Articles
Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastusringile 1. juulist jõustuva töölepinguseaduse (TLS) muudatusettepanekud, millega riigieelarve koormust suurendavate sätete jõustumisaeg lükkuks edasi 2012. aastani.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et kooskõlastusringile saadetud töölepinguseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu eesmärk on teha peamiselt tehnilised parandused.
Eelnõu seletuskirjast selgub, et riigikogus mullu 17. detsembril vastuvõetud seaduses tehakse mitmeid sõnastust puudutavaid parandusi.
Edasi lükatavate riigieelarve koormust suurendava sätete all peab eelnõu silmas isapuhkuse hüvitamise keskmise töötasu alusel riigieelarvevahenditest ning töötutoetuse tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist. Need sätted lükkuvad edasi 2012. aasta 1. jaanuarini.
Eelnõu parandusettepankute kooskõlastamise tähtaeg on 8. juuni.
Eelmise nädala neljapäeval jõudis riigikogu menetlusse Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni töölepinguseaduse muudatusettepanek, mis jätab kehtima töötuskindlustushüvitise praegused määrad ning lükkab 2013. aastani edasi hüvitise maksmise omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele.
Allikas: BNS
Kui praegu tegeleb töövaidluskomisjon 50 000 krooni piiresse jäävate nõuete lahendamisega, siis juulist jõustuv uus töölepinguseadus võimaldab kohtuväliselt välja nõuda kuni 150 000 krooni ulatuses saamata jäänud töötasu või hüvitist.
Kui töötajal on tööandja käest jäänud saamata enam kui 50 000 krooni töötasu või hüvitisi, siis praeguse seaduse järgi töövaidluskomisjon teda aidata ei saa ning ta peab pöörduma kohtu poole.
Uue seaduse järgi tõuseb aga tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul kõnealune ülempiir 150 000 kroonini. Tegelikult ületavad aga inimeste nõuded 50 000 krooni Siitami sõnul väga harva ning praegust majanduslikku olukorda arvestades poleks ehk selle punkti muutmist vajagi.
Enamasti jäävad nõudesummad 20 000 krooni piiresse: keskmised nõudesummad on Siitami sõnul 12 000 - 15 000 krooni. «On juhtumeid, kus ta läheb üle 50 000, aga seda ei ole palju - seda enam, et praegu palgad ju tegelikult vähenevad, mitte ei suurene,» rääkis Siitam.
«Tookord, kui see seadusemuudatus 150 000ni sai tehtud, siis olid veel nii-öelda need head ajad, kus eeldati, et iga aasta palgad tõusevad. Siis oli tõesti see, et juba kolme kuu palk võis olla väga lihtsalt üle 50 000,» selgitas ta.
Ometi laseb seadusemuudatus 1. juulist ilma kohtukuludeta tööandjalt saamata jäänud raha välja nõuda ka kõrgepalgalistel või neil, kelle nõue on väga pika perioodi eest.
Marina Lohk
Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta I kvartalis 12 147 krooni ja brutotunnipalk 76,53 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 1,5% ja brutotunnipalk tõusis 2,4%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes esmakordselt.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas I kvartalis langemist. Kui eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi, siis IV kvartalis langes 1,3% ja tänavu I kvartalis 4,5%. Samuti oli märtsi lõpu seisuga palgatöötajaid 6,7% vähem kui eelmise aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (14,0%). Brutokuupalk langes kõige enam nii finants- ja kindlustustegevuse kui ka ehituse tegevusalal (mõlemas 10,2%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,4%). Brutotunnipalk langes kõige enam nii kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse kui ka ehituse tegevusalal (mõlemas 3,6%).
Keskmine brutopalk oli jaanuaris 12 207 krooni, veebruaris 11 884 krooni ja märtsis 12 373 krooni.
2009. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 512 krooni ja tunnis 112,23 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 0,4% ja tunnis tõusis 4,1% eelmise aasta I kvartaliga võrreldes.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,7%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal (8,1%).
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (19,2%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal (4,0%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Töövaidluste arv on tänavu oluliselt kasvanud ning enamik neist puudutab saamata jäänud palka või hüvitisi.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööinspektsioonis lahendamisel 2714 avaldust, millest lahendini jõudis 1423 ehk 52 protsenti. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam rääkis Tarbija24.ee-le, et suurem osa töövaidlustest käib saamata jäänud palga, lõpparve, puhkusehüvitise, lisatasude ja muude palgaga seonduvate küsimuste ümber.
Kuigi selliste vaidluste seas võib olla ka töötamise ajal saamata jäänud tasude nõudeid, pöördutakse Siitami sõnul tavaliselt töövaidluskomisjoni ikkagi siis, kui on töösuhe lõppenud ja midagi on jäänud saamata.
Töötamise ajal pöördutakse töövaidluskomisjoni harva, välja arvatud siis, kui hakkab täis saama aegumistähtaeg, mis saamata palga puhul on üpris pikk - tervelt kolm aastat.
Kui töövaidluskomisjon tunnistab nõude kas täielikult või osaliselt põhjendatuks ja mõistab selle tööandjalt välja, kuid tööandja ei täida endiselt oma kohustust, peab inimene pöörduma juba kohtutäituri poole, kes nõuab komisjoni otsuse sundkorras täitmist. Riik Niina Siitami sõnul töövaidluskomisjoni otsuste täitmise üle järelevalvet ei pea.
Töötajatest vabanetakse ebaseaduslikult
Teisel kohal pärast rahalisi nõudeid on Siitami sõnul ka töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuded: näiteks on inimest vallandatud koondamise asemel või on lõpetatud tööleping mingil alusel, milleks ei ole seaduses ette nähtud asjaolusid.
Näiteks esineb Niina Siitami sõnul sageli töölepingu lõpetamist töötaja süülise käitumise, töötaja mittevastavuse tõttu oma ametikohale või katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Tõsi küll, viimast tuleb töösuhete osakonna juhataja sõnul harva ette, sest töösuhe on siis kestnud lühikest aega ja töötajal on raske tõendada, et ta katseajal tegelikult sobiv oli.
Töötukassa kinnitas hiljuti, et viimase poole aasta jooksul on sagenenud ka juhtumid, kus töötajaid sunnitakse lahkumisavaldust kirjutama, et neist odavamalt vabaneda. Paraku ei saa sellisel juhul ka töövaidluskomisjon enam aidata, sest seda, et töötaja lahkumisavalduse sunni või ähvarduse tagajärjel kirjutas, on praktiliselt võimatu tõendada.
Kümnest töövaidluskomisjoni otsusest umbes ühel või kahel juhul läheb asi Siitami sõnul ka kohtusse. Kuna 95 protsenti töövaidluskomisjonile esitatavatest avaldustest on töötajate esitatud, siis lähevad ka kohtusse tema sõnul valdavalt töötajate haginõuded.
Töövaidlusi tuleb juurde
Praegu näitab töövaidluste arv Niina Siitami sõnul selgelt kasvutendentsi: mida rohkem töösuhteid lõpetatakse, seda rohkem tuleb eelduslikult juurde ka töövaidlusi. «Eriti veel praeguses majanduslikus olukorras, kus tööandjad lõpetavad töölepinguid hüvitisi ja lõpparveid maksmata või siis suure hilinemisega makstes,» märkis Siitam.
Töösuhete osakonna juhataja arvas, et uue töölepinguseaduse kehtivuse ajal tuleb veel vana seaduse järellainetus, kuid mõni aeg hiljem peaks töövaidluste arv hakkama mõnevõrra vähenema.
Kui uue töölepinguseaduse kehtivuse ajal esitatakse töövaidluskomisjonile avaldus seoses vana seaduse kehtivuse ajal lõpetatud töölepinguga, siis juhindutakse nõuete rahuldamisel ikkagi vanast seadusest.
Oluline on seejuures vaid meeles pidada, et erinevate vaidluste puhul on erinevad aegumistähtajad: üldine tähtaeg on neli kuud, töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise puhul üks kuu, palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
Loe tööalastest vaidlustest ka sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Marina Lohk
Allar Viivik
Mais sokutas riik tööturuameti üle 300 töötaja palgaraha maksmise töötukassa kaela, liites ameti ja kassa üheks asutuseks. 404 töötajaga asutuse ülalpidamine neelab 3,7 miljardist kroonist töötuskindlustusrahast 140 miljonit.
Riik tegi töötukassa ja tööturuameti ühendamisega kavala vangerduse kui siiani said ameti 322 töötajat palgaraha riigieelarvest ja töötuskindlustusrahast peeti ülal vaid kassa 40 töötajat, siis alates maist on kogu ametnikearmee pandud elama kindlustusrahast. Kusjuures ühendatud töötukassa personal on lühikese ajaga paisunud juba 404 inimeseni.
"Ühendasutuses on töötajaid rohkem, sest töötute arv on ülikiirelt kasvanud," õigustab töötukassa avalike suhete peaspetsialist Anu Ojasalu 42 inimese juurdevõtmist. "404 inimese hulgas on ka 34 Euroopa Liidu rahastatavat kohta. Juurde on tulnud konsultante, kes töötuid iga päev teenindavad," selgitab küsitletu.
Kui mullu kulus töötukassa ülalpidamiseks 16,2 ja tööturuametil 62,7 miljonit krooni, siis ühendasutus neelab ligi kaks korda suurema summa 140,2 miljonit krooni ehk neli protsenti töötukassa 3,7miljardilisest eelarvest.
Ojasalu põhjendab ühendasutuse ülalpidamiskulu hüppelist kasvu suuresti infotehnoloogiakuluga hädavajalik olnud välja vahetada vananenud arvutipark ja välja ehitada hulk uusi IT-lahendeid, millest osa olevat siiani pooleli.
Page 1344 of 1601
