Articles
Alates 01.07.2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.
Muudatused on tingitud järgnevate õigusaktide uuenemisest:
ravikindlustuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189244),
töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188833),
sotsiaalministri 26. septembri 2002.a määrus nr 114 Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13190799) ja
sotsiaalministri 19. septembri 2002.a määrus nr 109 Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189367)
Muudatused haigushüvitise maksmisel:
haigushüvitist makstakse alates haigestumise või vigastuse 4.päevast (varasemalt maksti alates 2.päevast);
haigestumise või vigastuse 4.päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust;
alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
raseda haigestumise või vigastuse puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
tööandja ei pea hüvitist maksma:
sünnituslehtede, lapsenduslehtede ja hoolduslehtede puhul ning haiguslehtede puhul nendel juhtudel, kus töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus (2), tööõnnetus (5), tööõnnetus liikluses (6), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine (7), vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel (8) ning kergemale tööle viimine (17).
Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast jätkuvalt haigekassa vastavalt enne 1. juulit 2009.a kehtinud korrale ja määrades.
Täpsemalt on loetletud liikide korral hüvitise määradest võimalik lugeda haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/tvhmaksmine/tvhtabel/
Peamised muudatused töövõimetuslehtede esitamisel:
Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.
Tööandja jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid alates 1.07.2009 endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded.
Kõikide haiguslehtede (s.h kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassal esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (s.h lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haigushüvitiste põhjendatuse järelvalvet.
Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast järgmiselt:
kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe originaali,
haiguslehe originaali, juhul kui haigusleht ei kuulu väljamaksmisele tööandja poolt,
kõigi tööandja poolt väljamakstavate haiguslehtede koopiad
Tööandja haigushüvitise maksmist sätestab TTOS § 12²
Tööandja maksab haigushüvitist 4-8 kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.09.a.määruse nr. 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 4 lõigete 2 ja 3 alusel ehk sarnaselt puhkusetasu arvutamisega. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest, ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha.
Näide haiguslehtede esitamisest ja hüvitise maksmisest alates 01.07.2009:
Tööandjale esitavad haiguslehed Martin, Kalle ja Kati:
1) Martini haiguslehe töövabastuse põhjus on Haigestumine ning töövabastuse periood 29.06.2009 03.07.2009.
Martini tööandja täidab ära töövõimetuslehe saatekirja ning esitab koos haiguslehega 7 päeva jooksul haigekassale. Kuna Martini haigusleht algab varem kui 1. juuli 2009, siis tema puhul haigushüvitise maksmisel uut korda ei rakendata.
2) Kalle haiguslehe töövabastuse põhjus on Haigestumine ning töövabastuse periood 01.07.2009 18.07.2009.
Kalle tööandja teeb haiguslehest koopia, täidab sellel tööandja osa ja lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab need haigekassale 7 päeva jooksul.
Seejärel arvutab ja maksab tööandja hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale) välja Kalle haigushüvitise 04.07.2009 08.07.2009 perioodi eest.
Selleks arvutab ta välja Kalle 6 kuu töötasu andmetelt keskmise kalendripäevatasu suuruse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale (oletame, et see summa on 500 kr).
6 kuu töötasu arvutamise aluseks on arvutamise vajaduse päevale (palga päev või 30. kalendripäev arvates lehe esitamisest tööandjale) eelnev 6-kuuline periood.
Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 500 kroonist 70% ning korrutab 5 päevaga (350 x 5 = 1750).
Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 1750 = 367,5.
Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 1382,5 kr.
Lisaks maksab Kallele haigushüvitist haigekassa 09.07.2009 18.07.2009 perioodi eest. Selleks arvutab haigekassa kalendripäeva keskmise tulu Maksu- ja Tolliameti 2008. aastal Kalle eest arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel.
Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest 2008. aastal sotsiaalmaksu 39 600 krooni, seega oli Kalle tulu 2008. aastal 39 600/ 0,33 = 120 000 krooni. Kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse tulu 365-ga (120 000 / 365 =328,77).
Hüvitise summa saamiseks arvutatakse kalendripäeva keskmisest tulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 328,77 x 0,7 = 2301,39 kr.
Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 2301,39 = 483,29.
Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 1818 kr (haigekassa ümardab hüvitised väljamaksmisel täiskroonideks).
3) Kati haiguslehe töövabastuse põhjus on Haigestumine või vigastus raseduse ajal ning töövabastuse periood 01.08.2009 10.08.2009.
Kuna töövabastuse põhjus on Haigestumine või vigastus raseduse ajal, siis tööandja ei maksa haigushüvitist ja Katile maksab haigushüvitist haigekassa sarnaselt varem kehtinud korrale (alates haigestumise 2.päevast ning 70% kalendripäeva keskmisest tulust). Kati tööandja võib esitada soovi korral haigekassale haiguslehe originaali, kuid võib esitada ka haiguslehe koopia. Lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab dokumendid haigekassale 7 päeva jooksul.
Muudatused hooldushüvitise maksmisel
Alates 01.juulist algavate hoolduslehtede korral on Haigekassa poolt makstava hooldushüvitise määr alla 12 a lapse hooldamisel varasema 100% asemel 80% kalendripäeva keskmisest tulust.
Muudatused töövõimetuslehe vormil
Alates 01.07.2009 muutuvad ka osade andmeväljade sõnastused ja nimetused töövõimetuslehe vormil. Näiteks andmeväli Tööinspektsiooni otsuse kuupäev teisele tööle üleviimise võimatuse korral asendatakse andmeväljaga Ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest vabastamine, kuhu tööandja märgib kuupäeva, millest alates töötaja keeldus töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.
Töövõimetuslehe uue vormiga on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel:
http://www.haigekassa.ee/blanketid/raviasutus/toovoimetuslehe-vorm-alates
Täiendavaid küsimusi alates 01.07.2009 jõustuvate muudatuste kohta töövõimetushüvitiste maksmisel on võimalik haigekassale esitada meiliaadressil: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal rääkis reedesel sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil, et pärast tööturuameti ja töötukassa ühendamist proovitakse tööd kiiremaks teha ja inimestele ka interneti abil lähemale tulla.
«Esimene muudatus on olnud seotud sellega, et konsultandid saaksid pühendada rohkem aega inimeste nõustamisele, nende tööotsingute juhendamisele, nende vajaduste väljaselgitamisele ja nendele siis ka aktiivselt töö saamiseks vajalikke teenuseid pakkuda,» rääkis Liimal.
Selleks on tema sõnul suurendatud koosseisu ning tehtud senisest selgem tööjaotus. Lisaks töövahenduskonsultandidele on Liimali sõnul tööle asunud juhtumikorraldajad, kelle ülesandeks on aidata neid inimesi, kellel on mingil põhjusel teistega võrreldes veel raskem tööd otsida ja tööle saada.
Kõigis osakondades on Liimali sõnul avatud ka infolauad, kus sisse astudes saab esmast teavet selle kohta, milliseid võimalusi töötukassal on pakkuda ning kuidas saab neid teenuseid ja hüvitisi kasutada. Samuti saab infolauas kinni panna aja konsultandi juurde.
Probleemiks järjekorrad
Endise tööturuameti klientide rahulolu-uuringust selgus, et ooteaja pikkus mõjutab otseselt üldist rahuloluhinnangut ning alates 10 minutist hakkab inimeste rahulolu oluliselt langema.
«Me töötame täna tõesti olukorras, kus klientide arv on väga suur ja üleöö seda ootamist, mis kõige suuremat rahuolematust arusaadavalt klientide seas põhjustab, muuta ei saa,» tõdes töötukassa juhatuse liige Pille Liimal.
Küll on mai algusest pikendatud lahtiolekuaegu ning lisaks üritatakse inimesi Liimali sõnuö korduvale visiidile tagasi kutsuda mitte ainult kindlatel päevadel, vaid ka kindlatel kellaagadel.
Töötukassa paberivabaks
Samuti on lihtsustatud teatud toiminguid, et klienditeeninduse oleks kiirem. «Oleme lihtsustanud avaldusi, mis inimestel täita tuleb. Me oleme vähendanud paberite hulka, mis on vajalik inimeste töötuna arvelevõtuks,» rääkis Liimal.
Töötukassa juhatuse liikme sõnul on kavas neid asju veelgi lihtsamaks teha, kuid see saab teoks siis, kui saab arendatud uus infosüsteem. Esimene etapp peaks valmima sügiseks.
«See tähendaks klientidele näiteks seda, et nad ei peaks enam ise paberil avaldusi täitma, vaid konsultant saab nende avalduse otse infosüsteemi sisestada ja see peaks siis klienditeeninduse kiiremaks muutma,» rääkis ta.
«Aasta lõpuks loodame saada infosüsteemi sellise arenduse, et töötuna arvelevõtuks vajalikke andmeid oleks inimestel võimalik juba üle interneti ette ära esitada läbi selle infoportaali ja et nad saaks endale ka läbi selle juba broneerida sobiva aja konsultandi vastuvõtule,» rääkis Liimal.
Liimal märkis, et töötukassa teenustevalik on nüüd sama, mis oli tööturuametil, kuid rohkem tahetakse teha koostööd tööandjatega, rohkem tegelda töövahendusega ning pakkuda näiteks suurte koondamiste puhul abi töö otsimisel juba enne viimast tööpäeva.
Marina Lohk
Kuigi riigiametnikele makstakse palka ühtse palgaastmestiku alusel, on tekkinud olukord, kus ühes ministeeriumis teenib personalijuht 21 000 krooni, tema kolleeg saab aga kuu lõpus kaks korda rohkem palka.
Uurides Eesti 11 ministeeriumis ametnikele makstavat palka, selgub, et sama tööd tegevate ametnike sissetulekute vahe võib olla pea kahekordne.
Näiteks sotsiaalministeeriumi personalijuhi kuuteenistus on 21 000 krooni, 900 krooni enam teenib tema kolleeg kultuuriministeeriumist. Rahandus- ja välisministeeriumi personalijuhid saavad neist aga 20 000 krooni rohkem palka, kusjuures lõviosa sellest moodustavad erinevad lisatasud.
Välisministeeriumi selgituse kohaselt on tegemist diplomaatilise ametikohaga. «Tavapäraselt on sellel kohal suursaadiku tasemeni jõudnud diplomaat, kellel on juba märkimisväärne välisteenistuse staa ja diplomaatiline teenistusaste ning sellele vastavad lisatasud,» selgitas ministeerium personalijuhile makstavaid lisatasusid, mis kergitavad 19 500-kroonise põhipalga kahekordseks.
Samuti saab välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor lisatasu näiteks ligi 600 inimese roteerimist ja tagasipöördumist korraldava komisjoni töö juhtimise ja ministeeriumi majanduslike huvide deklaratsiooni hoidjaks olemise eest.
Lisatasu kergitab palka
Tänu lisatasudele kahekordistus ka justiitsministeeriumi personalitalituse juhi sissetulek. Ministeeriumi arendus- ja personalitalituse juhataja põhipalk on 15 000 krooni, kuid koos lisatasudega kujunes mullu tema keskmiseks kuusissetulekuks aga ligi 34 000 krooni.
Millised lisatasud konkreetselt personalijuhi palka kergitasid, ministeerium täpsustada ei soovinud. Vastuses viidati vaid avaliku teenistuse seadusele, mis lubab maksta lisatasusid näiteks nii tööstaai, võõrkeelte oskuse kui ka akadeemilise kraadi eest.
Üks referent teenib poole rohkem
Ka sama tööd tegevate madalamate ametnike sissetulekud erinevad eri ministeeriumides üsna palju.
Näiteks kultuuriministeeriumis teenib sekretäri ülesandeid täitev referent ligi 9700 krooni kuus, umbes kilomeetri kaugusel rahandusministeeriumis on sama tööd tegeva ametniku sissetulek poole suurem ehk 15 000 krooni.
Rahandusministeeriumi kinnitusel koondati mullu pea pooled referendid, mistõttu kasvas nii tööle jäänud ametnike vastutus kui ka töökoormus. Ministeeriumi kinnitusel on selle töö tegijate keskmise palga tõus osaliselt seotud sellega, et koondati just madalama palgaga referendid.
Teistes ministeeriumides jääb sekretäri töö tegijate, kes on ametis referentide, dokumendihalduse konsultantidena, kantseleiametnikena, kuupalk 10 000 ja 12 000 vahele. Ligi 13 500-kroonist palka makstakse vaid sise-, majandus- ja keskkonnaministeeriumis.
IT-juhtide sissetulek
IT-juhtidest on õige suurem sissetulek rahandusministeeriumi IT-juhil, kelle kuupalk oli mullu 44 000 krooni. Enamik ministeeriumide IT-juhte teenib 35 000 kuni 40 000 krooni, kusjuures reeglina on nende põhipalk veerandi võrra väiksem.
Tänu lisatasudele kahekordistub välisministeeriumi infotehnoloogia osakonna peadirektori palk. Tema põhikuutasu on 19 500 krooni, millele lisanduvad lisatasud staai ja diplomaatilise teenistusastme eest. Samuti on talle makstav lisatasu seotud üle 40 välisesinduse IT-üksuste arenduse ja hooldusega ning ta saab asendustasu diplomaatilise julgeoleku osakonna peadirektori ülesannete täitmise eest. Kõik need lisatasud kergitavad kuusissetuleku 40 000 kroonini.
Põhipalgast veidi väiksemat lisatasu saab ka haridusministeeriumi IT-juht, kellel iga kuu lisandub pangaarvele lisaks 19 000-kroonisele palgale ka pea 16 000-kroonine lisatasu. Selle maksmist põhjendatakse sellega, et IT-juht koordineerib ka ministeeriumi hallatavate asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid tegevusi, kus puudub eraldiseisev IT üksus.
Postimehel ei õnnestunud saada põllumajandusministeeriumi IT-juhi palgaandmeid. Justiitsministeeriumi kinnitusel neil IT-juht puudub, kuna nii ministeeriumi kui ka selle haldusala IT- küsimustega tegeleb registrite ja infosüsteemide keskus.
Postimees.ee uuris ka ministeeriumide nõunike ja osakonnajuhatajate sissetulekute suurust ja selgus, et siin valitsevad suured palgavahed mitte eri ministeeriumide, vaid ühe asutuse siseselt.
Näiteks rahandusministeeriumis jäävad nõunike palgad 17 400 ja 40 000 krooni vahele. Siseministeeriumis teenib üks osakonnajuhataja kuus 25 000 krooni, samal ajal kui tema sama ametinimetust kandvale kolleegile makstakse 20 000 krooni rohkem palka.
Ministeeriumid põhjendavad nõunike ja osakonnajuhatajate palkade suurt vahet erinevate tööülesannete ja vastutusega.
Hanneli Rudi
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats reedesel pressikonverentsil, et töötukassa pakutavate tööturukoolituste kasutamine muudetakse senisest mugavamaks.
Kui praegu saab tööturukoolitusel osaleda ainult töötu ning kui ta saab pikema koolituse ajal tööpakkumise, siis peab ta valima tööle mineku ja koolituse jätkamise vahel, siis varsti peaks see Kääratsi sõnul muutuma.
«Selleks, et sellist olukorda vältida ja tõesti inimestele anda võimalus nendele vajalik koolitus lõpuni käia, mis omakorda tähendab, et ka seda koolitusraha me kasutaksime mõistlikult ehk et pooleli jäänud koolitus on selgelt ebamõistlik ressursikasutus, on ette valmistatud seadusemuudatus, mis lubaks juba alustatud tööturukoolituse lõpetada ka siis, kui inimene on selle koolituse ajal töö leidnud,» rääkis Käärats.
Teine muudatus on Kääratsi sõnul seotud tööturukoolituste kestusega. Tema sõnul on plaanis anda inimestele võimalus ka pikematel, kuni kaks aastat kestvatel koolitustel osalemiseks, kuid sellest ei tohiks järeldada seda, et tööturukoolitusest saaks alternatiiv tasemeõppele ehk ülikoolis käimisele.
«See on tõesti koolitus, mis põhineb individuaalsel tööotsimiskaval, see on koolitus, mis peab inimest otse objektiivselt tööle aitama,» rääkis Käärats.
Kolmandaks muudatuseks on sügiseks planeeritav individuaalne koolituskaart, mis annaks töötule võimaluse kasutada kokkulepitud summas koolitust väljaspool töötukassat. Koolituse maksaks kinni töötukassa ja see oleks seotud töötu individuaalse tööotsimiskavaga.
«See annab alternatiivse viisi kiiresti või erandlikke koolitusi kasutada, eesmärgiga saada inimesed ruttu iseseisvalt toimetama rahuldustpakkuvale tööle,» rääkis Käärats.
Marina Lohk
Valitsus otsustas esmaspäeva õhtul kärpida kõikide ministeeriumiametnike palku kaheksa protsenti.
Peaminister Andrus Ansip märkis ERR-le antud intervjuus, et väheneb nii tema kui ka ministrite palk.
Ansipi sõnul puudutab palgakärpe otsus ministeeriumiametnikke. Teiste riigipalgaliste kärbe tuleb ilmselt väiksem. Ansipi sõnul on palgad erinevad, mistõttu kõikide palkade võrdne kärpimine pole mõeldav.
Ministeeriumid peavad kulusid kärpima teisel poolaastal 11,8 protsenti.
Samuti leppis valitsus kokku 2,3 miljardi krooni eest uute mittemaksuliste tulude leidmises.
Veel maikuus tahab valitsus kokku saada 5,5 miljardi kroonise teise negatiivse lisaeelarve, mille eesmärgiks on mahtuda kolme protsendi valitsussektori eelarvedefitsiidi raamesse.
Valitsus otsustas moodustada uue töölepinguseaduse muutmiseks töörühma, kuhu kuuluvad koalitsioonierakondade esindajad. Ministeeriumid peavad esitama oma
kokkuhoiueelarved rahandusministeeriumisse.
Uuesti koguneb valitsus eelarvet arutama nädala pärast, esmaspäeval kell 17. Valitsus on sel aastal juba parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni kümne miljardi krooni ulatuses.
Andrus Karnau
Toimetas: Erik Henno
Page 1347 of 1596
