Articles
Kaisa Tahlfeld
Käes on nahaalse ärakasutamise periood, kus ettevaatamatu tööotsija võib oma kuldaväärt ideed tasuta lauale laduda ettevõttele, kes pole plaaninudki teda tööle võtta.
"Petturtööandjate arv kasvab. Paljude inimeste lihtsameelsus ning kergeusklikkus saab valusaid vitsu. Lepingud, isegi kui need sõlmitakse, ei leia tegelikkuses järgimist, palgalubadused ei saa tõeks ning töötingimusi ilustatakse tundmatuseni. Aina enam on kuulda nn proovitöödest, mille ulatus ning tulemuslikkus ületavad igasuguse mõistliku testtöö piirid ning mis tegelikkuses on lihtsalt tasustamata töö," loetles Eesti ühe suurema tööotsinguportaali CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson. Eriti suure ettevaatusega tuleb tema sõnul suhtuda välismaal pudrumägede ja piimajõgede lubajatesse.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4316/uud_uudidx_431602.html
(originaalartikli viitelt).
Toimetaja: Kerttu Kaldoja
Riigikogu kiitis täna heaks kohustusliku kogumispensioni maksete külmutamise 1. juunist käeoleval aastal.
Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatustega peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus.
2011. aastast maksaksid liitunud ühe ja riik kaks protsenti, 2012. aastast aga taastuks seni kehtinud 2+4-süsteem. Erandina on loodud võimalus II sambaga liitunutele ning neile, kes veel 2009. aastal liituvad, esitada avaldus jätkamaks oma sissemakseid 2010. aasta algusest.
Juhul kui pensionikoguja otsustab makseid jätkata, laekub temalt sambasse jaanuarist 2010 taas kaks protsenti brutopalgast, nii et 2011. aastal teevad pensionifondi sissemakseid riik ja liituja võrdselt.
Aastatel 2014-2017 kohaldub kaks erinevat maksete tegemise korda: üldreeglina vaikimisi jätkub nendel aastatel tavapärane sissemaksete tegemine 2+4 reegli kohaselt. Nendel liitunutel, kes jätkasid vabatahtlikult aastatel 2010 ja 2011 sissemaksete tegemist kahe protsendi ulatuses, on aastatel 2014-2017 kohustusliku kogumispensioni sissemakse määr 2+6.
Avalduse alusel antakse kõigile liitunutele õigus teha sissemakseid ka alates 2014. aastast nelja aasta jooksul protsendimääras 3+6.
Kehv majanduskasv nullib kõrgemate maksemäärade võimaluse
Täiendava tingimusena kehtestati reegel, et valitsus võib lubatud kõrgemate maksemäärade rakendamist edasi lükata aasta võrra juhul, kui majanduse nominaalkasv on väiksem kui viis protsenti.
Rahanduskomisjoni ettepaneku kohaselt muudeti aga võimalus kohustuseks, mis tähendab, et kui vastavate avalduste esitamise aastale eelneva aasta sisemajanduse koguprodukti nominaalkasv on väiksem kui viis protsenti, siis selle edasilükkumine kriteeriumi täitmisel on nö automaatne ja valitsusel vastav diskretsiooniõigus puudub.
Kompensatsiooniskeemi rakendumise edasilükkumine ei kehti üksnes 2013. aasta kohta, see võib rakenduda ka sellele järgnevatel aastatel. Niipea, kui vastav majanduskasvu kriteerium on täidetud, käivitub ka kompensatsiooniskeem automaatselt.
Kui aastaks 2017 kõrgemate maksemäärade rakendamine käivitunud ei ole (mis tähendab, et majanduskasv ei ole olnud piisav), siis sisuliselt tunnistatakse, et see mehhanism on fiskaalselt ülejõu käiv ja selle rakendamine pole realistlik.
Avaldusi pensioni sissemaksete jätkamiseks saab teha kolme kuu jooksul
Inimestel, kes soovivad oma sissemakseid pensionisambasse jätkata, on võimalus esitada pankadele avaldus 1. augustist 30. novembrini. Selleks ajaks peavad kogumispensioni süsteemi osapooled olema infotehnoloogiliselt valmis avaldusi vastu võtma ja töötlema.
Et esialgne avalduste esitamise periood 1. oktoober kuni 30. november tundus liiga lühike, muudeti seda veidi pikemaks. Kontohalduri nõusolekul võivad inimesed alustada avalduste esitamist juba 1. augustil, kuid seda üksnes kirjalikul kujul.
Ühe olulise muudatusena säilib 1954. aastal ja varem sündinuile riigipoolsete sissemaksete vana 2+4 süsteem.
Eelnõu poolt hääletas 51 riigikogu liiget, vastu oli 30.
Ei valitsus ega riigikogu pole eelarvekärbete raames arutanud keskmise palgaga seotud põhiseaduslike institutsioonide töötasude alandamist, kuid nii rahandusministeeriumi kui riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe arvates väärib teema arutamist.
"Valitsus ei ole eelarvekärbete raames eraldi diskuteerinud põhiseaduslike institutsioonide eelarvete või palkade kärpimise üle. Küll aga on kõik ettepanekud ka põhiseaduslikelt institutsioonidelt oodatud, mis muuhulgas võivad puudutada ka keskmise töötasuga seotud palkade ülevaatamist," kinnitas Delfile rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Samamoodi ei ole arutanud koefitsentpalkade kallale minekut ka riigikogu põhiseaduskomisjon. "Praeguse raske majanduskriisi ajal on see täiesti mõistetav ja aktsepteeritav, niisugune ettepanek on signaal meile kõigile," kommenteeris põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde Delfile president Toomas Hendrik Ilvese kavandatavat kaheksaprotsendilist oma palga kärpe ettepanekut.
Samas ei ole põhiseaduskomisjoni esimehe kinnitusel tegemist sugugi ühese ja lihtsa küsimusega: "Kindlasti me ei saa seda presidendi avaldust võtta kui kategoorilist nõuet või käsku, küll aga võib see olla initsiatiiviks mingi seadusemuudatuse algatamiseks. Siin peab ka mõtlema, kas see kõik saab olema ajutine või alaline ja nii edasi."
"Üks oht on see, et president teeb ja teised institutsioonid ei tule kaasa, mis jätab teistest institutsioonidest avalikkuses mitte just kõige parema mulje," rääkis Linde. Teine probleem peitub asjaolus, et niiviisi võibki jääda avalikkusele mulje, et oma palgaga tegelemine ongi üks põhiseaduslike institutsioonide olulisi ülesandeid.
"Me oleme alati üritanud teha, et see ei oleks nende rida. Keegi ei tohiks iseenda palgaga tegeleda, on isegi riigikogu kohta riigikohtu otsus. Idee oligi selles, et ei tekiks mingisugust avalikku üleüldist vähempakkumist," märkis põhiseaduskomisjoni esimees.
"See võib kätkeda endas ohtu, et ei pea oma igapäevatööd tegema, piisab sellest, kui lihtsalt räägime oma palga vähendamise vajadusest ja kõik räägivad, et ongi väga tore institutsioon. Kuldset keskteed täna ma leida ei oska."
Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise palga korrutis koefitsendiga 7,0, peaministri ametipalga koefitsient on 6,0 keskmist palka, ministri ametipalga koefitsient on 5,5, Kaitseväe juhataja ametipalga koefitsient on 5,0.riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 5,5, õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 5,5, riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 6,0, riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 5,5, ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,5, maa-, linna- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,0.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja
Koalitsioonierakondade esindajatest moodustatud töölepinguseaduse komisjon ei jõudnud ka eile seaduse osas lahenduseni ning kohtub täna enne valitsuskabineti istungit kolmandat korda.
Komisjoni liige, sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et palusid töötukassalt protsendi täpsusega arvutusi, et teada saada, milline mõju tulevastel otsustel võib olla.
Hetkel on veel vara öelda, mis tulemus võiks olla, selgitas ta, kuid lisas, et kahes asjas ollakse siiski üksmeelel. Esiteks soovitakse 1. juulist siiski töölepinguseaduse põhiosa jõustada ning teiseks on kindel, et töötukassa vabade ressursside maht peab olema piisavalt suur toimimaks ka järgmisel aastal
Peaminister Andrus Ansipi sõnul peavad läbirääkimised jõudma kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. See on üks väga suur katsumus, mis valitsusel ees seisab, sõnas ta. Ansipi arvates tähendaks töötuskindlustusmakse määra uus tõus vaid jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmist, kuna seadus peab arvestama riskistsenaariumitega ning töötama ka ajal, kui tööpuudus tõuseb näiteks 16 protsendini või veel rohkem.
Kindlasti hüvitiste määrasid tuleb korrigeerida, muud võimalust ma ei näe, rääkis peaminister ning arvas, et maksemäära tõstmine hävitaks ka Eesti konkurentsivõime.
Siiski ei tähenda see, et valitsus ütleks maksemäära kergitamisele nelja protsendini kindla ei. Ansipi sõnul ei saa ta sellist võimalust välistada, kuigi kinnitas, et ei ole maksutõusuga mingil juhul nõus olukorras, kus hüvitiste osa jääb üle vaatamata.
Ma ei ole nõus pistma pead jaanalinnu kombel liiva alla, et jah, neli protsenti aitab meid aegade hämaruseni. Näeme ju, et ei aita, selgitas peaminister, kelle sõnul ei ole maksutõus kriisi ajal kindlasti õige lahendus.
Sotsid kompromissiks valmis
Siseminister ja sotsiaaldemokraatide esimees Jüri Pihl kinnitas et kui kellegi väitel ei ole sotsid kompromissiks valmis, siis see ei vasta tõele.
Pihli sõnul oleks tõesti üheks variandiks maksude tõstmine, kuid kui koalitsioonipartnerid sellega nõus pole, on selge, et tuleb minna hüvitiste kallale.
Hüvitisi tuleb aga siseministri arvates vähendada mõlemalt poolelt, nii tööandjatelt kui ka -võtjatelt.
Las komisjon arutab seda. Mina sain aru, et seal on mingid uued arengud toimunud, avaldas Pihl.
Vastavalt valitsuskabineti otsusele saatis rahandusministeerium täna partneritele kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis toob muudatused füüsilise isiku maksustatavast tulust mahaarvamistes.
Eelnõuga kaotatakse ametiühingule tasutud sisseastumis-ja liikmemaksude ning tasutud õppelaenu intresside tulust mahaarvamise õigus. Teiste koolituskulude tulust mahaarvamist eelnõu ei puuduta.
Seadusemuudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2010 ning puudutab pärast seda kuupäeva tehtavaid makseid. Riigieelarvele avaldab mahaarvamiste piiramine mõju 2011. aastal.
Eelnõuga saab tutvuda aadressil http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=256510.
Lugupidamisega,
Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Page 1345 of 1596
