Artiklid
Kaire Talviste
Töötu pelgab konsultandi küsimusi ja ootab rohkem teavet oma võimaluste kohta.
Töötuks olemise aega võib oma elus tagantjärele hinnata kui uue ja ehk isegi võimalusterohkema lehekülje pööramist. Ometi pole see staatus, mida keegi endale sooviks: ühtäkki on inimene ummikus enesehinnanguga, teisalt uue olukorraga, mille käitumisreegleid ta ei tea.
Suheldes väitsid paljud pikaajalised töötud, et nad ei teadnud oma õigusi, võimalusi ja variante edasiseks tegutsemiseks. Kõlama jäi etteheide, et kui ise töötukassast koolitust, nõustamist, karjääriplaani tegemist jms küsida ei oska, siis ei paku ka konsultant omal algatusel midagi. Kurdeti, et mõne ametniku juures satub töötu justkui ülekuulamisele: esitage loetelu kohtadest, kuhu olete kandideerinud, ja põhjustest, miks need kohad pole sobinud.
Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste selgitab, kuidas asi käib.
•• Milleks peaks töötu valmis olema, kui ta teie poole pöördub?
Töötuna arvelevõtmine annab õiguse näiteks töötuskindlustushüvitisele ja ravikindlustusele. Vajaduse korral avab see võimalusi karjäärinõustamiseks, tööklubis või koolitusel osalemiseks. Samal ajal kohustab see töötut ka ise aktiivselt tööd otsima. Levinud on arvamus, et töötukassas peab toetuste ja ravikindlustuse saamiseks käima vaid nägu näitamas, seepärast võib tulla ootamatu üllatusena, kui konsultant varasema tööelu vastu huvi tunneb või töö otsimise kohta sisulisi küsimusi esitab. Praegu tuleb siiski arvestada sellega, et teid töötuna arvele võttev konsultant küsib varasema tööalase tausta ja oskuste kohta. Eelnevat teadmata on peaaegu võimatu tööpakkumisi vahendada ja vajaduse korral kandideerimist toetavat abi pakkuda.
Töö leidmist toetavat abi, nt koolitust, praktikat, psühholoogilist nõustamist, tugiisikuga töötamist või muud ei paku konsultant tõesti kõigile. Tema ülesanne on aru saada, kas tööotsija suudab iseseisvalt töö leida või vajab selleks mõnda toetavat teenust. Tasub läbi mõelda, millist tööd soovite leida ja mis on selle leidmise eeldused. Selge ettekujutuse puudumist ei peaks varjama, sest vaid siis saavad nii konsultant kui ka karjäärinõustaja teid aidata.
Et töö leidmise üks olulisemaid eeldusi on selle aktiivne otsimine, ootab konsultant töötult jõukohaseid pingutusi. Näiteks võib konsultant teiega kokku leppida, et osalete tööotsingu töötoas, karjäärinõustamisel või kandideerite konkreetsele töökohale. Selleks et aru saada, mis takistab töö leidmist, kas ja mis abi on vaja pakkuda, võib konsultant tõesti küsida senise kandideerimise kohta. Seda ei maksa karta ega rünnakuna võtta.
•• Mitu töötut ütlesid, et töötukassa on koht, kus peab käima oma nägu näitamas nagu kriminaal. Kulutad oma niigi nappi sissetulekut sõidu peale, mis mõnel puhul päädib vaid uue kokkusaamisaja kirjapanekuga. On see nii?
Kohustus töötukassas isiklikult kohal käia tuleneb tööturuteenuste ja -toetuste seadusest ning sel on selge eesmärk ja sisu. Töötukassas pole võimalik ega vajalik lihtsalt nägu näitamas käia. Töötukassasse pöördumise eesmärk on konsultandiga arutada, kuidas otsingud on läinud, ning vajaduse korral leppida kokku edasine tegevus. Isiklikku pöördumist on vaja, et vältida ka selliseid kahetsusväärseid juhtumeid, kus inimene pole mõistnud töötuna arvel oleku tingimusi ja töötab mitteametlikult mõnes naaberriigis või ka Eestis. Selliseid eksimusi pole massiliselt, aga kui need ilmnevad, võivad need kliendile kaasa tuua rahalisi nõudeid. On oluline, et töötukassa konsultandid avastaksid sellised eksimused võimalikult ruttu.
•• Milline on töötukassa konsultandi roll töötute nõustamisel? Millised ootused on liiast?
Töötukassa konsultant annab teavet vabadest töökohtadest, motiveerib klienti neile kandideerima, nõustab tööotsingutel ja korraldab vajaduse korral täiendavat abi (praktikat, vabatahtlikuna töötamist, koolitust, võla- või psühholoogilist nõustamist jne). Seejuures lähtub ta põhimõttest, et takistused ja abivajadus selguvad ainult töö otsimise käigus, ning hoolitseb selle eest, et nõustamine toetaks maksimaalselt kliendi aktiivsust ja iseseisvust.
Kui tööotsingud pole hoolimata pingutustest edukad, on konsultandi ülesanne saada aru, mis takistab töö leidmist, ja otsida koos kliendiga lahendusi. Inimeste ootused ja vajadused on erinevad. Enamiku puhul pole põhjendatud see, et konsultant teeks nende eest CV ja motivatsioonikirja ning saadaks selle tööandjale. See oleks tarbetu ettehooldus. Samal ajal on olukordi, kus tööle saamine nõuab ulatuslikumat konsultandi toetust ja juhtumikorraldust, sh seda, et konsultant võtab kliendi eest tööandjaga ühendust ja aitab kliendil tööandjaga suhelda.
•• Kas vastab tõele, et osaleda saab vaid eelneva tööga seotud koolitustel taseme tõstmiseks, mitte enda täiendamiseks muus huvipakkuvas valdkonnas?
Töötukassa lähtub koolituste pakkumisel eesmärgist aidata inimene kiiresti tööle. Pakume koolitust juhul, kui see on seotud töö otsimise ja tööle saamise võimalustega. Kui koolitus pole töösooviga seotud ja on pigem huvikoolitus, ei saa sellel töötukassa rahastusel osaleda. Sellisel koolitusel osalemiseks tasub vaadata haridus- ja teadusministeeriumi pakutavaid tasuta võimalusi, mille leiab veebiaadressilt www.rajaleidja.ee
Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot (27 000 krooni) aastas ehk 144 eurot (2250 krooni) kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot (36 000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot (63 000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kuus.
Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud.
Kui pensioni summa on:
* kuni 2304 eurot (36 000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kalendrikuus, siis:
o töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
o mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.
* rohkem kui 2304 eurot (36 000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kalendrikuus kuni 4032 eurot (63 000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kalendrikuus, siis:
o töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot (2250 krooni) kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
o mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
* üle 4032 euro (63 000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kalendrikuus, siis:
o töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
o mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
NB! Summad kroonides kehtisid aastatel 2008–2010.
Seda, kas avaldus on pensioniametile esitatud, palume täpsustada Sotsiaalkindlustusametiga infotelefonil 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.ensib.ee. Samuti soovitame esitada avaldus pensioniametile, kui Te ei ole seda teinud.
Need isikud, kes peavad/soovivad esitada tuludeklaratsiooni, saavad seda esitada tagantjärgi 3 aasta eest (2008–2010. a). Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti
kodulehelt http://www.emta.ee/tuludeklareerimine,
infotelefonilt 1811 või
e-posti aadressilt See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Helve Toomla, jurist
•• Töölepingus on töö tegemise koht märgitud Tallinnas tänava ja maja täpsusega. Firma kolimise järel muutub töö tegemise kohaks Peetri küla Rae vallas. Kas töötajal on õigus ettevõtte kolimise tõttu töölepingu muutmisest keelduda ja keeldumise korral hüvitist saada?
Töölepinguseaduse järgi on töö tegemise koht küll töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Samal ajal aga peavad lepingupooled olema teineteise suhtes lojaalsed, täitma oma kohustusi mõistlikult ja heauskselt. Seetõttu tuleks vaadata, mida täpselt töötamiskoha muutus endaga kaasa toob.
Kui asukoha muutus tingib olulisi muudatusi elukorralduses – töölemineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uue kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne, siis on töötajal kindlasti õigus lepingutingimuse muutmisest keelduda. Sel juhul võib kõne alla tulla nii koondamine kui ka töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine. Mõlemal juhul on õigus hüvitusele.
Kui aga uus töötamise koht jääb elukohale hoopis senisest lähemale (Peetri küla asub ju peaaegu Tallinna piiril) või kindlustab tööandja oma inimeste tasuta veo linnast tööle ja tagasi ning töötingimused on senisest paremad jne, siis ei tohiks lepingutingimusse formaalselt suhtuda ning töölepingu erakorraline ülesütlemine ja hüvituste nõudmine on vaieldav.
Millistel pühade-eelsetel tööpäevadel peab tööandja tööaega lühendama?
Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:
Töölepingu seaduse (TLS) § 53 sätestab tööaja lühendamise kolme tunni võrra uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval.
Pühale eelnev tööpäev on päev, mis on enne püha. Seega, seadusest tulenevalt on tööandjal kohustus lühendada seda tööpäeva, mis on pühale eelmisel päeval ehk kui töötaja on tööl ja järgmisel päeval on püha, lühendab tööandja tema tööpäeva. Kui töötaja oli viimati tööl reedel ja püha on esmaspäeval, siis reedest tööpäeva lühendama ei pea.
Seega, kui töötaja on tööl näiteks 23.02, on tema tööpäev sel päeval 3 tunni võrra lühem ning veebruari tööaeg on ka nende tundide võrra lühem. Kui tööandjal on vaja, et töötaja töötaks siiski tavapärase arvu tunde, on seda võimalik teha poolte kokkuleppel. Nimetatud 3 tundi tuleb vaadelda ületunnitööna ja tasustada vastavalt TLS-i § 44 lõikele 6 kas vaba aja andmise või rahalise hüvitusega.
Kui töötaja töötab tööaja summeeritud arvestusega, selgub ületundide olemasolu arvestusperioodi lõpus.
CV Keskus
Palga läbirääkimistel pidage meeles, et see protsess pole isiklik, vaid lihtsalt äri.
Kui olete veendunud, et väärite kõrgemat palka, peaksite viima ennast kurssi olukorraga tööturul, soovitab CV Keskus.
Palgaläbirääkimisteks on vaja ülevaadet oma valdkonna palkadest, mida samasuguste teadmiste eest ollakse reaalselt valmis maksma. Uurige, millist palka teised ettevõtted samal positsioonil inimestele maksavad, ja kui muudmoodi ei saa, käige töövestlustel, kus tuleb kindlasti ka palga suurus jutuks. Kogu see info on vajalik, et rahulikult ja edukalt ülemusega palgatõusust rääkida.
Läbirääkimistel pidage meeles, et see protsess ei ole isiklik, vaid lihtsalt äri. Tooge konkreetselt esile, mil moel ettevõte teist kasu saab ja miks nad ei tohiks teil minna lasta. Mõjuv põhjus ei ole „olen siin ettevõttes juba nii kaua töötanud, et oleks paras aeg palka tõsta”. Kui ülemus teab, et teile meeldib nii ettevõte, kus töötate, kui ka teie kolleegid, kasutab ta seda teadmist enda, mitte teie huvides. Kui teie viimaseks kaardiks palgaläbirääkimiste laua taga on lahkumisavaldus, olge valmis, et peategi ettevõttest lahkuma. Olge ka valmis, et ülemus ei jaga teie seisukohta väärtustest, mida te ettevõttele pakute. Kui korduvad katsed palgateemal läbi rääkida tulemusi ei anna, asuge uue töö otsingutele.
Lehekülg 1221 / 1596
