Artiklid
Pensionäri tulumaksuvaba tulu 2011. aastal on maksimaalselt 336 eurot kuus.
Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Järelikult see osa pensionist, mis ületab192 eurot kuus, kuulub tulumaksustamisele.
Samal ajal on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus lisaks ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus.
Seega pensionär võib saada maksuvabalt kokku kuni 336 eurot kuus.
Üldise maksuvaba tulu arvesse võtmiseks peab mittetöötav pensionär esitama avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Avalduses (blankett on saadaval ka www.ensib.ee) peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvestamist. Allkirjastatud avalduse võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia.
NB! Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.
Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa arvestamist töötasult või pensionist ja esitama avalduse vastavalt tööandjale või pensioniametile. Mõlemas kohas seda teha ei saa.
Näiteks:
a) kui töötav pensionär on esitanud avalduse tulumaksu vabastamise kohta tööandjale, siis üldist tulumaksuvaba tulu arvestabki palga maksmisel tööandja. Kui samal ajal tema pensioni suurus on näiteks 288 eurot, siis 192 eurot sellest on maksuvaba ja 96 eurolt peetakse kinni tulumaksu 21%;
b) kui töötav pensionär esitab kõnealuse avalduse pensioniametile, siis on tulumaksuvaba kuni 336 euro suurune pension ning tulumaks peetakse kinni tööandja juures kogu töötasult.
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab olukorda, kui graafiku järgi tööl käival palgalisel ei tule kuu lõpus töötunnid täis.
Küsimus
Olen töötanud oma praeguses töökohas üle poole aasta, aga igal kuul jääb normtundidest puudu 40 tundi ja rohkem. Viimati jäi graafiku järgi puudu lausa 60 tundi. Kas see on õigustatud ja kas tööandjal on õigus selliselt käituda?
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal
Pooled lepivad töölepingus kokku tööajas ja see kuulub ühe töölepingutingimusena täitmisele. Kui teie lepingus puudub märge tööajast ja/või töötundide hulgast seitsmepäevases ajavahemikus keskmiselt, siis eeldatakse, et kokkulepe on täistööajas. Täistööaeg on 40 tundi seitsmepäevases ajavahemikus.
Kui tööandja ei võimalda teile kokkulepitud tööaega, tuleb puudujäävad tunnid seaduse järgi töötajale välja maksta ja seda keskmise töötasu ulatuses. Sellekohase, soovitavalt kirjalikkus vormis koostatud pöördumise saate esitada tööandjale koheselt pärast palgapäeva. Kui töösuhte pooled jäävad erimeelsusele, on võimalik pooltel pöörduda töövaidlusorgani poole.
Juhin tähelepanu, et tööaja summeerimisel võib tööaeg jaotuda ebaühtlaselt kogu arvestusperioodi jooksul. Arvestusperioodiks või olla kuni neli kuud ja võimalikud puudu jäänud tunnid selguvad alles selle perioodi lõppedes.
Summeeritud tööajas ja arvestusperioodis peavad olema pooled samuti eelnevalt kokku leppinud.
Toimetas: Tarbija24
Vilve Torn
Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine” raames valmis noortele suunatud omanäoline CV-portaal stardiplats.ee.
Uus karjäärikeskkond jagab kandideerimiseks vajalikke oskusi, kasulikku infot ning tööpakkumisi. Tööpakkumiste kõrval leiab portaalist ka praktika- ning vabatahtliku töö pakkumisi.
Uues keskkonnas saab noor lisaks töökogemustele märkida ära ka vabatahtliku töö, huvialad, organisatsiooni kuulumise ja muu praktilise kogemuse. Nii saab noore kandideerija muidu lühidaks jääda võiv CV tublisti lisaväärtust.
„Töötukassa pakutavate koolituste ja palgatoetuste kõrval on väga olulised kõik ettevõtmised, mis pakuvad noortele infot vabadest töökohtadest ja annavad nõu, kuidas tööturule siseneda. Loodan väga, et portaal aitab luua sidemeid, mis aitavad noortel alustada edukalt oma karjääri ja luua sellele kindel alus kogu eluks,” ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Portaalil on ka Facebookis oma interaktiivne keskkond
www.facebook.com/stardiplats.ee
Helve Toomla
jurist
•• Olete varem kirjutanud, et ettevõttes, kus on tööaeg pikem kui kuus tundi, peab olema lõu-napaus. Kas see kehtib ka omavalitsuse töötajate kohta? Kas üldised seadused, nagu ehitusseadus, heakorra eeskiri jm, on üle riigi ühtsed või võib iga omavalitsus kehtestada oma seadused ja need on ülimuslikud?
Vähemalt 30-minutiline vaheaeg vähemalt kuuetunnise töötamise järel tuleb anda üldjuhul neile, kes töötavad töölepingu alusel või on avalikus teenistuses, sh ka kohalikus omavalitsuses.
Lõunavaheaega ei tule anda seal, kus see on töö iseloomu tõttu võimatu, näiteks liinitööl. Sel juhul peab tööandja kindlustama võimaluse puhata ja einestada tööajal. Avalikus teenistuses võib teistsuguse töö- ja puhkeaja korralduse kehtestada ka eriseadusega.
Ülimuslikud on ikka riigi seadused. Kohalik omavalitsus seadusi kehtestada ei saa, ta tegutseb põhiseaduse, riigikogus vastu võetud seaduste ja teiste üle riigi kehtivate õigusaktide alusel. Ehitusseadus võeti riigikogus vastu 15. mail 2002 ja see kehtib ühtviisi kogu riigis, kõigis omavalitsustes.
Kohaliku omavalitsuse üles-anded ja pädevus on samuti seadusega kehtestatud, selleks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille järgi linna või valla heakorra tagamine on omavalitsuse ülesanne. Nii ongi iga omavalitsus kehtestanud oma piirkonna heakorraeeskirja.
•• Ettevõttes sai töö otsa. Oleme juba mitu päeva kodus olnud. Kas ja millist tasu peaks tööandja meile maksma?
Kui tööandja ei anna tööd, tuleb tal maksta töötajale keskmist töötasu. Samal ajal ei tohiks keegi ülemuse suulise korralduse peale lihtsalt koju jääda ja oodata, kuni tööle kutsutakse.
Seadus ütleb, et tasu saamise õigus on ainult töövõimelisel ja töö tegemiseks valmis oleval töötajal. Seetõttu peaks iga töötaja esitama tööandjale kirjalikult tööga kindlustamise taotluse ja endale sellest koopia jätma. Nii on vaidluse korral võimalik tõendada, et töötaja oli aktiivselt töö tegemisest huvitatud.
Saada oma tööalane küsimus: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
vastused ilmuvad rubriigis esimesel võimalusel.
Küsimus: Tööandja rakendab lähtuvalt töölepingust summeeritud tööaja arvestust. Periood on 3 kuud. Tööandja soovib aga perioodi algust ja lõppu nihutada. Üks periood aasta kestel on näiteks märts kuni mai. Soov on aga nihutada perioodi: aprill kuni juuni.
Töötajatega ei ole kokkulepitud, kuid on praktiseeritud ületundide tasumist rahaliselt. Eeloleva näite puhul maksti veebruaris ületunnid ka välja ja märtsist algas uus periood.
Kui tööandja teeb sellise muutmise otsuse aprillis:
1) kas tuleb kokku leppida töötajatega või piisab ühepoolsest otsusest (summeeritud perioodide muutmine)?
2) kas töötajatele tuleks midagi ka välja maksta?
Vastus: Summeeritud tööajaarvestuse perioodi muutmine tuleks töötajatega kokku leppida ning kui jooksev periood lõpeb seetõttu varem, siis tuleb selle perioodi ületunnid perioodi lõppemisel hüvitada.
Äripäeva käsiraamatute foorumisvastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1224 / 1596
