Eesti tööturu kehv olukord paneb mõtlema välismaale mineku peale, kuid võõras riigis töölesaamine võib osutuda parajaks pähkliks.

Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustaja Kaire Cocker soovitas piiri taha minemise plaane pidavatel inimestel silmas pidada järgmist.

* Infot vabadest töökohtadest välismaal saab firmade veebilehtedelt, näiteks Nokia, McDonalds, PizzaHut. Tihti on veebis olemas ka koht, kuhu jätta oma CV. EURES Eesti veebilehelt www.eures.ee leiab ka selliseid pakkumisi, kus välismaa tööandjad otsivad inimesi just Eestist.
* Kuigi tööpakkumised on võõrkeeles, ei tähenda see, et te ei võiks kandideerida. CV tuleb lihtsalt ära tõlkida.
* Kui otsite tööd läbi töövahendaja, tuleb kontrollida, kas firmal on litsents. Kui töövahendaja küsib teilt suuri summasid andmete infobaasi kandmise eest, on asi kahtlane ja firma tausta tuleb uurida. Töövahendus on Eestis seadustega reguleeritud ja tasuta. Töövahendaja tausta aitab kontrollida inimkaubanduse vastu võitlev organisatsioon Living For Tomorrow (www.lft.ee).
* Enne välismaale minekut tasuks uurida ka sihtriigi maksusüsteemi. Palgad tunduvad paljudes Euroopa riikides suuremad kui meil, kuid samuti on suuremad maksud. Tihtipeale on kallim ka elamine ja majutus.
* Arvestada tuleb ka sellega, et töö välismaal ei ole kerge. Näiteks Soome maasikakorjajatel algab tööpäev juba kell 6-7 hommikul ning töönädal kestab 6 päeva.
* Kindlasti tuleb kasuks kohaliku keele oskamine, ainult inglise keelega ei pruugi hakkama saada. Seetõttu võiks enne Eestist lahkumist võtta keelekursusi.
* Enne lahkumist viige ennast hästi kurssi tööloa saamise ja välismaal viibimise tingimustega. Välismaal on raske kogu seda üksikasjalikku infot oma emakeeles saada.
* Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, see peab olema üksikasjalik ja üks eksemplar peab kindlasti jääma teile. Praegust majanduslikku olukorda kipuvad ära kasutama nii mõnedki tööandjad.
* Varuge endale nii palju raha, et saaksid vajadusel probleemideta koju sõita.
* Pidage meeles, et isegi kui lähete tööle naaberriiki, on tegemist teise kultuurikeskkonnaga. Seal võib asjaajamine kauem aega võtta kui Eestis, internet ei pruugi olla igal pool kättesaadav jne.

Siiri Erala

Kadri Jakobson

Vaatamata sellele, et Eestis on läbi aegade rekordarv töötuid, kurdavad ettevõtete juhid, et head töötajat on leida raskem kui kunagi varem.

"80-90% seltskonnast, kes kontorisse kohale tuleb, on kahjuks sellised, kellega ei teki motivatsiooni töövestlust pidada," märkis Kodumaja ASi juhatuse esimees Lembit Lump. "Kõige selgemini näitab inimese suhtumist see, et kui küsime temalt, mis tööd ta teha tahaks, vastab ta selle peale: aga millega te tegelete?"

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4686/uud_uudidx_468602.html

Järgmisel aastal langeb vanemahüvitise ülempiir 1566 krooni võrra, sest valitsuse määrusega vähendatakse maksimumpiiri aluseks olevat kalendrikuu tulu määra.

Sotsiaalminister saatis e-õigusesse kooskõlastusringile valitsuse määruse eelnõu, millega kinnitatakse keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 11 250 krooni.

Selle põhjal arvutatakse 2011. aastal ka vanemahüvitise maksimaalne suurus, mis on kolmekordne kalendrikuu tulu ehk 33 750 krooni. See on 1566 krooni ehk 4,43 protsendi võrra väiksem kui on tänavu.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul peegeldab ülempiiri langus muutust töötasudes. «Eelmisel aastal töötasud vähenesid ning esmakordselt langeb seeläbi ka vanemahüvitise ülempiir,» ütles minister.

Vanemahüvitise alammäär on võrdne alampalgaga, mis on tänavu 4350 krooni.

«Vanemahüvitise eesmärk on kompenseerida lapsega koju jäävale vanemale saamatajääv töötasu. Vanemahüvitis on peredele andnud vajaliku kindlustunde, mis on julgustanud lapsi saama,» lisas Pevkur.

Eelmisel aastal sündis Eestis 15 763 last.

Toimetas: Merike Tamm

Helve Toomla, jurist

•• Kunagi pandi mõningate töötajate 28-päevasele puhkusele otsa veel seitsmepäevane lisapuhkus, nn normeerimata tööaja eest. 2010. aastast aga soovitakse kõigile töötajatele jätta ainult seadusega ette nähtud 28-päevane puhkus. Kuidas ja kelle otsusega saab seda ettevõttes teha?

Normeerimata tööaja eest ei ole Eesti Vabariigis lisapuhkust kunagi ette nähtud. Seetõttu on minu arvates tegemist ikka poolte kokkuleppel antava lisapuhkusega ja seda saab ära jätta töölepingu muutmisega. Silmas tuleb pidada, et töölepingu tingimuse muutmine on võimalik töötaja ja tööandja kokkuleppel.

•• Töötaja läheb juunis lapsehoolduspuhkusele, eelmiselt tagasi tööle naasis ta alles märtsis. Teatavasti antakse nüüd puhkust kalendriaasta eest. Kas temal on õigus saada 2010. aasta eest puhkust ja kas 28 päeva või vähem? Kuidas seda tasustatakse? Samal töötajal on eelmistest aastatest jäänud 14 kasutamata puhkusepäeva. Kas kolme aasta pärast, kui ta lapsepuhkuselt tagasi tuleb, on need aegunud?

28-kalendripäevast puhkust võib see töötaja töölepinguseaduse (TLS) § 69 lg 7 p 1 alusel nõuda vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust. Siiski ei ole ta kõiki neid päevi välja töötanud, osa puhkusest antakse avansina, mis tuleb pärast lapsehoolduspuhkust tasa töötada või töölepingu lõpetamisel leppida ette saadud puhkusetasu tagas-tamisega.

Teine võimalus on puhata enne rasedus- ja sünnituspuhkust ainult väljateenitud aja eest, st 14 kalendripäeva varasemate tööaastate ja sel kalendriaastal umbes kolme kuuga teenitud seitsme kalendripäeva eest, kokku oleks sel juhul puhkust u 21 päeva. Kuna rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg arvatakse puhkuseõigust andva aja hulka, lapsehoolduspuhkuse aega aga mitte, oleks tal pärast lapsehoolduspuhkust välja teenitud ligikaudu viie kuu puhkus.

Kumb variant oleks mõistlikum, sõltub lapseootel naise tervisest, enesetundest, kodustest võimalustest jne. Mina eelistaksin ilma avansita (laenuta) toime tulla. Mõlemal juhul arvutatakse puhkuseraha tänavu teenitud töötasult: arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu, mis korrutatakse puhkusepäevade arvuga.

Lapsehoolduspuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsendaja puhkuse ajaks puhkusenõude aegumine peatub, st lapsehoolduspuhkuselt naasmise ajaks ei ole varasemate töö-aastate 14 kalendripäeva aegunud, nende puhkuste aega ei arvata aegumisaja hulka. Seda muidugi juhul, kui nad juba enne neid puhkusi aegunud pole. Puhkused, mis on välja teenitud enne 1. juulit 2009, aeguvad

1. juuliks 2013. Möödunud aasta teisel poolaastal teenitud puhkusepäevad aeguvad 31. detsembril 2010, kuid nagu öeldud, näidatud puhkuseliigid pikendavad aegumistähtaega.

•• Juhatus otsustas ettevõtte tegevuse lõpetada, töötajad said teate eesseisvast töölepingu lõpetamisest. Siis aga selgus, et tööd on võimalik jätkata veel kaks kuud. Kuidas vormistada töölepingu pikendamist?

Kui töötajad on nõus paar kuud edasi töötama, siis võib juba antud ülesütlemisavaldustes kokku leppida uues töölepingu lõppemise ajas. Näiteks nii: tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping lõpeb erakorralise ülesütlemisega koondamise tõttu TLS § 89 lg 2 p 1 x kuupäeval 2010. aastal. Pooled lisavad sinna oma allkirjad. Konkreetne tekst sõltub sellest, mis on juba antud teates kirjas. Pakutud kokkuleppest ei tohi aru saada nii, et koondamises tuleks kokku leppida. Kokkulepe puudutab üksnes teates antud lepingu lõppemise päeva.

Autor: Ivika Born, CV-Online Estonia OÜ värbamise spetsialist

Tööandjad otsivad praeguses olukorras ennekõike erialase kogemuse või haridusega inimesi.

Majandussurutise ajal on olukord tööturul muutunud – kui veel 2008. aastal tuli inimesi tikutulega otsida ja kõrge palgaga meelitada, siis nüüd on tugevamal positsioonil tööandjad, kes dikteerivad töökonkursi tingimused, palga jms. Õnneotsijad jäetakse kõrvale konkursi esimeses etapis. Kuna tööotsijaid on palju ja valik lai, on tõenäosus leida vajaliku kogemusega inimesi suurem. Aga mitte alati.

Tööotsijad ei oska õigekirja

Just tippspetsialiste ja erialase kogemusega head töötajat on osale ametikohtadest ikkagi raske leida. Eriti spetsiifiliste erialade puhul, kus praegugi veel esineb n-ö üleostmist. Tippe hoiavad tööandjad enda juures nii kaua kui võimalik ning samas pole inimesed, kel hea töökoht olemas, enam nii avatud uutele pakkumistele, sest ebakindlas majanduskeskkonnas kardetakse mõjuva põhjuseta töökohta vahetada.
Tööotsijate poolt vaadates on majan­dus­kriis ja töötus toonud välja mitmed kitsaskohad. Tööotsijatel on raskusi CV-de ja teiste kandideerimisdokumentide koostamisega. Hätta jäädakse nii enese väljendamise, õigekirja kui ka enese „müümisega”. Väga palju on n-ö bingo- ja meeleheite­kandideerimist, mis tähendab, et CV saadetakse peaaegu valimatult igale silma jäänud töökonkursile. Kandideeritakse seega palju kohtadele, millel töötamiseks oskusi-teadmisi pole. Tagajärjeks on pidevad äraütlevad vastused, mis motivatsiooni ei tõsta. Julgen väita, et töö saamine on veidi ka suhtumise küsimus – kandideerimisdokumentides esineb palju lohakust, tööintervjuudele jäetakse tulemata, palgaootused on endiselt kohati põhjendamatult kõrged jne.
Kokkuvõttes pole olukord siiski nii masendav, kui väljatoodud probleemidest silma paistab. Need tööotsijad, kes teavad, mida tahavad, ja oskavad mingit konkreetset eriala, leiavad mõne kuuga tööd. Tööandjad, kes täna otsivad, saavad üldjuhul laiast kandidaatide ringist endale hea spetsialisti välja valida.

Raske on napi haridusega ja noortel tööotsijatel

Töötus on tabanud kõiki inimgruppe – olen kohanud nii väga uhke CV-ga tippspetsialiste, kes juba üle poole aasta otsinguil, kui ka väheharitud lihttöölisi. Tööturu statistika näitab, et peamiselt on tööta ikka vähese haridusega inimesed. Ka CV-online portaalis toimuvate konkursside puhul on näha, et lihttööliste ja klienditeenindajate konkurssidel on tihti 100–200 kandidaati, samas kui mingi valdkonna spetsialisti ametisse on kandidaate 20–30.
Madala haridusega inimestel on keeruline uut tööd leida ka põhjusel, et pakkumisi on neile küllaltki vähe. Meie portaalis on u 2/3 pakkumistest juhtidele-spetsialistidele, kellelt oodatakse erialakogemust või -haridust. Eriti keeruline on põhi- ja keskharidusega inimestel, kes pole õppinud ühtegi konkreetset eriala ning kel pole ka palju kogemusi.
Noortel on küllaltki raske tööturule siseneda – seda näitab nii ametlik töötuse statistika kui ka meie kogemus. Praeguses olukorras, kus tööandjad värbavad üsna vähe ning kandidaatide valik on lai, eelistavad ettevõtted kogemustega inimesi. Võib isegi öelda, et soovitakse väga konkreetselt sama ametikoha kogemust. Isegi kogemustega töötajat, kelle varasem töökogemus on pakutavast ametikohast veidi erinev (näiteks müügiinimene, kes kandideerib ühte valdkonda, aga omab müügikogemust teises), võidakse küllaltki kiiresti välja praakida. Sellises olukorras on noorte konkurentsivõime madal. Õnneks on olemas rühm tööandjaid, kes hindavad kõrgelt nooruslikku energiat ja õppimisvõimet ning värbavad pigem noore ja kogenematu, aga särasilmse inimese, et ta oma käe järgi välja koolitada.
Hariduse roll on töö saamisel äärmiselt oluline. Tähtsaim on muidugi erialane oskus, aga kui see kõrvale jätta, on jäänud silma kitsaskohad, mida saaks koolisüsteemi kaudu leevendada. Näiteks ei oska noored koostada kandideerimisdokumente – CV-d, motivatsioonikirja, kaaskirja. Eksitakse elementaarsete põhimõtete vastu, kuigi CV näidise leiab kas või guugeldades. Teine probleem on, et noored ei oska tihtipeale ennast adekvaatselt hinnata – kandideeritakse kohtadele, kuhu nad oskuste-kogemuste põhjal kindlasti ei sobi, küsitakse väga kõrget palka jne. Kolmanda kitsaskohana ei osata töökuulutust enda jaoks lahti mõtestada ja seda n-ö lugeda. See tähendab, et kandideeritakse kohtadele, mille nõudmistele ei vastata.

Kool peaks CV koostamist õpetama

Väljatoodud aspektid on töökonkursil kandideerimise aabitsatarkus. Tasub vaid CV-s mõni suurem viga teha ja oledki konkursilt kõrvale jäetud. Oleme uurinud, kas ja kuidas koolides näiteks CV koostamist õpetatakse. Tase on väga erinev. CV koostamist õpetatakse kas kodanikuõpetuse, inglise keele, arvutiõpetuse ja ühiskonnaõpetuse raames või ei räägita sellest üldse.
Karjääriõpetus (kandideerimisdokumentide koostamine, karjääri planeerimine, tööeluga seotud aspektide teadvustamine, tööõigus) peaks gümnaasiumi programmis olema eraldi kohustuslik moodul. See oleks üks praktilisematest teadmistest, mille noored koolist kaasa saaksid.