Artiklid
1.juulil 2009 jõustus uus töölepingu seadus (edaspidi TLS), mis tõi kaasa mõningaid muudatusi ka töövaidluskomisjonide (edaspidi TVK) tegevuses.
Kui senini sai TVK–le esitada nõudeid summas kuni 50 000 krooni, siis nüüd on nõude ülempiir 150 000 krooni. Uudne on seegi, et pooltele ei tehta otsust enam teatavaks asja arutamise päeval, vaid viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.
Muutunud on otsuse kättetoimetamise kord. Kui TVK poolt väljastusteatega edastatud otsust ei ole võimalik adressaadile üle anda ning see tuleb hoiutähtaja möödumisel postiasutusest tagasi, edastab TVK otsuse kullerile. Viimase ülesandeks on otsus toimetada tööandja äriregistri aadressile vähemalt kahel korral erinevatel aegadel. Kui ka siis ei õnnestu otsust üle anda, jäetakse teade, et otsus on hoiustatud TVK-s ning otsus loetakse kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate jätmisest adressaadi elu- või asukohajärgsele aadressile.
Muutunud on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise kord. Kui seni sai töölepingu vaidlustamise nõude esitada ühe kuu jooksul arvates töölepingu lõppemise päevale järgnevast päevast alates, siis nüüd tuleb nõue esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Seega ei saa enam oodata töölepingu lõppemist, et alustada töövaidlust, kuna selleks ajaks võib nõude esitamise tähtaeg olla juba möödunud. Siinkohal on oluline rõhutada, et 30 kalendripäevane vaidlustamise tähtaeg kehtib nii tööandjale, kes on saanud töötajalt töölepingu ülesütlemisavalduse, kui töötajale, kes on vastava avalduse saanud tööandjalt. Kui töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ei esitata avaldust TVK-le tähtaja jooksul, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja tööleping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.
Töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni. Seetõttu peab asjast huvitatud pool vaidluse korral alati suutma tõendada, et ta on ülesütlemisavalduse esitanud ning et see on jõudnud teise pooleni.
Erinevalt vanast TLS-st, kus töötaja pidi töölt lahkumiseks esitama alati kirjaliku avalduse ning tööandja pidi töötajale kirjalikus vormis teatama töölepingu lõppemisest, lubab uus TLS teise poole teavitamiseks kasutada ka muid vorme, nn. kirjalikku taasesitamist võimaldavaid vorme. Selliseks vormiks on näiteks meilikiri, telegramm, faks jms.
Juba 2009. aasta augustis menetles Saaremaa TVK esimesi töövaidlusi, kus töölepingu ülesütlemine oli toimunud uue TLS-i alusel.
Töötaja, kes töötas klienditeenindajana ühes kaubandusettevõttes, esitas meili teel töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, sooviga lahkuda töölt päevapealt, põhjusel, et tööandja oli paar päeva hilinenud töötasu väljamaksmisega. TLS-i kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on oluliselt rikkunud lepingut (näiteks viivitab töötasu maksmisega, ei kindlusta tööga, kohtleb töötajat ebaväärikalt, ei taga ohutuid töötingimusi jne.) ning lahkuda võib praktiliselt päevapealt. Kuigi seadus ei sätesta töötajale siinkohal etteteatamistähtaegu, on siiski mõistlik teisele poolele ette teada anda oma lahkumissoovist, kasvõi mõni päev.
Eelnimetatud põhjusel lahkumisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Erakorralist töölt lahkumist peab töötaja alati põhjendama. Kui tööandja ei ole töötaja lahkumise põhjendustega nõus, peab ta 30 kalendripäeva jooksul esitama avalduse TVK-le töötajapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
Eelpool nimetatud näites tööandja seda ei teinud. Selle asemel saatis ta töötajale hoopis vastumeili, kus selgitas palga maksmisega viivitamise põhjuseid ning teatas, et ei ole töötaja erakorralise lahkumisega nõus. Tööandja oli seisukohal, et ta ei ole lepingut rikkunud ning nõudis, et töötaja jätkaks töötamist. Töötaja enam tööle ei läinud, kuna oli ju lepingu üles öelnud ning tööandja oli asjast informeeritud.
TVK-sse pöördus töötaja põhjusel, et tööandja keeldus talle andmast dokumenti, kust nähtuks töölepingu lõppemise päev ja alus, samuti oli maksmata lõpparve, s.h. hüvitus kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TVK-s tõendas töötaja, et oli esitanud tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ning et see oli jõudnud teie pooleni. Kuna tööandja ei olnud TVK-le avaldust esitanud töötajapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, jäi TVK-l üle vaid fikseerida töölepingu ülesütlemine tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu, TLS § 91 lg2 alusel ning mõista töötaja kasuks välja saamataolevad hüvitused.
Kui tööandja oleks õigeaegselt vaidlustanud töölepingu erakorralise ülesütlemise, oleks töötaja pidanud TVK-s tõendama ka seda, et tal oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuvad põhjused ehk tööandjapoolse lepingutingimuste olulise rikkumise. Juhul, kui töötaja seda ära ei tõenda, loeb TVK töötaja töölepingu lõppenuks korraliselt, seaduses sätestatud 30 kalendripäevase etteteatamisega.
Kui nüüd töötaja oli töölt lahkunud päevapealt või mõnepäevase etteteatamisega, loeb komisjon, et töötaja oleks pidanud järgima 30 päevast etteteatamistähtaega ning tööandjal tekib alus nõuda töötajalt hüvitust vähem ette teatatud päevade eest. Antud näite puhul ei oleks töötaja suure tõenäosusega suutnud tõendada, et tööandja oli oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
Seega peab töölepingu erakorralisel ülesütlemisel alati jälgima, et oleks mõjuv põhjus ning et selle olemasolu suudetakse vajadusel tõendada. Öeldu kehtib ka tööandja kohta, kes saabki töötaja töölepingu üles öelda ainult erakorraliselt kas majanduslikel või töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
Samuti tuleb meeles pidada, et kui töölepingu ülesütlemisavalduses sisalduv ei ole ühele või teisele poolele vastuvõetav, tuleb 30 kalendripäeva jooksul pöörduda töövaidluse alustamiseks TVK-sse.
Evi Ustel-Hallimäe
Lääne inspektsiooni
Saaremaa TVK juhataja
Tavapäraselt ei too töölepingu ülesütlemise avalduse saamine kaasa muid toiminguid, kui uue töökoha otsimine ja töötukassas üles astumine (töötajale) ning lõpparve väljamaksmine ja vajadusel uue töötaja otsimine (tööandjale). Vahetevahel aga võib juhtuda ka nii, et töölepingu ülesütlemine ei ole õigustatud ning siis on töölepingu pooltel vaja teha kiireid otsuseid.
Alates 1.juulist 2009 kehtima hakanud töölepingu seadus (edaspidi TLS) reguleerib töölepingu ülesütlemise (töölepingu ühepoolse lõpetamise) vaidlustamist mõnevõrra teisiti kui senine TLS. Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-is ettenähtud mõjuval põhjusel.
Töötaja algatusel toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine kas töötajast tuleneval põhjusel (näiteks terviseseisund ei võimalda tööd jätkata – TLS § 91 lg 3) või tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (näiteks oluliselt viivitanud töötasu maksmisega – TLS § 91 lg 2). Viimane toob kaasa tööandja kohustuse maksta lõpparve koosseisus hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Tööandja algatusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda majanduslikel põhjustel (koondamine) hüvitisega ühe kuu keskmine töötasu või töötajast tuleneval põhjusel (terviseseisund, töövõime vähenemine, töötaja süüline käitumine) ilma hüvitise maksmise kohustuseta.
Erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks tuleb teisele töölepingu poolele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldus (lihtkirjalik, e-kiri, faks; vms), mis sisaldablepingu ülesütlemise kuupäeva, õiguslikku alust ja põhjendust. Näiteks 3.mail 2010 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööandja poolse olulise viivitamise tõttu töötasu maksmisega; maksmata 2010 jaanuarikuu töötasu osaliselt, veebruari- ja märtsikuu töötasu täielikult.
Põhjenduse näitamata jätmine avalduses ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Igal juhul peab avalduse esitaja töövaidluse käigus tõendama, et tal olid mõjuvad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks juhul, kui teine pool vaidlustab ülesütlemise seetõttu, et ülesütlemiseks puudus põhjus.
Kui töölepingu ülesütlemise avalduse saanud pool leiab, et ülesütlemine on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu või vastuolu tõttu seaduse nõuetele või hea usu põhimõttega (TLS § 104, 106), tuleb ülesütlemine vaidlustada töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemise avalduse saamisest (mitte töölepingu lõppemisest ühe kuu jooksul nagu senise TLS järgi). Hagis kohtule või avalduses töövaidluskomisjonile tuleb paluda tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus (põhinõue). Valdavalt pöörduvad sellise nõudega töövaidluskomisjoni poole töötajad.
Tööandjal ei maksa töölepingu ülesütlemise avalduse saamisel jääda tegevusetuks ning hakata ülesütlemise vaidlustamise peale mõtlema alles siis, kui töötaja esitab lõpparve koosseisus ka eelnimetatud hüvitise nõude. Tasub silmas pidada, et kuni töövaidlusorgani jõustunud otsuseni töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on kehtiv töölepingu ülesütlemine selliselt nagu ülesütlemise avaldus on esitatud. Selleks ajaks, kui töötaja hakkab nõudma hüvitist lepingu ülesütlemisel (seda on lõpparve koosseisus aega nõuda nelja kuu jooksul töölepingu lõppemisest), võib olla tööandja jaoks möödunud 30-päevane tähtaeg ülesütlemise vaidlustamiseks (tähtaja ennistamine üksnes mõjuval põhjusel). Sellisel juhul tulebki kehtiva ülesütlemise alusel maksta töötajale välja hüvitis (näiteks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses).
Töölepingu ülesütlemise vaidlustamist (nõude esitamisena) ei asenda vastuväidete esitamine töövaidluses. Tavaliselt on selleks ajaks ka ammu möödunud 30-päevane vaidlustamise tähtaeg. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiselning selle põhinõude rahuldamisel on sõltuvalt muudest taotlustest ja nõuetest töövaidluseserinevad tagajärjed.Kui töövaidlusorgan tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse, taastub endine õiguslik olukord ehktöösuhe jätkub nii nagu ei oleks töölepingut üles öeldudki. Sellisel juhul võivad pooled teineteiselt nõuda töölepingu õigusvastasest ülesütlemisest tekkinud kahju hüvitamist. Töötaja puhul on kahjuks eelkõige saamata jäänud töötasu, millest võib maha arvata näiteks teise tööandja juures saadud töötasu, tööandja puhul räägib seadus aga mõistlikust hüvitisest. Kui töötaja või tööandja ei soovi töösuhte jätkumist (ükskõik kumma algatusel on tööleping üles öeldud), tuleb töövaidlusorganile esitada taotlus töölepingu lõpetamiseks töövaidlusorgani poolt (TLS § 107 lg 2). Sellisel juhul lõpetab töövaidlusorgan töölepingu samal päeval, kui see oli märgitud töölepingu ülesütlemise avalduses.
Erandiks on rase, rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigusega töötaja ning valitud töötajate esindaja, kelle puhul jäetakse rahuldamata tööandja taotlus töölepingu lõpetamiseks; sellest erandist on omakorda erand, mis lubab töölepingu siiski lõpetada juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole töösuhte jätkumine mõistlikult võimalik (N: tööandja tegevuse lõppemisel). Seega ei võimalda TLS reeglina töösuhte jätkumist teise lepingupoole nõusolekuta (senine TLS võimaldas töötajal alati nõuda töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööle ennistamist).
Taotlus töölepingu lõpetamiseks töövaidlusorgani poolt tuleks esitada hiljemalt töövaidlusorgani istungil; kui töövaidluse pooled ei ole taotlust esitanud, peaks töövaidlusorgan selgitama pooltele vastavat seadust, et poolte tahe välja selgitada. Ka töölepingu lõpetamisel töövaidlusorgani poolt on kahjustatud töölepingu poolel õigus nõuda rahalist hüvitist. Tööandja võib nõuda juba eelnimetatud mõistlikku hüvitist, töötaja aga tööandja poolse töölepingu olulise rikkumise tõttu hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Seda töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust võib töövaidlusorgan aga muuta (seega nii suurendada, kui vähendada) mõlema poole huve ning töölepingu ülesütlemise asjaolusid arvestades.
Kõikide nimetatud rahaliste nõuete puhul on tegemist kõrvalnõuetega, s.t. hüvitise nõude rahuldamine sõltub põhinõude (töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude) rahuldamisest. Seetõttu tuleb silmas pidada, et põhinõude aegumisega (30 kalendripäeva ülesütlemise avalduse saamisest) aegub ka kõrvalnõue ehk teisisõnu ka hüvitise nõue tuleb maksma panna sama tähtaja jooksul. Et aga põhinõude maksma panemisega (s.t. nõude esitamisega TVO-le) peatub aegumise tähtaeg, võib rahalised nõuded esitada ka töövaidluse käigus.
Töölepingu erakorralisest ülesütlemisest tulenevad vaidlused on üldjuhul keerulised vaidlused. Ülesütlemise õigsuse tõendamise koormis on reeglina sellel töövaidluse poolel, kes ülesütlemise algatas. Poole seletus ei ole töövaidluses tõendiks, kui teine pool seletuses väljatoodud väidet või asjaolu omaks ei võta. Küll aga on tõendiks eelkõige kirjalikud dokumendid ja tunnistaja ütlused.
Ilona Küüts
Lääne inspektsiooni
Pärnu töövaidluskomisjoni juhataja
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.ti.ee
Kogumispensioniga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, sellest 13% suunatakse ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele.
Kogumispensioni II samba arvestamise põhimõtte järgi kogub töötav inimene enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.
Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.
Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatustega peatati kohustusliku kogumispensioni maksed alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus ehk riik maksab siis 2 protsenti ja inimene ise 1 protsendi.
Alates 2010. aastast oli avalduse alusel võimalik jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist. Erandina säilis 1954. aastal ja varem sündinutele võimalus avalduse alusel jätkata 2010. aastast sissemaksete tegemist seni kehtinud 2+4% süsteemi järgi.
Lapsehoolduspuhkusel viibivatele liitujatele oli samuti peatatud 1% maksmine (vastavalt vanemahüvitise seadusele) ning see jätkub alates 2011. aastast. Ka vanemahüvitise saajal oli õigus esitada kogumispensioni sissemaksete jätkamise avaldus ning makset hakatakse kinni pidama siis, kui last hooldav vanem läheb tagasi tööle.
2011. aastast jätkub sissemaksete süsteem 1+2% reegli alusel.
2012. aastast taastub esialgne 2+4% süsteem.
Nendele liitujatele, kes jätkavad 2010. aastast vabatahtlikult sissemaksete tegemist, hakkab 2011. aastal kehtima 2+2% süsteem ning aastateks 2014-2017 kehtestatakse vabatahtlikele jätkajatele kompensatsioonisüsteem 2+6%.
2013. aastal on avalduse alusel on võimalus teha sissemakseid 3+6% süsteemi kohaselt ka nendele isikutel, kes 2010. aastal vabatahtlikke sissemakseid ei jätkanud. Seaduses on täiendavalt sätestatud tingimus, et kõrgemate maksemäärade rakendamise võib aasta võrra edasi lükata juhul kui majanduse nominaalkasv ei ole ületanud 5 protsenti. Niipea kui majanduse kasvu kriteerium on täidetud, käivitab kompensatsioonisüsteem automaatselt. Kui tingimus ei ole 2017. aastaks täidetud, siis tõdetakse, et kriteeriume ei ole reaalselt võimalik täita ning plaanist loobutakse.
Kui isik ei jätka sissemakseid 2010. aastal:
Aasta 1942 - 1954 1955 -
2010 0 0
2011 1+2 1+2
2012 - 2013 2+4 2+4
2014 – 2017 2+4 2+4
2014 – 2017
Avalduse esitamisel 3+6 3+6
Kui isik jätkab sissemakseid 2010. aastal:
Aasta 1942 - 1954 1955 -
2010 2+4 2+0
2011 2+4 2+2
2012 - 2013 2+4 2+4
2014 – 2017 2+4 2+6
2014 – 2017
avalduse esitamisel - 3+6
Lähemalt saab lugeda Pensionikeskuse kodulehelt:
http://www.pensionikeskus.ee/?id=3006
Agne Narusk
Töölepingu võib sõlmida alates 7. eluaastast, kui tööinspektor annab selleks nõusoleku.
Peatselt aastaseks saav töölepinguseadus (TLS) nõuab ettevõt-jalt töölepingu sõlmimist ka lapsega, kellele ta pakub lihtsat suvist tööotsa. Noor töötaja peab olema vähemalt seitsmeaastane ning see, mida 7–12-aastane üldse raha teenimiseks teha tohib, on paika pandud valitsuse määrusega. Loetelusse ei kuulu rohimine, kastmine jm põllumajandustööd. Ning siin ei aita ka vanemate nõusolek. Küll on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuses.
„Vanusepiirangu alandamine on tegelikult seatud töötavate laste kaitseks ja tööde loetelu, mida nii väike laps teha võib, on rangelt määratletud,” vastab tööinspektor-jurist Meeli Miidla-Vanatalu skeptiliste lastevanemate küsimusele, kas nii väike laps ikka peaks raha teenima. Tööinspektsiooni viimases infolehes kirjutab Miidla-Vanatalu lahti alaealise värbamise üksikasjad. Nii näiteks rõhutab ta tööandjatele, et erinevalt eelmise TLS-i ajast tuleb tööleping alati sõlmida ka lapsega, käsundus- või töövõtulepingust ei piisa. Kusjuures, töösuhe tekib kohe ka siis, kui töö-andja pole ühtegi lepingut lapsega kirjalikult sõlminud. „Seda tasub meeles pidada, kui tööandja lubab oma töötaja lapsel koos vanemaga tööd teha,” kirjutab tööinspektor.
Vanusest tulenevaid piiranguid on teisigi. Nii peab teadma, et alaealiseks loetakse töölepingut sõlmides alla 18-aastast inimest. Kuni 17-aastaseks saamiseni või kuni põhikooli lõpetamiseni on tal koolikohustus, mis omakorda toob kaasa piiranguid. Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastasega on vaja tööinspektori luba, lapsevanema või seadusliku esindaja kirjalikku heakskiitu on vaja alati.
„Kuigi alaealine töötab lühemat aega kui täiskasvanu, peab tööandja talle tagama töötasu vastavalt kehtivale alammäärale ehk vähemalt 27 krooni tunnis või 4350 krooni kuus,” märgib Miidla-Vanatalu. „Ehk kui näiteks 14-aastane töötab neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas ning temaga on kokkulepe kuupalgas, siis ei saa see olla väiksem kui 4350 krooni.”
Paragrahvid
Vajalikud määrused alaealise palkamiseks:
•• TLS § 7 ja 8
•• VV määrused 11. 06. 2009 nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd“ ja „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“
•• Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Meeli-Miidla Vanatalu artikkel „Alaealine tööle“ ilmus tööinspektsiooni aprillikuu infokirjas.
Raul Veede
Vanaduspension on viimasel paaril aastal kasvanud kiiremini kui kogu majanduse toodang, palgad ja tarbijahinnad. Kui pensioniealisi on järjest rohkem ja tööealisi järjest vähem, on pensioniea tõstmine üsna loogiline, kirjutab statistikaameti peadirektor Priit Potisepp statistikaameti blogis.
Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Milline on aga selle otsuse taga olev loogika?
Riigipensioni mõjutab oluliselt rahvastiku struktuur: sünnid, surmad ja ränne. Et pensionimaksmisega edaspidi hakkama saada, tuleb prognoosida rahvastiku struktuuri 10, 20, 30 ja 40 aasta pärast. Selle juures on abiks interaktiivne rahvastikupüramiid.
Et rahvastik säiliks, peab summaarne sündimuskordaja (elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul) olema vähemalt 2,1. 1970-80 jäi see vahemikku 2,01-2,26, 1990ndail langes 1,28ni ja tõusis 2008. aastaks taas 1,66ni. Statistikaamet eeldab rahvastikuprognoosis, et selle sajandi keskpaigaks jõuab kordaja taas 1970ndate-1980ndate tasemele.
Surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta tõusis 1990ndate alguses, kuid langes hiljem 1985. aasta tasemele. Eeldatavasti väheneb suremus ka edaspidi, tõstes tasapisi oodatavat eluiga.
Töötava rahvastiku ja pensioniealiste suhe oli meil kõrgeim 1980ndate keskel: 5,3 tööealist ühe pensioniealise kohta. ehkki tollal oli tegelik pensioniiga madalam. Praeguseks on see 3,6 ning muutub jõuab 2050. aastaks 2,2ni.
Viimase kümnendi teisel poolel (2005-2009) kasvas vanaduspension keskmiselt 16,5% aastas, tarbijahinnad aga 5,1% aastas. Vanaduspensionite osatähtsus majanduse kogutoodangus on kasvanud. 2008-2009 kasvas keskmine pension palkadest kiiremini, moodustades 2009 koguni 47% netopalgast.
Kui inimesed elavad kauem, kasvab pensionide osakaal veelgi. Samas kahaneb tööealiste osatähtsus rahvastikus. Üks võimalus süsteemi tasakaalus hoida ongi pensioniea tõus, ehkki poliitilised ja majanduslikud tegurid võivad olla kaalukamad.
Loe ise pikemat juttu statistikaameti blogist
(http://statistikaamet.wordpress.com/2010/05/07/rahvastikustatistikast-pensioniea-tostmise-valguses/).
Mängi ka interaktiivse rahvastikupüramiidiga (http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/), see on lõbus ja aitab tööaega viita.
Lehekülg 1281 / 1593
