Artiklid
Nende registreeritud töötute osa, kes ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist, tõotab edaspidi veelgi suureneda.
Töötuskindlustushüvitist, mille keskmine suurus ulatus oktoobris 5000 kroonini, sai III kvartalis 37 protsenti registreeritud töötutest. Lisaks sai 26 protsenti end arvele võtnud töötutest ligi tuhandekroonist töötutoetust.
«Vaadates prognoose, mis ennustavad, et järgmisel aastal tööhõive jätkuvalt kahaneb ja töötus püsib kõrgel, peaks nende osa, kes ei saa hüvitist ega toetust, pigem kasvama,» tõdes töötukassa analüüsiosakonna juhataja Kadri Lühiste.
Kolmandas kvartalis oli kuu jooksul arvel keskmiselt 79 000 töötut. Seega ei saanud töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust iga kuu ligi 29 000 registreeritud töötut.
Mitmed tingimused
Lisaks nendele oli aga statistikaameti hinnangul III kvartalis veel 23 000 registreerimata töötut ning 11 000 töö otsimisest loobunud inimest, kes ei uskunud enam selle leidmise võimalusse. Nemadki ei saanud töötukassa toetusi.
Toetuste saajaid on nii vähe, sest nende saamiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused. Esiteks on vajalik töötuna arvelolek.
Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Ligi 30 protsendil uutest töötutest pole õigust töötuskindlustushüvitisele põhjusel, et nad enne arvelevõtmist ei töötanud, sest näiteks õppisid, kasvatasid last või olid ajateenistuses, selgitas Lühiste.
Esinenud on ka juhtumeid, kus inimesel ei ole piisavalt töötuskindlustusstaaži hüvitise määramiseks, sest tema tööandja ei ole tasunud töötuskindlustusmakset.
Ligi 20 protsenti uutest töötutest on lahkunud töölt omal soovil või poolte kokkuleppel. Ka neil puudub õigus töötuskindlustushüvitisele.
Osa töötuid ei saa aga töötuskindlustushüvitist põhjusel, et on kogu hüvitise juba kätte saanud. Hüvitist on nimelt võimalik saada vaid 180–360 päeva jooksul. «Kui veel eelmise aasta alguses hüvitist saama hakanutest leidsid enne hüvitise perioodi lõppu töö enam kui pooled, siis sel aastal hüvitist saama hakanutest leiab selle ajaga töö vaid ligi kolmandik,» lausus Lühiste.
Tööd pole suutnud leida
Töötutoetuse saamiseks peab Lühiste sõnul olema eelnenud 12 kuu jooksul töötanud, olnud FIE, õppinud, kasvatanud teatud vanuses last, hooldanud abivajavat isikut, olnud ajateenistuses, vanglas või vahi all, viibinud haiglaravil või tööturult eemal töövõimetuse tõttu.
«Samas on taas osa selliseid töötuid, kes on terve töötutoetuse juba kätte saanud, kuid on endiselt tööta,» lisas ta veel ühe põhjuse, miks paljud töötud töötutoetust ei saa. Töötutoetust on nimelt võimalik saada vaid kuni 270 päeva jooksul.
Mullu III kvartalis ei saanud töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust 43 protsenti registreeritud töötutest. 2007. aasta III kvartalis oli selliseid töötuid 46 protsenti.
Laura Raus
Janno Järve,
Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR vanemanalüütik
Majandussurutise tingimustes on viimasel ajal päris palju räägitud sellest, et ettevõtted võiksid piltlikult öeldes kahe töötaja koondamise asemel vähendada poole võrra nelja töötaja töökoormust.
Töökoormuse langus ei pea kindlasti just nii suur olema, kuid osaajatöö laiem levik võiks tõesti töötusega seotud probleeme mõnevõrra leevendada.
Tuleb tunnistada, et osalise tööajaga töötamine ei ole Eestis kunagi olnud eriti levinud: võrreldes Euroopa keskmisega (18%) on meie osaajatöötajate osakaal hõivatute seas oluliselt väiksem (7%).
Osaajatöö vähese leviku taga on ühest küljest see, et töö eest saadav tasu ei võimalda äraelamist. Teiseks oluliseks põhjuseks on aga kahtlemata see, et osakoormusega töötajate tööle võtmine on ettevõttele madalama oskusteabe ja väikeste palgakuludega töötajate puhul otseselt rahaliselt kahjulik.
Kindel karistus
Kujutame ette näidet, kus ettevõte soovib palgata töötajat, kes töötaks ühe nädala kuus, ja on nõus maksma talle tehtud töö eest kahekordset miinimumpalka, mis ühenädalase töötamise korral oleks 2175 krooni. Kui vaadata aga seda, kui palju peab ettevõte selle töötaja pealt sotsiaalmaksu maksma, siis ei ole vahet, kas inimese kuine töötasu on 2175 või 4350 krooni – sotsiaalmaksu miinimumsumma, mis tuleb töölepingu alusel töötava töötaja pealt maksta, on ikkagi 1435 krooni. Sisuliselt tähendab see, et eelkirjeldatud juhtumi korral makstaks inimese palgalt sotsiaalmaksu mitte 33%, vaid 66%.
Eeltoodu ei ole oluline mitte ainult majandussurutise kontekstis. Eesti tööturul on ka majandustsükli helgemas faasis riskigruppe (nt puuetega töötajad), kelle tööturule minekut oleks riigil paslik toetada, ja päris arvestatavale osale neist riskirühmadest ei sobi täisajatöö. Mõneski riigis on riskigruppide (kas või osaajaga) tööturule toomiseks rakendatud maksusoodustusi.
Ma usun, et Eesti teeks õigesti, kui ta vähemalt lõpetaks madalapalgalisi osaajatöötajaid värbavate ettevõtete kõrgendatud sotsiaalmaksuga karistamise.
Virge Haavasalu
Põlvamaal kolme farmi majandavasse Ekso Farmi töötukassa saadetud inimestest ei kõlvanud mitte ükski, töötukassa nõukogu liige Tarmo Kriis lubab töövahenduses peagi uut kvaliteeti.
"Töötukassa ei tee minu arust piisavalt tööd, sest ega need inimesed meile tööle küll sobilikud ei olnud, kelle töötukassa saatis," rääkis Ekso Farmi raamatupidaja Krista Hainsoo lüpsja, söötja-operaatori ja farmitöölise ametikohale mõeldud inimestest. "Me paraku ei saanud nendest ühtegi tööle võtta. Kellel oli probleem alkoholiga, kellel oli igasugu muid hädasid."
Heinsoo: töötukassa võiks terad sõkaldest eraldada
Pidevalt inimesi tööle võtnud raamatupidaja leidis, et töötukassa võiks töötajaid eelnevalt enam välja selekteerida, kui neid firmadele vahendama hakkab. "Võib-olla ei peaks arvestama nii palju inimese endist töökogemust, sest tavaliselt saadetakse need, kes on sama tööd teinud," pakkus ta, põhjendades, et inimesest lahtisaamisel on ju ka alati mingi põhjus.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4499/uud_uudidx_449907.html
Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant
Tänavu 1. juulist saab füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) haiguse korral haigushüvitist alles 9. päevast.
Mitu ettevõtjat on pöördunud Maalehe poole murega, et enam ei tohi nad haigeks jäädagi, sest haigusraha ju esimese kaheksa haiguspäeva eest ei maksta. Küsitakse, kas see on ikka õiglane, sest samas tõusis avansiline sotsiaalmaks 2000 kroonilt 4307 kroonini.
Küsitakse ka, kas FIE saab avansilise sotsiaalmaksu maksmise edasi lükata või seda vähendada.
Tõepoolest, FIEdele ei maksta enam esimese 8 haiguspäeva eest haigushüvitist. Alates 9ndast päevast hüvitise saamiseks tuleb haigusleht viia haigekassasse, kes maksab haigusraha.
Sotsiaalmaks jääb samaks
Sotsiaalmaksu avansiliste maksete suurust ei saa vähendada.
Sotsiaalmaksu avansilisi makseid tuleb teha ravikindlustuse pärast ja selleks on ette seatud miinimumsuurus, FIEdel kvartalis 4307 krooni.
Küsitakse ka avansilise tulumaksu kohta.
Tulumaksu avansilised maksed arvutatakse eelmise aasta ettevõtlustulu järgi ja neile ei ole kehtestatud kohustuslikku suurust.
Tulumaksu avansiliste maksete suurust saab vähendada kohaliku maksukeskuse juhataja, seda põhjendatud avalduse alusel. Põhimõtteliselt saab ta vähendada ühte makset või aasta kõigi maksete suurust kuni nullini, seda olenevalt asjaoludest.
Vähendamise taotlemise põhjuseks on FIEde puhul näiteks väiksem ettevõtluse tulu jooksval aastal, võrreldes eelmisega.
Taotle makse väiksemaks
Haigestumine on kindlasti üks mõjuv põhjus, aga selleks võib olla ka näiteks palgatööle siirdumine, mille tõttu jääb ettevõtlusele vähem aega ja energiat. Või näiteks oldi seotud ainult ühe tellijaga, kes aga pankrotti läks.
Siiani on minu teada Eestis kõik põhjendatud avaldused rahuldatud. Ära on öeldud ainult neile, kes kirjutasid, et raha on, aga ei raatsi maksta, sest tahaks ägedamat elu elada.
Kas miski on õiglane või ei, peaksite küsima sellelt poliitikult, kelle poolt te viimastel Riigikogu valimistel hääletasite.
Praegu on Riigikogu enamuse hulgas, osades ministeeriumides ja riigiametites ning erakondades levinud arvamus, et FIE on nii mõttetu ettevõtlusvorm, et see tuleb kähku likvideerida, ja kui keegi on FIE, siis on ta lihtsalt loll.
Mõned ütlevad selle ka kõva häälega välja, aga vaikselt mõtlejaid on rohkem. Aga küsima peaksite sellegipoolest.
Haigushüvitiste maksmine sõltub töövabastuse põhjusest
- Kolme esimese haiguspäeva eest töötaja alates 1.07.2009 hüvitist ei saa. 4. kuni 8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatud päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust.
- Raseda haigestumise või vigastuse korral maksab hüvitist ainult haigekassa, tehes seda 2. päevast ja määraga 70%.
- FIEdele maksab haigekassa haigushüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Raseda FIE haiguse või vigastuse korral maksab haigekassa hüvitist töövabastuse teisest päevast alates.
- Kutsehaigestumise, tööõnnetuse (sh tööõnnetus liikluses ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine) ning riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel saadud vigastuse korral maksab hüvitist ainult haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100% määraga.
- Vähemalt 65aastasel töötaval pensionäril on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja kokku kuni 90 kalendripäeva eest.
- Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja kokku kuni 90 kalendripäeva eest. Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte haiguslehe kestvusel.
Allikas: Eesti Haigekassa
Merike Tamm
Haridustöötajate liidu kõigis Eesti haridusasutustes tehtud küsitlusest selgus, et mitu kooli on eelarve kokkuhoiu nimel õpetajaid palgata puhkusele saatnud ning mitmed kavatsevad seda teha ka saabuval talvevaheajal.
Haridustöötajate liidu esimees Sven Rondik ütles, et liit küsis oma enam kui 500 Eesti haridusasutuses töötavatelt usaldusisikutelt infot, missugustes haridusasutustes on õpetajaid saadetud tasustamata puhkusele või kavatsetakse seda teha.
Kõige enam oli selliseid koole Viljandimaal - Viljandi kõik koolid, samuti maakonnas kolm kooli, Haapsalus ja Läänemaal kaks, Võrumaal, Tartumaal ja mujal veel üksikuid. «Kindlasti on neid rohkemgi, kui meile teada, sest osad vastasid, et teame küll, aga me ei julge öelda,» lisas Rondik.
«Viljandi linnavalitsus tegi isegi niisuguse huvitava pöördumise, et õpetajad võtaksid tasustamata puhkust, et hoida kokku kooli eelarvelisi vahendeid. See on tegelikult jama, sest õpetaja palk on ju niigi väike ja kui ta loobub oma nädalasest töötasust, see on tema jaoks kaunis raske asi!» pahandas Rondik. «Teiseks pole õige selle õpetaja palga abil eelarvelisi küsimusi lahendada.»
Ta mõistis, et koolidel on raske olukord, kuid tema hinnangul tuleb loobumisi teha mujalt. «Õpetaja palgarahad tulevad ju riigieelarvest ja seda kindla sihitusega antud raha ei saa kasutada muuks otstarbeks, näiteks mõne asja ostmiseks, see on seadusevastane.»
Rondik rõhutas, et tasustamata puhkust saab anda ainult töötaja avalduse alusel kahepoolsel kokkuleppel. «Aga seda tehakse siis niimoodi, et võtame nimekirja kokku ja igaüks tuleb kirjutab alla omal vabal tahtel - sunniviisiliselt, et tahab palgata puhkusele minna.»
Samuti on valitsuse otsusega kehtestatud õpetajate palga alammäärad, mille õpetaja peab igakuiselt kätte saama. Nädalaks palgata puhkusele minnes kaotab aga pedagoog 25 protsenti oma kuupalgast.
«Kui saadame õpetaja tasustamata puhkusele, siis ju koolis midagi ei toimu - ei õpilasekskursioone, ringe, tavaliselt toimuvad sel ajal ka nõupidamised, seminarid, täiendused - nüüd on kõik surnud värk!» lisas haridustöötajate liidu juht.
Lehekülg 1305 / 1593
