Artiklid
Agne Narusk
Aasta algusest oktoobri keskpaigani on töötuna arvel olnud 117 205 inimest, neist 8584 teist korda. Viis inimest registreeris end töötuks viiendat korda.
Töötukassa analüütiku Kadri Lühiste sõnul ulatub küll mõni neist eelmistest töötuna arvel olemistest ka paari aasta tagusesse aega, kuid enamik mitmendat korda tulnuid (58%) on tulnud ka esimest korda just nimelt tänavu.
•• Miks inimesed lühikese aja jooksul end uuesti töötuna arvele võtma tulevad?
„Üks põhjus võib olla see, et inimene kaotab üsna pea ka uue töökoha või siis leiab endale lühiajalise töö. Kui töötu pole eelmisel arveloleku ajal (aegadel) talle määratud töötuskindlustushüvitist kogu ulatuses kätte saanud, siis on tal uuesti töötuks jäädes võimalik hüvitist edasi saada. Seda juhul, kui esialgsest hüvitise määramisest on möödas vähem kui 12 kuud ja töösuhe lõppes hüvitisele õigust andval põhjusel (lõppes tähtajaline leping, katseaja tulemused polnud rahuldavad, ta koondati vm). Ka töötutoetuse saamist on põhimõtteliselt võimalik sarnaselt jätkata, kuigi seadusandja on siin töötule küll rohkem lisatingimusi seadnud. Et nii soosib seadus ka lühiajalist töötamist, siis on loomulik, et töötuks jäänud inimesed sellega ka arvestavad – kui uus töökoht kiirelt kaob, võtavad end uuesti töötuna arvele. See ju ongi skeemi mõte, et töötu ei peaks tööd vastu võttes võtma liiga suuri riske ja teaks, et saab jätkata toetuste ja teenuste saamist, kui peaks uuesti töö kaotama.
Teine põhjus on see, et mitte miski ei takista töötuna arveloleku lõppemisele järgneval päeval end jälle töötuna arvele võtta. Nii liiguvad töötud, kes toetust ega hüvitist ei saa, sageli registreeritud töötuse ja registreerimata töötuse vahel. Võib olla nii, et inimene loobub korraks tööotsimisest ja kui leiab, et see on siiski vajalik, võtab end taas töötuna arvele.”
•• Millal saab inimene, kes on juba kord töötuna kirjas olnud, end uuesti arvele võtta?
„Teise ringi töötuks saamiseks peavad olema täidetud samad tingimused kui esimesel korral: töösuhe peab olema lõppenud, ei või olla enam FIE-na registreeritud, ei või olla pensionieas või saada ennetähtaegset vanaduspensioni, ei või saada kohalikult omavalitsuselt hooldajatoetust, peab olema vähemalt 16-aastane jne. Mingeid eritingimusi pole, s.t ei ole piiranguid, mis ei lubaks kohe järgmisel päeval pärast töötuna arveloleku lõpetamist avaldust esitada ja uuesti arvele tulla.”
Teise ringi töötud
Jaanuarist kuni oktoobri keskpaigani:
•• 117 205 eri inimest oli töötukassas töötuna arvel vähemalt ühe päeva.
•• Neist viis inimest ehk 0,004% oli töötuna arvel viiendat korda; 60 inimest ehk 0,05% oli arvel neljandat korda; 650 inimest ehk 0,5% kolmandat korda; 8584 ehk 7,3% teist korda.
Töökaotuse põhjus nr 1: koondamine
Kolmandik uusi töötuid ei olnud töötanudki:
•• 9.–15. oktoobrini võttis end töötukassas arvele 2518 uut töötut, neist 743 olid koondatud oma eelmisest töökohast.
•• 311 inimesel oli lõppenud täht-ajaline tööleping, töövõtu-, käsundus- vm võlaõiguslik leping;
•• 139 inimest lahkus omal algatusel, 109 poolte kokkuleppel;
•• 37 inimese lahkumise põhjus oli tööandjapoolne lepingu rikkumine; 28 ei läbinud katseaega;
•• 27-l põhjustas töökohast ilmajäämise distsiplinaarsüütegu või muu rikkumine;
•• 25 inimese tööandja läks pankrotti.
•• Lahkumine omal algatusel töövaidluskomisjoni otsusega – 8; ettevõtte, asutuse likvideerimine — 7; FIE-na tegutsemise lõpetamine — 3 inimest.
•• 165 inimest oli enne arvele tulekut küll töötanud, kuid töösuhte lõpu põhjus on teadmata;
•• 916 inimest aga polnud vahetult arvele võtmise eel töötanudki (lapsega kodus, tudengid jne).
Allikas: töötukassa
Pühapäeval ületunde tehes juhtunud tööõnnetus pole tööõnnetus, sest mitte keegi ei käskinud teil tööle tulla.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb: „Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.”
Agne Narusk
Isegi töötukassasse või koolitusele minek on rist ja viletsus, ütlevad maainimesed.
„Valgjärve vallas on 89 töötut. Mureks on koolitustel osalemine. Üks proua räägib, et talle pakutakse töötukassa Põlvamaa osakonna kaudu koolitust Tartus, kuid tal pole võimalik seal käia − bussisõiduks ei jätku raha. Oleks võimalus saada sõbranna autoga, kuid bensiiniraha oleks ikkagi vaja maksta. Töötukassa hüvitab sõidukulud peale nende tegemist, vastavalt koolitusel osalemise päevadele.”
Nii seisab Mobi blogis, kuhu mööda Eestit ringi sõitvad töötukassa inimesed panevad kirja, mida nad on pealinnast kaugel näinud ja sealsetelt elanikelt kuulnud. Mobi on mobiilse nõustamise ringsõit. Kuu aja jooksul on töökoha leidmist, töötuks registreerimist, tööõigust jms puudutav teave tulnud kaugelt kandi inimestele ratastel kätte. Läbi on sõidetud Jõgevamaa, Tartumaa kaugemad nurgad, Võru- ja Põlvamaa.
„Inimeste peamine mure oli mõistagi seotud töökoha kaotusega ning kõigil oli soov uus koht leida. Korduvalt oli juttu sellest, et lähedal on mitu suuremat asulat ja linna ning kui kohapeal tööd pole, siis saaks ka eemal tööl käia, kuid bussiliiklus on väga harv ning elukohta vahetada ei tahaks” − blogi 6. oktoobri sissekanne. Mobi teisel päeval on töötukassa inimesed jõudnud Jõgevamaale Puurmanisse. Õhtul Sadukülas kurdavad naabrid sama: raske on kuhugi minna, sest ühissõidukid käivad harva nagu jõuluvana.
„Jah, on küll tore, et stipendiume (tööturukoolitusel − toim) on suurendatud, samuti on vahva, et sõidukulud täies mahus kompenseeritakse, aga... kui tuleb piskust otsustada, kas osta leiba või bussipilet, siis on vähe abi sellest, et järgmisel kuul kulud kompenseeritakse,” vahendab Mobi blogi Pala inimeste muret, kes on olnud kaua tööta ja vaevaga kogutud säästud ammu „ära elanud”. Nädal hiljem räägib Setumaa rahvas, et kunagi tulevikus − kui koolitus läbi − makstavast sõiduhüvitisest on vähe kasu, kui just nüüd ja praegu pole sentigi võtta, et õppima sõita. Aga kuu aega iga päev Meremäelt Võrru koolitusele käia tähendab 3000-kroonist väljaminekut, toob blogi ära rahva rehkenduse.
Paneks jõe teistpidi voolama?
Põlvamaal Ahjal tegi rahvas ettepaneku: töötukassa võiks võimaluse korral määrata ühe kandi inimestele vastuvõtu samaks päevaks, siis saaks näiteks sotsiaaltöötaja nad Põlvasse sõidutada. Või mõni oma kandi inimene, kel on maakonnakeskusse asja. Vallas on üle 50 töötu. Kanepis nn autoabi juba toimib: sotsiaalnõunik Tiiu Urm on mõned oma valla 112 töötust toonud autoga Mobi nõustamisele.
Tartumaa Võnnu inimesed arvavad, et ühel päeval kuus võiks töötukassa konsultant tulla ise valda. Töötu jaoks on sõidupilet liiga kallis. Kui seda kohe kuidagi ei saa, siis võiks ju hüvitada ka igakuise töötukassas „märkimas” käimise kulud, laiendab Kolkja rahvas jõe teistpidi pööramise mõtet.
Mis on Mobi?
•• Mobi on töötukassa mobiilse nõustamise ringsõit, mis on nüüdseks kuu aja jooksul jõudnud Jõgevamaale, Tartu-, Võru- ja Põlvamaale. Ees ootavad Valga- ja Viljandimaa.
•• Mobiilsel nõustamisel räägitakse inimestele, kellele tööturuameti teenused on elukoha tõttu raskesti kättesaadavad, kuidas leida tööd ja mis on tööotsingute puhul oluline. Ka saab end töötuna arvele võtta ja vastuvõtuaja kokku leppida.
•• Töötukassa karjäärinõustamise teenusejuhi Lana Randaru sõnul on üsna tõenäoline, et järgmine Mobi võtab ette kogu Eestimaa ja miks mitte lausa kaks korda aastas. Kuid esimene Mobi alles käib ning kokkuvõtted ja plaanid tulevikuks on tegemata. Teenusejuhi sõnul esitasid inimesed palju küsimusi ka palga, maksunduse ja töösuhete kohta, nii on põhjust mõelda teistegi spetsialistide kaasamisele.
*Täna jõuab töötukassa buss Valgamaale: kell 11 oodatakse huvilisi Tõlliste vallas Tsirguliina kultuurimajas, kell 16 Õru vallas Õru koolimajas.
Kommentaar
Lana Randaru,
töötukassa karjäärinõustamise teenusejuht
„5. oktoobril oli Mobi esimene päev Jõgevamaal ja kohe kerkis rahva hulgast küsimus: aga kuidas minna tööle, kui esimene buss läheb hommikul kell 10? Mõnes vallas öeldi, et nad püüavad midagi transpordi teemal ise ära teha, näiteks ühendada vallaelanike tööleviimine ja -toomine koolibussi sõitudega. Vallaesindajate ükskõiksust ei näinud me mitte kuskil, ikka mõeldi inimestega kaasa. Iseasi on see, millised vahendid valdadel selleks üldse on, et bussisõitu korraldada. Ning tõsisem mure kui hõre liiklus on paraku inimeste motiveeritus.
Ise pakkusin, et mida veel ise teha saaks, on kambakesi ühe autoga tööl käimine. Nii saaks bensiiniraha ära jagada ja see poleks nii suur. Kuid siin on vaja inimest, kes algatuse ja asjaajamise enda peale võtaks.”
Kommentaar
Enel Maide,
Puurmani valla sotsiaalnõunik
„Jõgevamaal pole transport nii suureks probleemiks kui näiteks Lõuna-Eesti äärealadel. Meil on keskused üsna lähedal. Kuid ette seda ikka tuleb ja inimesi, kellele bussiajad muret teevad, leidub. Mobi-päeval sai välja öeldud, et püüan selles küsimuses midagi omalt poolt ette võtta. Kuidas ja mida, veel ei tea, kuid ilmselt tuleb rääkida ka bussifirmadega.
Olen seda meelt, et alati on võimalik lahendus leida. Kui inimene tahab, küll siis saab, kui inimene ei taha, siis ei saa ka.”
Blogi:
http://mobi-tootukassamobi.blogspot.com/
•• Septembris olid sunnitud üle 20 kauaaegse töötaja koondama eelkõige tootmisettevõtted — rõiva-, seadme-, masina- ja turbatootjad. Kas sellest võib välja lugeda, et varem või hiljem satub töötute nimekirja suurem osa tootmistöölistest olenemata valdkonnast?
Vastab
Raul Eamets
Tartu ülikooli majandusteaduskonna professor
„Ei saa väga üldistada ja öelda, et kõigil tootjatel läheb halvasti. Sellest on palju kirjutatud, et odavale tööjõule orienteeritud ja vähest lisandväärtust andvad harud, mis ei suuda endale mingit erilist nišši leida, kaovad Eestist lähiaastatel ära. Õmblusettevõtted on hea näide sellisest töökohtade kadumisest. Heal juhul jäävad siia ettevõtte juhtimine, turundus- ja kaubandustegevus, tootmine kui selline kolib riikidesse, kus tööjõud on kordi odavam, eelkõige Aasiasse. Seega ei tohiks õmblusettevõtetes toimuv koondamine küll kellelegi üllatav olla.
Samasugune saatus tabab lähiaastatel suure tõenäosusega naha- ja jalatsitööstust, ka odavale tööjõule orienteeritud plastitööstust, samuti elektroonikatööstust (sarnaselt Elcoteqi juhtumiga). Raskeid aegu elab Eestis praegu üle puidutööstus ja sellega seotud tootmine, sest ehitusturg on ka naaberriikides kokku tõmbunud, ekspordimahud vähenenud, tooraine kraanid Venemaalt kinni keeratud. Suure tõenäosusega see sektor toibub, kui jälle ehitama hakatakse. Ja kui veel Venemaaga osataks asju ajada, siis võiks rääkida isegi endise hiilgeaja tagasi tulemisest. Samal ajal peaks ka puidusektor rohkem rõhku panema suurema lisandväärtusega toodangu ekspordile. Selle asemel et müüa laudu ja prusse, peaks palju rohkem palk-, moodul- ja muid maju välismaale püsti panema. Aga nagu öeldud, ehitussektor seisab igal pool.
Kokkuvõtteks võib öelda, et alati pole peamine põhjus, miks ettevõttel halvasti läheb, majanduse madalseis. Tegemist võib olla hoopis Eestis hääbuvate harudega või on süüdlaseks halb ilm. Pole parata, turvas on selline tooraine, millest saab midagi teha ainult ilusa ilmaga.”
Suuremad koondajad
•• Viis ettevõtet, kes koondasid septembris enim: TTK Grupi AS, pealisrõivaste tootja, koondas vähemalt 54 töötajat; Tennet AS, meeste- ja naisterõivaste tootja, vähemalt 46 töötajat; AS VGT, kontrollinstrumentide tootja, vähemalt 32 töötajat; AS Matork, turbatootja, vähemalt 30 tööta-jat; AS Hekotek, puidutööstusele erimasinate tootja, vähemalt 28 töötajat.
•• Arv märgib vaid neid inimesi, kes selleks ajaks olid ettevõttes töötanud vähemalt viis aastat ja kellele ettevõte taotles korrektselt teise osa hüvitisest töötukassast (kindlustushüvitis koondamise korral).
Rahandusministeerium tuletab meelde, et kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamise otsuse tegemiseks on aega veel novembri lõpuni. Pensionifondi osakute vahetamise avaldusi ja sissemaksete uude pensionifondi suunamise avalduste esitamise aeg lõppeb 31. oktoobril.
Kuigi kohustusliku kogumispensioni maksete tegemine on ajutiselt peatatud, on igaühel võimalus otsustada, kas jätkata maksete tegemist juba 2010. aastast või alustada maksete tegemist siis, kui seda teeb ka riik. Kui II sambaga liitunu soovib jätkata maksete tegemist, tuleb tal esitada vastav avaldus. Maksete tegemise avaldusi võtavad vastu kontohaldurid – pangad ja Ergo Elukindlustuse AS. Avaldust saab esitada ka pensionikeskuse veebilehe alajaotises „minu konto”. Tuletame ka meelde, et maksete jätkamisest tuleb kindlasti teavitada ka oma tööandjat.
Kui reeglina tuleb maksete jätkamisel arvestada üksnes inimese enda panusega, siis nende puhul, kes on sündinud aastatel 1942 – 1954, lisandub inimese panusele riigilt juurde ka harjumuspärane 4 protsenti tema eest makstava sotsiaalmaksu arvelt.
Kuivõrd sissemaksete ajutine peatamine on korraldatud selliselt, et nii riik kui II sambaga liitunu teevad vaikimisi sissemaksete tegemises pausi, siis neil, kes 2010. aastal makseid teha ei soovi, avaldust esitada vaja ei ole. Makset hakatakse tasuma jälle 2011. aastal, kuid siis tavapärasest poole väiksemas ulatuses. Tavapärane sisemaksete süsteem taastub aastal 2012.
Tänavu on kohustusliku kogumispensioniga viimast aastat veel võimalik ühineda 1977-1979 aastal sündinutel. Avalduste esitamise tähtaeg on 31. oktoober.
Kohustusliku kogumispensioni ja maksete tegemise kohta saab lisainfot rahandusministeeriumi kodulehelt www.fin.ee või pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee.
Lugupidamisega
Katrin Reimann
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 611 3049
Mobiil: 53 030 146
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1309 / 1593
