Artiklid

Avaldatud: 29 Mai 2009

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Sotsiaalministeerium saab üha rohkem kaebusi selle kohta, et eratööbürood võtavad tasu töövahenduse eest või annavad tühje lubadusi töö kohta välisriigis.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste rääkis tänasel pressikonverentsil, et kuigi Eestis ei tohi seaduse järgi töö vahendamise eest tasu küsida, eksitakse selle vastu sageli.

Lisaks peavad kõik tööturuteenuseid osutavad eraõiguslikud isikud olema majandustegevuse registris registreeritud, tänavu 1. juulist peavad aga sama tegema ka renditööjõu vahendajad. Ometi tuleb ka ette ka seda, et töövahendusega tegeldakse ilma registreerimata.

Jõgiste sõnul ei tea ka paljud tööotsijad, et töövahenduse eest ei tohi nende käest raha küsida. «Kaebusi hakatakse esitama alles siis, kui raha on makstud, tööd ei ole ja raha enam ei tagastata,» rääkis Jõgiste. Sageli pole kaebajal alles ka lepingut, mille alusel ta töövahenduse eest tasus, kuigi see on kaebuse läbivaatamisel väga oluline.

Üks võimalus raha tagasinõudmiseks on Jõgiste sõnul küsida seda otse tööbüroost selle alusel, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine ja selle eest tasutud raha tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kui selle peale keeldutakse endiselt raha tagastamast, tuleb pöörduda kohtu poole.

Kui mõni töövahendaja on lubanud tööd välismaal, kuid seda tööd ei järgne, siis tuleb pöörduda politsei poole ning politsei menetleb asja karistusseadustiku kelmuse paragrahvi alusel.

Tasu lisateenuse eest

Jõgiste sõnul võib töövahendaja tasu küsida vaid siis, kui selle eest saab mingi lisateenuse. Näiteks kui tööotsija ei oska CV-d koostada ja tahab, et tööbüroo seda tema eest teeks, siis võib selle eest maksta. Samas märkis Jõgiste, et paljude tööbüroode kodulehtedel on väga head juhendid, kuidas CV-d koostada.

Välisriigis pakutava töö puhul võib tasu võtta näiteks CV tõlkimise eest võõrkeelde või töökohta korraldatud transpordi eest, samuti siis, kui on vaja näiteks tasuda sihtkohas elamise üüri ettemaksu vms.

Seega peaks enne raha maksmist ja lepingu sõlmimist kindlasti välja selgitama, mille eest täpselt tasu küsitakse ja kas see on seaduslik. Infot elamis- ja töötingimuste kohta Euroopa majanduspiirkonna riikides saab Jõgiste sõnul näiteks täiesti tasuta Eurese kodulehelt.

Töövahendaja peaks oma kulud katma kas tööandjalt tasu küsides või reklaami müües, kuid mitte mingil juhul ei tohi ta seda teha tööotsijalt tasu küsides.

Tööotsijalt töövahenduse eest tasu võtmise eest karistatakse rahatrahviga, samuti kustutatakse selline töövahendaja majandustegevuse registrist ning ettevõtjal puudub õigus tööturuteenuseid osutada.

Ilma registreeringuta tööturuteenuste osutamine on ebaseaduslik majandustegevus ning sellele järgneb karistus aresti või rahatrahvi näol.

Ebaseaduslikult tegutsejaid jagub

Jõgiste sõnul on seni sotsiaalministeeriumile laekunud kaebused olnud enamasti sellised, kus töövahendaja pole majandustegevuse registrisse kantud ja need kaebused on edastatud politseile.

Selle nädala jooksul on aga Jõgiste sõnul tulnud kaks kaebust majandustegevuse registris registreeritud ettevõtete kohta ja mõlemad kaebused puudutavad seda, et inimesed on maksnud 3000 krooni, neile on lubatud tööd Inglismaal ja mõlemal juhul Inglismaale jõudes ei ole seda tööd olnud.

«Kolmas kaebus on ühe ettevõtja kohta, kelle suhtes on väga raske öelda, kas ta tegeleb tööturuteenuse osutamisega või mitte, seda tuleb uurida, selle pärast, et kodulehel nimetab ta tööotsijaid kandidaatideks ja tööpakkumist projektiks. Selle ettevõtte nime on Job Keskus,» rääkis Jõgiste.

«Inimesed usaldavad väga palju, aga praeguses olukorras võiks nad olla natuke tähelepanelikumad ja vaadata, kas kõik asjad on ikka korras ja kas see leping, mille nad alla kirjutavad, on nüüd see, mille eest nad tahavad maksta ja kas see teenus, mis nad selle lepingu alusel saavad, on üldse töökoht,» pani Jõgiste kõikidele tööotsijatele südamele.

Marina Lohk

Avaldatud: 28 Mai 2009

• Äripäev
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Kadri Paas

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lubab lähipäevil valitsusse saata uue töölepingu seaduse rakendusmääruste eelnõud, et selle aasta olulisim seadus saaks ka sisuliselt 1. juulist jõustuda.

Sotsiaalministeerium saatis tänavu 27. aprillil suurele kooskõlastusringile uue töölepinguseaduse rakendusaktide eelnõud. Need on valitsuse määruse eelnõud, milleta 1. juulist jõustuvat töölepinguseadust sisuliselt kasutada ei saaks.

Paraku ei ole üliolulised eelnõud senini valitsusse kinnitamiseks jõudnud. Eelnõude paketi kooskõlastusring lõppes 13. mail. Kuigi hilinemisega, kogus ministeerium lõpuks kokku kõik eeldatud 18 kooskõlastust.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lubas, et 1. juunil saadab ministeerium töölepinguseaduse rakendusmäärused valitsusse kinnitamiseks.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4330/uud_uudidx_433005.html
(originaalartikli viitelt).

Avaldatud: 28 Mai 2009

• Maksu- ja Tolliamet
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Alates 1. juunist muutuvad töötuskindlustusmaksega ja kohustusliku kogumispensioni maksega seotud regulatsioonid, seoses sellega juhib maksuhaldur tähelepanu muudatustele maksudeklaratsiooni TSD täitmisel.

Vastavalt valitsuse määrusele on alates 1. juunist töötajale tehtud väljamaksetelt kinnipeetava töötuskindlustusmakse määr 2% ning tööandja makse määr 1% maksustatavatelt summadelt.

Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadusega nähakse ette, et alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 on sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse ajutiselt peatatud ning aastal 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad. II sambaga liitunutele antakse seaduse kohaselt võimalus soovi korral avalduse alusel jätkata 2010. aasta 1. jaanuarist kohustusliku kogumispensioni makse (2%) tasumist, samuti nähakse ette võimalust kõrgendatud määradega sissemaksete tegemiseks aastatel 2014 - 2017.

Kuna kogumispensioni kohustatud isiku (v.a FIE) kogumispensioni maksete (2%) tasumine toimub väljamakse tegija poolt makse kinnipidamise teel, tähendab seaduse muudatus lühemas perspektiivis, et ajavahemikul 2009. aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini ei tule II sambaga liitunud isikule väljamaksete tegemisel kinni pidada kogumispensioni makset.

Samuti ei eralda Maksu- ja Tolliamet kuni 2010. aasta lõpuni II samba pensionifondidesse 4% sotsiaalmaksu arvelt. Nimetatud perioodil kantakse kogu isiku eest makstava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa riikliku pensionikindlustuse vahenditesse. Erandina nähakse ette, et kui aastatel 1942 - 1954 sündinud kohustatud isik esitab omapoolsete kogumispensioni maksete (2%) jätkamise avalduse, siis alates 2010. aasta 1. jaanuarist jätkatakse nende isikute osas II samba pensionifondidesse sissemaksete tegemist ka 4% ulatuses sotsiaalmaksust (kohaldub tavaline sissemaksete skeem 2 + 4%).

Eeltoodud muudatused töötuskindlustusmaksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamisel ja deklareerimisel hakkavad kehtima 2009. aasta 1. juunist tehtud väljamaksetele, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakse tehakse. Seega maikuu maksudeklaratsioonil TSD, mille esitamise tähtaeg on 10. juunil, deklareeritakse maksed senise korra järgi ning juunikuu vormil TSD, mille esitamise tähtaeg on 10. juulil, uue korra järgi. Lisainfot saab MTA kodulehelt aadressil http://www.emta.ee/index.php?id=25831. E-maksuametis/e-tollis saab juunikuu vormi TSD (esitamise tähtaeg 10. juuli 2009) täita alates 1. juulist.

Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodiks ei ole mitte kalendrikuu, vaid aasta. Seega II sambaga liitunud füüsilisest isikust ettevõtja maksab kohustusliku kogumispensioni makset 2008. aasta ettevõtlustuludelt 2009. aasta 1. oktoobriks. Kogumispensioni maksete peatamine avaldab mõju järgmise aasta sügiseks 2009. aasta ettevõtlustuludelt makstavatele kogumispensioni maksetele. Nendele tuludele rakendatakse proportsiooni 5/12, mis arvestab seaduses sätestatut, et alates 2009. aasta 1. juunist kogumispensioni makset ei tasuta.

Annely Erm
Maksu- ja Tolliamet
meediasuhete peaspetsialist

Avaldatud: 27 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Mikk Salu

Tööotsijate puhul on diplomi puudumisest suuremaks probleemiks suhtumisene.

„Pooled neist, kellega lepitakse töövestlus kokku, ei ilmu kohale,” ütles Renrekon Tradingu juht Veiko Tamm, kes müüb vett säästvaid dušiotsikuid. Paar kuud on aktiivselt tegutsetud, käive kasvab ja töötajaid otsitakse juurde. Praegu on tööl 20 inimest, suve jooksul tahetakse jõuda 50 töötajani. Parajaks üllatuseks on aga see, et isegi suure tööpuuduse kontekstis on raske leida tublisid töötajaid.

„Korralikud müüjad saavad 10 000 krooni kätte, aga tundub, et see polegi raha,” tõdes Tamm retooriliselt. „Olgu, müügitöö ei sobi kõigile, kuid hilinemine, lohakus, laiskus, ebakorrektsus, kirjavigadest kubisevad CV-d? Telefonis on paljud indu täis, lepid kohtumise kokku, kuid töövestluse aja saabudes helistatakse: ei saa tulla, kas homme sobib? Järgmine päev helistatakse uuesti: ikka ei saa tulla, kas homme sobib?”Ja ka nendega kes tööle võetud, on aeg-ajalt probleeme. „Üks vend ütles, et läheb suitsu ostma, aga siiamaani vist ostab, sest tagasi pole igatahes tulnud,“ meenutab Tamm ühte juhtumit.

„Ega see jutt ei tule mulle üllatuseks,” ütles elamute tootmisega tegeleva AS-i Kodumaja juhataja Lembit Lump. Tippajal oli Kodumaja palgal üle 400 inimese, praegu on alles jäänud 220. Lump ütleb oma kogemusele tuginedes, et tema arvates ei ole suurim probleem Eesti tööturul mitte diplomid, koolitused ega ümberõpe, vaid distsipliin, täpsus, vastustunne. „Töökultuur laiemalt,” sõnab Lump. „Ühele osale pole olukorra tõsidus veel kohale jõudnud, aga ilmselt on tegu lihtsalt lastetoa küsimusega. Kui inimesed ikkagi on lohakad ja laisad, siis poole aastaga suhtumist ei muuda.”

Murelapseks töölisklass

Nii Tamm kui ka Lump lisavad, et loomulikult ei saa niimoodi öelda kõigi töötajate kohta. On palju tublisid, täpseid ja korralikke, aga ülal kirjeldatud probleemid on liiga igapäevased, et neid ainult üksikjuhtumite kraesse ajada. Tamm räägib, et elas varem Soomes ja kuigi ka seal leidus igasuguseid inimesi, oli töökultuur kraadi võrra parem. „Juhtide ja kontoritöötajatega niisuguseid probleeme pole,” lisas Lump. „Aga see ametiühingute kaader, kuvaldamehed…”

„Tuttav teema,” tõdeb ka CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere. „Meie klientidest ettevõtjad räägivad sama.” Matvere sõnul on tööpuuduse kasv küll suurendanud kandideerijate arvu, aga mitte kvaliteeti. „Lohakus algab CV-de vormistamisest kuni kokkulepetest mitte kinnipidamiseni,” lisas Matvere.

Põhjuseid võib-olla mitmeid. Kriisiajal jõuab tööturule ka neid, kes on paarkümmend aastat juba Nõukogude ajast saadik ühes firmas töötanud. Nende jaoks on tööotsimine esmakordne kogemus ja nad lihtsalt ei oska. Teisalt on ikkagi väga palju ka hoolimatust ja üleolevat suhtumist. „Meri on ikka veel põlvini,” nentis Matvere.

Kommentaar

Kaire Võitra
Fontese partner

Kuna Fontes tegeleb spetsialistide ja juhtide personaliotsinguga, siis nii suuri probleeme pole, kuid mõni tõrvatilk satub meepotti ikka. Loomulikult on ka spetsialistitasandil praegu ärevamad ajad. Spetsialist, kellele tehakse tööpakkumine konkureerivast firmast, eelistab pigem stabiilsust ja oma senist töökohta isegi siis, kui pakkumine tähendab sissetuleku kasvu.

Nende töökohtade puhul, kus väga kõrgeid nõudmisi ei ole, võib massiline kandideerimine kaasa tuua taseme langust. Elektrooniline suhtlus ise soodustab mõnevõrra lohakust, kandideerimine iseenesest on ju lihtne. Ka tööotsijad ei kes­kendu piisavalt ega mõtle kõike korralikult läbi.