Artiklid

Avaldatud: 27 Mai 2009

• Maksu- ja Tolliamet
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

2009. aasta 28. mail jõustub kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (RT I 2009, 26, 161), millega reguleeritakse kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemise korda aastatel 2009 - 2017.

Seadusega nähakse ette, et alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini on sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse ajutiselt peatatud ning aastal 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad. II sambaga liitunutele antakse seaduse kohaselt võimalus soovi korral avalduse alusel jätkata 2010. aastast kohustusliku kogumispensioni makse tasumist, samuti nähakse ette võimalust kõrgendatud määradega sissemaksete tegemiseks aastatel 2014 - 2017 (vt lisaks http://www.fin.ee/?id=80979 , http://www.fin.ee/doc.php?82392).

Nagu oli ette nähtud 2002. aasta 1. juulist jõustunud pensioni II samba süsteemiga, koosnevad kohustusliku kogumispensioni süsteemi sissemaksed kahest komponendist – kohustusliku kogumispensioni maksest (2% - reguleeritud kogumispensionide seaduses) ja sotsiaalmaksu osast (4% - reguleeritud sotsiaalmaksu seaduses).

Kuna kogumispensioni kohustatud isiku (v.a FIE) kogumispensioni maksete (2%) tasumine toimub väljamakse tegija poolt makse kinnipidamise teel, selgitame järgnevalt makse kinnipidajatele (tööandjatele) muudatusi kogumispensioni makse kinnipidamisel ja deklareerimisel.

1. Muudatused kogumispensioni makse (2%) kinnipidamise korras

Makse kinnipidaja peab arvesse võtma järgmist:

1.1. Maksuarvestuses kehtib kassapõhine arvestusprintsiip, mis tähendab, et makse peetakse kinni maksustamisperioodil e kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud. Makse kinnipidamisel tuleb lähtuda väljamakse tegemise päeval kehtinud seaduse regulatsioonist. Seega kohustusliku kogumispensioni makset peetakse 2009. aastal kinni kuni 31. maini tehtud väljamaksetelt.

Näiteks kui II sambaga liitunud töötajale makstakse maikuu jooksul välja aprillikuu palk 10 000 krooni ja juunikuu puhkusetasu 10 000 krooni, tuleb maikuus tehtud väljamaksete kogusummalt e 20 000 kroonilt kinni pidada kogumispensioni makse määraga 2% e 400 krooni ja deklareerida see maksudeklaratsioonil TSD maikuu kohta, mille esitamise tähtaeg on 10. juunil (maikuu deklaratsioon tähendab, et maksustamisperioodiks on mai, mitte juuni, mille 10. kuupäevaks tuleb deklaratsioon Maksu- ja Tolliametile esitada).

1.2. Ajavahemikul 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 kogumispensioni kohustatud isikule tehtud väljamaksetelt kohustusliku kogumispensioni makset enam kinni ei peeta ja maksudeklaratsioonil TSD ei deklareerita. Esimeseks maksudeklaratsiooniks ilma kogumispensioni makseta 2009. aastal on vorm TSD, mis esitatakse juunikuu kohta ja mille esitamise tähtaeg on 10. juulil.

Näiteks kui maikuu palk (10 000 krooni) makstakse töötajale välja juunis, siis sellelt palgalt kogumispensioni makset kinni ei peeta ega deklareerita. Seega 2009. aasta juuni kuni detsembri maksustamisperioodide kohta esitatavatel maksudeklaratsioonidel TSD põhivormi rida 6 ja lisa 1 veergu 10 ei täideta.

* Deklaratsioone kontrollitakse e-maksuametis/e-tollis sisestamisel automaatselt ja ei lasta kinnitada selliseid TSD deklaratsioone juuni ja järgnevate maksustamisperioodide kohta kuni 2009. aasta lõpuni, kus on täidetud lisa 1 veerg 10.
* Pärast infotehnoloogiliste muudatuste teostamist deklaratsioonide sisestamise ja kontrollimise rakendustes võimaldatakse e-maksuametis/e-tollis juunikuu vormi TSD (esitamise tähtaeg 10. juulil) täitmist alates 1. juulist.
* Töötuskindlustusmakse määrade muutmise kohta loe: http://www.emta.ee/24999.

1.3. Vigaste TSD maksudeklaratsioonide parandused tehakse senises korras, st parandatakse vastava maksustamisperioodi deklaratsiooni, lähtudes tol perioodil kehtinud maksustamise reeglitest.

1.4. 2009. aasta lõpus tuleb tööandjal kontrollida Pensionikeskuse kodulehelt, kes tema töötajatest on avaldanud soovi jätkata 2010. aasta 1. jaanuarist kogumispensioni makse tasumist. II sambaga liitunud inimesed (sh need, kes liituvad 2009. aastal) saavad soovi korral jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist avalduse alusel 2010. aasta algusest. Kui inimene otsustab kogumispensioni maksete tegemise jätkamise kasuks, peab ta esitama selle kohta avalduse 2009. aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini pankadele või Pensionikeskuse kodulehel „Minu konto" rubriigis). Tööandja jaoks tähendab see kahte erinevat makse kinnipidamise skeemi:

* Kui töötaja on esitanud eelnimetatud avalduse, siis peab tööandja alates 2010. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt uuesti hakkama kinni pidama kogumispensioni makset 2%-lises määras.
* Kui töötaja ei ole vabatahtliku kogumispensioni jätkamise avaldust esitanud, siis tööandja ei pea kogumispensioni makset kinni ka 2010. aasta jooksul. Avaldust mitteesitanud isikute palkadelt taastatakse kogumispensioni makse kinnipidamine seaduse kohaselt alates 2011. aasta 1. jaanuarist 1%-lises määras ning 2012. aasta 1. jaanuarist 2%-lises määras.

1.5. Aastast 2012 jätkub tavapärane sissemaksete režiim kõikide kohustatud isikute suhtes.

2. Muudatused sotsiaalmaksu kogumispensioni osa (4%) eraldamise korras

2.1. Sotsiaalmaksu maksja (tööandja) maksab sotsiaalmaksu endiselt 33% sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt. Tööandja ei tegelenud senise korra järgi ja ei tegele ka edaspidi sotsiaalmaksu kogumispensioni osa arvestamisega. Sotsiaalmaksu osa (seni 4%), mida lisatakse töötaja enda maksele maksumaksja eest tasutava sotsiaalmaksu arvelt, arvutab Maksu- ja Tolliamet ise.

2.2. Lisaks kinnipeetud maksele (2%) kannab Maksu- ja Tolliamet 2009. aasta 31. maini kohustatud isikule tehtud väljamaksetelt tasutud sotsiaalmaksust isiku pensionifondi 4%, riikliku pensionikindlustuse eelarvesse 16% ning ravikindlustuse eelarvesse 13%.

2.3. Ajavahemikul 2009. aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu osa II samba pensionifondidesse ei kanta. Nimetatud perioodil kantakse kogu isiku eest makstava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) riikliku pensionikindlustuse eelarvesse.

2.4. Kui aastatel 1942 - 1954 sündinud kohustatud isik esitab vabatahtliku kogumispensioni maksete jätkamise avalduse (vt p 1.4), siis alates 2010. aasta 1. jaanuarist jätkatakse nende isikute osas II samba pensionifondidesse sissemaksete tegemist ka 4% ulatuses sotsiaalmaksust (kohaldub tavaline sissemaksete skeem 2 + 4%).

2.5. 1955. aastal ja hiljem sündinud kohustatud isiku eest tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) kantakse 2010. aastal riikliku pensionikindlustuse eelarvesse, 2011. aastal 2% II samba pensionifondidesse ja 18% I samba eelarvesse.

2.6. Aastast 2012 jätkub tavapärane sissemaksete režiim kõikide kohustatud isikute suhtes.

Allikas: seaduseelnõu 476 SE seletuskiri.

Avaldatud: 26 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla, jurist

•• Mis juhtub välja võtmata puhkusepäevadega pärast uue töölepinguseaduse jõustumist? Kas enne 1. jaanuari 2002 teenitud puhkused jäävad aegumatuks, nagu oli seni? Millal aeguvad pärast uue seaduse jõustumist välja töötatud puhkused?

Prae­gu­se sei­su­ga po­le en­ne 1. jaa­nua­ri 2002 väl­ja tee­ni­tud töö-aas­ta­te puh­kus tões­ti ae­gu­nud, kuid uues töö­le­pin­gu­sea­du­ses (TLS) nä­hak­se ka nen­de­le puh­kus­te­le et­te ae­gu­mi­ne. Kõik en­ne 1. juu­lit väl­ja töö­ta­tud põhi- ja li­sa­puh­ku­se nõuded ae­gu­vad nel­ja aas­ta jook­sul ar­va­tes uue TLS-i jõus­tu­mi­sest, s.t va­nad puh­ku­sep­äe­vad tu­leb ära ka­su­ta­da hil­je­malt 30. juu­niks 2013, mui­du muu­tu­vad need keh­te­tuks ja töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sel neid ei hüvi­ta­ta.

Prae­gu veel võib TLS-i § 137 lu­ge­da en­ne sea­du­se vas­tuvõtmist väl­ja töö­ta­tud puh­ku­se nõude ae­gu­mi­sest, kuid see õigus­lik aps pa­ran­da­tak­se sea­du­se muut­mi­se­ga loo­de­ta­vas­ti üsna pea. Nii et õige on ar­ves­ta­da ae­gu­mi­se­ga ik­ka ala­tes sea­du­se jõus­tu­mi­sest, mit­te vas­tuvõtmi­sest. Pä­rast 1. juu­lit väl­ja töö­ta­tud puh­kus­te­le ko­hal­da­tak­se üheaas­tast ae­gu­mistäh­tae­ga, s.t sel­le aas­ta tei­se poo­le eest tee­ni­tud puh­ku­sep­äe­vad pea­vad ole­ma ka­su­ta­tud järg­mi­se aas­ta 31. det­semb­riks. Poo­led võivad töö-, kol­lek­tiiv- vm le­pin­gus kok­ku lep­pi­da pi­ke­ma­tes ae­gu­mistäh­tae­ga­des, see ei ole kee­la­tud.

•• Töötaja oli tööl lõunani, tundis siis end halvasti, läks arsti juurde ja sai töövõimetuslehe samast päevast. Kas selle päeva eest maksab tööandja palka või haigekassa hüvitist?

Teh­tud töö­tun­di­de eest mak­sab pal­ka tö­öand­ja. Se­ni keh­ti­va ra­vi­kind­lus­tu­se sea­du­se ko­ha­selt hak­kab hai­ge­kas­sa maks­ma hüvi­tist ala­tes töövõime­tus­le­hel mär­gi­tud töö­ko­hus­tus­te täit­mi­sest va­bas­tu­se tei­sest päe­vast.

Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Avaldatud: 27 Mai 2009

• Eesti Ametiühingute Keskliit
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) leiab, et töölepingu seaduse kolmepoolsest kokkuleppest taganenud valitsus laiendab rünnakut töötajate õigustele ja tõstab küüniliste valede poliitika seninägematule tasemele.

Reformierakondlasest sotsiaalminister saatis esmaspäeval kooskõlastusringile veel jõustumata töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse veelgi halvendada töötajate olukorda.

EAKL protesteerib kategooriliselt eelnõu vastu, mis jätaks öötööd tegevad töötajad täielikult tööandja meelevalda ja muudaks sisuliselt olematuks neile kehtivad tööaja piirangud. Eelnõu on seda reeturlikum, et mullukevadistel läbirääkimistel käsitleti teemat põhjalikult ja lepiti kokku, et öötöö tegijad vajavad erilist kaitset. "Midagi selgitamata või põhjendamata on sotsiaalministeerium teinud kannapöörde, heites kõrvale ka EAKLi ja Tööandjate Keskliidu ühiskirjas minister Pevkurile tehtud ettepanekud," on ametiühingujuht Harri Taliga nördinud. "Valitsejate sõnamurdlikkus vaevalt enam kedagi üllatab, aga nii avalikult küünilist suhtumist töötajatesse pole endale lubanud ükski varasematest valitsustest."

Ennekuulmatu on ka viis, kuidas valitsus järjekordset töötajate õiguste jalge alla tallamist menetleb. Ametiühingute Keskliidule saadetud kirjas ei mainitud vastamise kuupäeva, mis automaatselt eeldab vastamist 7 päeva jooksul. Tänases telefonikõnes Harri Taligale teatas aga asekantsler Egle Käärats, et vastata tuli teisipäevaks, kuna langetatud on poliitiline otsus, et eelnõu käsitletakse valitsuse neljapäevasel istungil. "Selline asjaajamine tõestab, et valitsejad annavad endale aru, et käituvad erakordselt alatult," tõdes EAKLi esimees. "Aga soov iga hinna eest nö ära panna on ilmselt kordades tugevam, kui elementaarne au- ja häbitunne." On ju ametlikus kooskõlastamiskeskkonnas e-Õiguses vastamiskuupäevana kirjas koguni 8. juuni.

EAKL sellist eelnõud ei kooskõlasta ja leiab, et end täielikult diskrediteerinud valitsus peaks viivitamatult tagasi astuma. “Eesti rahvas väärib paremat valitsust kui see, mis meil täna on,” märkis Taliga.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Avaldatud: 26 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Agne Narusk

Kui hüvi­tis on suu­rem kui 4350 kroo­ni, võib sa­mal ajal maks­ta­v va­ne­ma­pal­k vä­hen­da­da.

Toi­me­tus­se pöör­dus noor nai­ne, kes oli mu­res oma ra­ha­li­se olu­kor­ra pä­rast siis, kui ta sep­temb­ris emaks saab. Ni­melt ei õnnes­tu­nud tal jää­da töölt ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­se­le, sest en­ne läks et­tevõtte, kus ta töö­tas, pank­rot­ti. See tä­hen­das kõiki­de töö­le­pin­gu­te lõpe­ta­mist, ka lap­seoo­tel töö­ta­ja­ga. Loo­tes veel tööd lei­da, võttis ta end töö­tu­kas­sas ar­ve­le.

„Olen kuuen­dat kuud bee­bioo­tel ja saan töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist 388,37 kroo­ni ka­lend­rip­äe­vas,” kir­ju­tab nai­ne. „Sel­le maks­mi­se pe­riood kat­tub min­gis osas aja­ga, mil­le eest peak­sin saa­ma ka va­ne­mahüvi­tist. Tun­nen mu­ret, kui­das peak­sin toi­mi­ma, et va­ne­mahüvi­ti­se ar­ves­ta­mi­ses ja väl­ja­maks­mi­ses ei te­kiks tõrkeid ja se­da ei vä­hen­da­taks.”

Kir­ju­ta­ja töö­le­ping lõpe­ta­ti töö­le­pin­gu­sea­du­se pa­rag­rah­vi 86 punk­ti 2 alu­sel (töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne tö­öand­ja pank­ro­ti väl­ja­kuu­lu­ta­mi­sel või pank­ro­ti­me­net­lu­se rau­ge­mi­sel pank­ro­ti­sea­du­ses sä­tes­ta­tud kor­ras). Ta ot­sis üles va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se, mil­le pa­rag­rahv 3 lõige 7 ütleb, et „hüvi­ti­se vä­hen­da­mist töö­tus­kind­lus­tu­se sea­du­se alu­sel tö­öand­ja mak­sejõue­tu­se kor­ral maks­ta­va hüvi­ti­se osas ei ra­ken­da­ta, kui see maks­tak­se väl­ja va­ne­mahüvi­ti­se maks­mi­se ka­lend­ri­kuu­l”. Noor ema küsib: „Kas an­tud sea­du­se­le tu­gi­ne­des maks­tak­se mul­le töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist sa­mal ajal va­ne­mahüvi­ti­se­ga ku­ni 26. ok­toob­ri­ni, il­ma et va­ne­mahüvi­tist min­gil mää­ral kor­ri­gee­ri­taks? ”

Olu­kor­rale pakkus la­hen­duse töö­tu­kas­sa ju­rii­di­li­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Ira Son­gi­sepp, kes vas­tas küsi­ja­le nii: „Va­ne­mahüvi­ti­se saa­mi­ne ei vä­lis­ta sa­mal ajal töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­mist. Vii­ma­ti ni­me­ta­tut ei vä­hen­da­ta põhju­sel, et end töö­tu­na kir­ja pan­nud ini­me­sel jõuab kät­te va­ne­mahüvi­ti­se saa­mi­se aeg.” Son­gi­sepp sel­gi­tas, et töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist maks­tak­se siis, kui ini­me­ne on töö­tu­na ar­vel ja täi­dab tö­öot­si­mi­se nõudeid. Töö­tu ot­sib tööd, kui ta täi­dab in­di­vi­duaal­set tö­öot­si­mis­ka­va, on val­mis vas­tu võtma so­bi­va töö ja ko­he ka töö­le asu­ma. Kui töö­tu ei ole tööd leid­nud ja ot­sib ik­ka eda­si, ei pea ta pä­rast töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se pe­rioo­di lõppe­mist en­nast töö­tu­na ar­velt ma­ha võtma.

Vanemahüvitist vähem

Kui maks­tav töö­tus­kind­lus­tushüvi­tis on suu­rem kui va­ne­mahüvi­ti­se määr (2009. aas­tal on see 4350 kroo­ni), võidak­se maks­ta­vat va­ne­mahüvi­tist vä­hen­da­da. Ni­melt ütleb va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se pa­rag­rahv 3 lõige 7, et „kui va­ne­mahüvi­ti­se saa­ja saab hüvi­ti­se maks­mi­se ka­lend­ri­kuul va­ne­mahüvi­ti­se mää­rast suu­re­mat sot­siaal­mak­su­ga mak­sus­ta­ta­vat tu­lu (väl­ja ar­va­tu­d ­FIE et­tevõtlus­tu­lu), võrdub te­ma va­ne­mahüvi­ti­se suu­rus hüvi­ti­se ja hüvi­ti­se mää­ra üle­ta­va tu­luo­sa sum­ma ning ar­vu 1,2 ja­ga­ti­se­ga, mil­lest la­hu­ta­tak­se hüvi­ti­se mää­ra üle­tav tu­luo­sa.” Va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se pa­rag­rahv 3 lõige 7 loet­leb ju­hud, mil­lal va­ne­ma-hüvi­ti­se vä­hen­da­mist ei ra­ken­da­ta. „An­tud ju­hul see ei ko­hal­du, sest küsi­ja­le maks­tak­se töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist. Eel­too­dud sät­te ko­ha­selt aga ei ra­ken­da­ta va­ne­mahüvi­ti­se vä­hen­da­mist mak­sejõue­tu­se hüvi­ti­se osas,” sel­gi­tas Ira Son­gi­sepp hüvitiste erinevust.

„Va­ne­mahüvi­ti­se vä­hen­da­mi­ne sõltub isi­ku tu­lu saa­mi­se ajast ja muu­dest as­jao­lu­dest va­ne­mahüvi­ti­se väl­ja­maks­mi­se ajal, abi saab sotsiaalkindlustusame-tist.” ­Ta julgustab töötuskind­lus­tushüvi­tist ning töötuna arvele-olekut puu­du­ta­va­tes küsi­mustes töötukassa poole pöörduma, sest juhtumid on erinevad.

Hüvitised
Töötukassast on võimalik taotleda:

•• töötuskindlustushüvitist;
•• töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist;
•• tööandja maksejõuetuse hüvitist.
•• Loe: www.tootukassa.ee