Artiklid
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on kollektiivsed koondamised ja sundpuhkusele saatmised alates aprillikuust mõnevõrra vähenenud, sest tööandjad ootavad tõenäoliselt uue seaduse jõustumist.
Niina Siitami sõnul on tööinspektsioon viimase 9 kuu jooksul kõige rohkem tegelenud tööandjate taotlustega töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks või muutmiseks, viimasel juhul tähendab see kas osalise tööaja kehtestamist või osaliselt tasustatavale ehk sundpuhkusele saatmist.
Selliste taotluste arv hakkas Siitami sõnul eelmise aasta sügisest suurenema, saavutades haripunkti novembris-detsembris ning püsides kõrgel tänavu märtsikuuni.
Aprillist alates hakkas selliste taotluste arv aga mõnevõrra vähenema, kuid samal ajal on oluliselt tõusnud taotluses olevate töötajate arv, kelle koondamist või sundpuhkusele saatmist taotletakse.
«Kui näiteks märtsis oli sundpuhkuste ja osalise tööajaga töötajate arv kuskil ligi 10 000 , siis aprillis ta tõusis 16 000-le,» rääkis Siitam. Taotluste arv vähenes samal ajal 312-lt 220-le. Inimeste arvu tõstsid Siitami selgitusel peamiselt Ida-Virumaal Eesti Põlevkivi töötajatele taotletud sundpuhkused.
Maikuus on lisaks taotluste arvule hakanud vähenema ka inimeste arv, kuid Siitami sõnul võib põhjuseks olla uues töölepinguseadus.
«Teatavasti uus töölepinguseadus muudab mõnevõrra võimalusi töölepingute lõpetamiseks,» märkis Siitam. Tema sõnul võib arvata, et paljud tööandjad ootavad praegu uue seaduse jõustumist.
1. juulist jõustuva töölepinguseaduse järgi peavad tööandjad maksma vähem koondamishüvitist kui praegu.
Marina Lohk
Töötukassale edastatud vabu töökohti oli eileõhtuse seisuga 1257, mis on mõnevõrra rohkem kui nädal tagasi. Kõige enam pakutakse tööd müüjatele ja iluteenindajatele.
Lisaks Tallinna pakutavatele sotsiaalsetele töökohtadele ühissõidukite koristajana ja reisisaatjatena on enam pakkumisi järgmistele töökohtadele: 152 tööpakkumist müüja-demonstraatori kohale, 89 pakkumist müügiesindajatele ja -konsultantidele ning 86 pakkumist iluteenindajatele.
Värskeid andmeid tutvustanud sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialisti Õie Jõgiste sõnul on mais pakutud tööd ka Soome ja Norrasse - sedapuhku otsiti vähemalt 5-aastase töökogemusega keevitajaid. Samuti otsitakse 30 arvutitehnikut Slovakkiasse.
Vaatamata sellele, et töötuid on väga palju, ei täitu kõik vabad töökohad Jõgiste sõnul kiiresti.
Oskustöölised ja muude ametioskustega inimesed saavad Jõgiste sõnul tööle kiiremini.
Marina Lohk
Töö Büroo nime all end reklaamiv ettevõte küsis igalt tööotsijalt 145 krooni, kuigi seadus seda keelab.
Eestis on mõnel töövahendusfirmal sageli kiusatus tööotsijalt oma teenuse eest raha küsida, ehkki seadus keelab selle, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.
Üks firmadest, kelle tegutsemise seaduslikes alustes on sügavalt põhjust kahelda, on näiteks OÜ Kvandelt, kes on spetsialiseerunud peamiselt vene keelt kõnelevale klientuurile.
Töö Büroo Eesti nime all end reklaamiv ettevõte on küsinud igalt tööotsijalt 145 krooni, kuid tänaseks oma asukohast Tallinnas Tartu maanteel teadmata suunas kadunud.
Kvandelti küsitud 145 kroonist 60 krooni moodustasid CV koostamine ja tõlkimine eesti ja inglise keelde.
Ülejäänud raha küsiti andmete edastamise eest tööandjale ja andmebaasidesse sisestamise eest.
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste kommenteeris, et CV koostamine ei ole töövahendus. Seega võib selle eest tasu võtta, kui tööotsija ise ei ole võimeline oma CVd koostama.
Samuti võib tasu küsida CV tõlkimise eest mõnda võõrkeelde. Seega võib 60 krooni kasseerimist ehk õigustatuks pidada. Kuid seda vaid juhul, kui tööotsijalt on küsitud, kas ta on ikka kindel, et ta ise oma CVga hakkama ei saa.
Mis puudutab kõikvõimalikke muid toiminguid, mis selle 145 krooni eest sooritati, siis siin on suure tõenäosusega tegemist seadusvastase vaheltkasu võtmisega töövahenduselt.
«Tööotsija peab saama vaba töökoha andmed ilma tasu maksmata,» rõhutas Jõgiste.
Kõigele lisaks ei ole OÜ Kvandelt registreeritud majandustegevuse registris kui tööturuteenuse osutaja. Seega peaks inimesed, kes Kvandeltile töövahenduse eest maksnud, minema politseisse ja kirjutama seal avalduse.
Politseil on seadusvastase majandustegevuse puhul õigus algatada väärteomenetlus, mis võib kaasa tuua kuni poole miljoni kroonise trahvi.
Kuidas raha tagasi saada?
Ministeeriumile kaevatakse tavaliselt siis, kui inimene on lepingu sõlminud ja raha maksnud, kuid ei ole loodetud tööd saanud.
Sotsiaalministeerium saab siis ettevõtja juhul, kui too on seadusvastast tasu võtnud, ta majandustegevuse registrist kustutada. Teisisõnu, sunniviisiliselt ettevõtte tegevuse ära lõpetada.
Kuid inimese poolt töövahendusbüroole makstud seadusvastast tasu ei saa ministeerium aidata tagasi nõuda. Raha saab tagasi nõuda vaid kohtu teel.
Toimetas: Hanneli Rudi, reporter
Mitmes riigiasutuses nagu päästekeskus ja piirivalve on täheldatud inimeste kasvavat huvi seal töötamise vastu, kuigi uusi töötajaid pole kavas palgata.
Ida-Eesti päästekeskuse direktori Ailar Holzmanni sõnul on töölesoovijate hulk kasvanud alates eelmise aasta sügisest, kirjutab Põhjarannik.
Praegu tööpakkumisi pole, kuid inimestelt, kes on soovinud jätta avalduse või oma CV, on see ka vastu võetud.
Suuremat tööotsijate tungi on märgata ka piirivalveametis. «Eks inimesed käivad ja helistavad, aga eelarvepiirangute tõttu ei saa kedagi võtta, kuigi eks vajadus on olemas,» ütles Kirde piirivalvepiirkonna ülem Aimar Köss.
Viru vangla direktor Edvard Remsel nentis, et majanduslangus ei ole küll kandideerijate arvu märkimisväärselt mõjutanud, kuid huvi vanglas töötamise vastu on jätkuvalt suur.
Ida politseiprefektuuris on huvi tööle asumise vastu tundnud nii endised töötajad kui ka uued inimesed, kuid märgatavalt suurenenud nende arv ei ole, teatas prefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist Liivi Maalman.
«Küllap on see seotud sellega, et inimesed on teadlikud nõuetest, mida esitatakse politseiametnikele,» lisas ta.
Toimetas: Hanneli Rudi, reporter
Mirko Ojakivi
Heakskiitu tahetakse ka töötuskindlustusmakse piirmäära nelja protsendini tõstmisele.
Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond annavad täna riigikogule üle sotsiaaldemokraatide heakskiiduta jäänud töölepinguseaduse muudatused, mis vähendavad kehtivas seaduses ette nähtud hüvitisi. See aitaks nende kinnitusel ära hoida töötukassa pankroti ja annaks lisa lootusele, et Eesti suudab 2011. aasta jaanuaris liituda euroga.
Eile pärastlõunal lootis sotsiaalminister Hanno Pevkur, et eelnõu võiks arutada ka tänasel valitsuse istungil, kuid eile õhtul otsustasid paremerakonnad, et nad ei jää ootama imet ning esitavad eelnõu ilma valitsuse heakskiiduta otse riigikogule.
Peaminister Andrus Ansip kutsus veel eile õhtulgi nii Rahvaliitu kui ka sotsiaaldemokraate töölepinguseaduse muudatusi toetama.
Samas ei julge Ansip töölepinguseaduse muudatusi valitsuse istungi päevakorda panna, sest kui sotsiaaldemokraatidest ministrid ettepanekud maha hääletavad, ei saa eelnõu valitsuse heakskiitu. Nii ongi ajaliselt otstarbekam eelnõu riigikogule üle anda Isamaa ja Res Publica ning Reformierakonna fraktsioonil. Küll aga tuleb kahel parteil vaeva näha selle nimel, et saalis ja komisjonides nende ettepanekuid maha ei hääletataks.
Toetust keeruline saada
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles eile pärastlõunal, et tema oleks vajaduse korral nõus töölepinguseaduse muudatusi täna hommikul koguneval valitsuse istungil arutama. Samas tunnistas ka Pevkur, et sotsiaaldemokraatide toetust on eelnõule tänases poliitilises olukorras väga keeruline saada.
Minu poolt on olemas valmisolek neid muudatusi arutada, selgitas Pevkur.
Pevkuri sõnul on selge aga see, et 1. juulist jõustuvat töölepinguseadust on tarvis muuta, kuna vastasel juhul pole töötukassa jätkusuutlik ning valitsussektori tasakaaluarvestus saab tõsise tagasilöögi.
Selleks et seda ei juhtuks, on tarvis vähendada 1. juulist jõustuma pidanud töötuskindlustushüvitiste liike ja määrasid. Samuti plaanib valitsus esitada parlamendile arutamiseks ka idee tõsta töötuskindlustusmakse senist piirmäära kolmelt protsendilt neljale protsendile. Pevkuri sõnul ei tähendaks see seadusemuudatus kindlasti seda, et töötuskindlustusmakse tõuseb 1. juulist uuele maksimaalsele tasemele.
Lehekülg 1338 / 1593
