Artiklid

Agne Narusk

Töö­ta­jal tu­leb ot­sus­ta­da: kas lep­pi­da ja jää­da või min­na ning ris­ki­da töö­tu­ks jäämisega.

Erk­ki (ni­mi rää­ki­ja pal­vel muu­de­tud) töö­tab kohalikus lo­gis­ti­ka­fir­mas. Mõne kuu eest toi­mus seal suur koo­so­lek, ju­tuks oli ka pal­ga vä­hen­da­mi­ne. Rää­gi­ti küll, kuid kok­ku­le­ppele ei jõutud – kõik töö­ta­jad olid ühi­se rin­de­na vas­tu. Kät­te jõudis pal­gap­äev. Ja see­kord oli töö­ta­ja­te pan­ga­kon­to­le kan­tud olu­li­selt väik­sem sum­ma.

„Käsk­kir­ja­le või töö­le­pin­gu muu­da­tu­se­le po­le me all­kir­ja and­nud, me po­le neid ise­gi näi­nud,” rää­gib Erk­ki. Me­hed uu­ri­sid per­so­na­litöö­ta­ja­lt, kas tö­öins­pekt­sioo­nilt on sel­leks lu­ba ole­mas. Vas­ta­ti, et jah, boss käis seal küll, aga öel­di, et pal­ga suu­rus on fir­ma si­sea­si ning sel­le vä­hen­da­mi­seks-suu­ren­da­mi­seks ei pea tö­öins­pekt­sioo­nilt lu­ba küsi­ma. Sel­les oli per­so­na­litöö­tajal tu­li­ne õigus. Kui töö­ta­jad viitasid Ees­ti Päe­va­le­hes il­mu­nud ju­ris­ti sel­gi­tu­se­le, mil­le jär­gi tohib töö­ta­su vä­hen­da­da pool­te kok­ku­lep­pel, saa­di vastuseks, et ju­ris­tid kir­ju­ta­vad­ki nii, et töö­li­si är­ri­ta­da. Erk­ki küsib: „Kas see käib­ki nii, et liht­salt kan­tak­se sa­ma teh­tud töö eest üle vä­hem ra­ha? Kas see on töö­le­pin­gu tin­gi­mus­te rik­ku­mi­ne või mit­te?”

On mui­du­gi, kin­ni­tab tö­öins­pekt­sioo­ni töö­su­he­te osa­kon­na ju­ha­ta­ja Nii­na Sii­tam. „Siin on­gi see koht, kus töö­ta­ja peab en­da jaoks vä­ga põhja­li­kult sel­geks te­ge­ma, kui kau­ge­le on ta val­mis mi­ne­ma,” ütleb ju­rist. „Te­ge­mist on jä­me­da sea­du­se­rik­ku­mi­se­ga, sellise käitumise välistab nii töö­le­pin­gu­- kui ka pal­ga­sea­dus.”

Kui tö­öand­ja on ju­ba oma-voliliselt palka vähendanud, soo­vi­tab Sii­tam kaa­lu­da töö­ta­ja­tel kõiki võima­lik­ke eda­si­si käi­ke. Kas soo­vi­tak­se eda­si töö­ta­da ja ol­lak­se val­mis sel­le­ga lep­pi­ma? Või on töö­ta­ja val­mis ris­ki­ma töö­ko­ha kao­tu­se­ga ning tõen­äo­su­se­ga, et uut ei pruu­gi ta nii liht­salt ja kii­res­ti ase­me­le lei­da, kui oleks va­ja? „Kui töö­ta­ja siis­ki leiab, et te­ma õigu­si on ri­ku­tud, saab ta esi­ta­da aval­du­se töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­seks töö­le­pin­gu­sea­du­se pa­rag­rah­vi 82 alu­sel. Töö­ta­ja peab saa­ma kom­pen­sat­sioo­niks ka­he kuu hüvi­ti­se,” sel­gi­tab Sii­tam.

Töötajaid ei kuulatud

Pa­rag­rahv 82 tä­hen­dab töö­ta­ja­pool­set töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist põhju­sel, et tö­öand­ja on rik­ku­nud sel­le olu­li­si tin­gi­mu­si. Ning pal­ga­kok­ku­le­pe on kaht­le­ma­ta olu­li­ne tin­gi­mus. „See aga on vä­ga suur ja täh­tis ot­sus, mil­le töö­ta­ja peab ise te­ge­ma, ning ega siin muud roh­kem soo­vi­ta­da ole­gi,” sõnab Siitam.

On veel kol­mas võima­lus: nõuda saa­ma­ta jää­nud töö­ta­su – se­da võib ta­ga­siu­la­tu­valt te­ha kol­me aas­ta jook­sul. „Siin on konf­likt pa­ra­ta­ma­tult ker­ge tek­ki­ma. Vaa­da­tes, kui­das tö­öand­ja käi­tus, po­le just suurt loo­tust, et töö­suh­ted sõbralikult jät­ku­vad,” kom­men­tee­rib Siitam.

Erk­ki ütleb, et töö­ta­jad olid kõik kui üks mees nõus ka koon­da­mi­se­ga, kuid öel­di, et sel­leks po­le fir­mal ra­ha, ka puh­ku­se jaoks po­le maks­ta. „Me saa­me aru, et ajad on ras­ked. Kuid nii jul­malt se­da ka ei teh­ta, et mi­na kä­sen, poon ja la­sen,” sõnab aas­taid sel­le fir­ma pal­gal ol­nud Erk­ki. „See oli­gi kõige sol­va­vam, et meid ei kuu­la­tud koo­so­le­kul üld­se. Pak­ku­si­me iga­su­gu­seid va­rian­te, kui­das väl­ja tul­la.”

Tööandja rikkus lepingutingimusi

Töölepinguseaduse § 82:

•• Töölepingu lõpetamine töö-andjapoolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu:

(1) Töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast.

(2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.

Allikas: kehtiv TLS

Inimestele, kes on kaotanud töö ning on arvele võetud töötukassas, kehtib ravikindlustus nii kaua, kui inimene on töötuna arvel.

Tööandja poolt kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast seda ravikindlustus lõppeb ning kõikide tervishoiuteenuste eest (va vältimatu arstiabi) tuleb inimesel endal tasuda. Kui inimene soovib ravikindlustatu staatust säilitada, siis ta peab ennast töötukassas arvele võtma.

Ravikindlustus tekib registreeritud töötule alates töötuks registreerimise 31. päevast. Näiteks kui töösuhe lõppes 1. märtsil, siis kehtib ravikindlustus 30. aprillini. Et ka mais oleks kehtiv ravikindlustus, tuleb end arvele võtta hiljemalt 30. märtsil.

Neile inimestele, kes saavad töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, hakkab ravikindlustus kehtima päevast, mil vastava toetuse saamise õigus tekib. Osaledes töötukassa poolt suunatud koolitusel või tööpraktikal, tekib ravikindlustuse õigus juba alates esimesest osaletud päevast.

Toimetas: Sirje Niitra

Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastusringile 1. juulist jõustuva töölepinguseaduse (TLS) muudatusettepanekud, millega riigieelarve koormust suurendavate sätete jõustumisaeg lükkuks edasi 2012. aastani.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et kooskõlastusringile saadetud töölepinguseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu eesmärk on teha peamiselt tehnilised parandused.

Eelnõu seletuskirjast selgub, et riigikogus mullu 17. detsembril vastuvõetud seaduses tehakse mitmeid sõnastust puudutavaid parandusi.

Edasi lükatavate riigieelarve koormust suurendava sätete all peab eelnõu silmas isapuhkuse hüvitamise keskmise töötasu alusel riigieelarvevahenditest ning töötutoetuse tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist. Need sätted lükkuvad edasi 2012. aasta 1. jaanuarini.

Eelnõu parandusettepankute kooskõlastamise tähtaeg on 8. juuni.

Eelmise nädala neljapäeval jõudis riigikogu menetlusse Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni töölepinguseaduse muudatusettepanek, mis jätab kehtima töötuskindlustushüvitise praegused määrad ning lükkab 2013. aastani edasi hüvitise maksmise omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele.

Allikas: BNS

Tööandjate keskliit taunib ametiühingute streigiähvardusi, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja sotsiaalpartnerluse heade tavadega. Tööseisakud süvendavad eelarvekriisi ja mõjutavad selgelt negatiivselt nii tööhõivet kui ka palku, mille säilitamine peaks kehtivas majandusolukorras olema töövõtjate esmahuvi. Streik majanduskriisi tingimustes on ebakonstruktiivne ega too raha juurde ei riigieelarvesse ega töötukassasse.

Ametiühingute keskliit seab töötute huvid kõrgemale töövõtjate huvidest. Ametiühingud eksitavad avalikkust väites, et uus töölepingu seadus on töötajavaenulik. Selle kinnituseks, et uus seadus arvestab täiel määral töövõtjate huvidega, sõlmiti aasta tagasi kolmepoolne kokkulepe ja kõik töövõtjate huvides olevad kokkulepitud sätted jõustuvad muutumatul kujul. Passiivsete tööturumeetmete asemel seatakse esikohale aktiivsed meetmed.

Seadusemuudatus ei vähenda töötajate õigusi, küll aga piirab töötutele ette nähtud kõrgemaid hüvitisi, mis majanduskriisi ajal jõustudes kahjustaksid oluliselt töövõtjate huve. Töötukassa prognooside kohaselt tooksid ametiühingute poolt taotletud kõrged hüvitised töötajatele kaasa üle 9% suurused töötuskindlustusmaksed, millele järgneks tööpuuduse hüppeline tõus.

Tööandjate keskliidu hinnangul ei ole ametiühingud kahepoolseteks läbirääkimisteks võimaldatud aega mõistlikult kasutanud. Mitmed tööandjate kompromissettepanekud, mis arvestasid nii töövõtjate kui ka töötute huve, lükkas ametiühingute keskliidu juhatus jäigalt tagasi. Kavandatud muudatuste õigeaegseks jõustamiseks pidanuks kolmepoolsed läbirääkimised toimuma enne valitsuse lagunemist.

Tööandjate keskliidu hinnangul kahjustavad streigid väljakujunenud partnerlussuhteid tööandjate ja töövõtjate vahel, kuna rünnaku alla sattuvad eeskätt need ettevõtted, kes sotsiaalpartnerlust on seni kõrgelt hinnanud. Tööandjate keskliit tunnistab ametiühingute õigust seista oma huvide eest kõigi seaduslike vahenditega ja kutsub üles loobuma kehtiva õigusega vastuolus olevatest poliitilistest streikidest.

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade, 26. mail 2009

Kui praegu tegeleb töövaidluskomisjon 50 000 krooni piiresse jäävate nõuete lahendamisega, siis juulist jõustuv uus töölepinguseadus võimaldab kohtuväliselt välja nõuda kuni 150 000 krooni ulatuses saamata jäänud töötasu või hüvitist.

Kui töötajal on tööandja käest jäänud saamata enam kui 50 000 krooni töötasu või hüvitisi, siis praeguse seaduse järgi töövaidluskomisjon teda aidata ei saa ning ta peab pöörduma kohtu poole.

Uue seaduse järgi tõuseb aga tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul kõnealune ülempiir 150 000 kroonini. Tegelikult ületavad aga inimeste nõuded 50 000 krooni Siitami sõnul väga harva ning praegust majanduslikku olukorda arvestades poleks ehk selle punkti muutmist vajagi.

Enamasti jäävad nõudesummad 20 000 krooni piiresse: keskmised nõudesummad on Siitami sõnul 12 000 - 15 000 krooni. «On juhtumeid, kus ta läheb üle 50 000, aga seda ei ole palju - seda enam, et praegu palgad ju tegelikult vähenevad, mitte ei suurene,» rääkis Siitam.

«Tookord, kui see seadusemuudatus 150 000ni sai tehtud, siis olid veel nii-öelda need head ajad, kus eeldati, et iga aasta palgad tõusevad. Siis oli tõesti see, et juba kolme kuu palk võis olla väga lihtsalt üle 50 000,» selgitas ta.

Ometi laseb seadusemuudatus 1. juulist ilma kohtukuludeta tööandjalt saamata jäänud raha välja nõuda ka kõrgepalgalistel või neil, kelle nõue on väga pika perioodi eest.

Marina Lohk

  1. Töövaidlused käivad enamasti saamata jäänud raha ümber
  2. Esmakordselt keskmine brutokuupalk langes
  3. Töötuskindlustusrahast 140 miljonit kulub ametnikele
  4. Tööandjad jätaksid töötuskindlustuse saajad arstiabita
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht