Artiklid
Agne Narusk
Töötajal tuleb otsustada: kas leppida ja jääda või minna ning riskida töötuks jäämisega.
Erkki (nimi rääkija palvel muudetud) töötab kohalikus logistikafirmas. Mõne kuu eest toimus seal suur koosolek, jutuks oli ka palga vähendamine. Räägiti küll, kuid kokkuleppele ei jõutud kõik töötajad olid ühise rindena vastu. Kätte jõudis palgapäev. Ja seekord oli töötajate pangakontole kantud oluliselt väiksem summa.
Käskkirjale või töölepingu muudatusele pole me allkirja andnud, me pole neid isegi näinud, räägib Erkki. Mehed uurisid personalitöötajalt, kas tööinspektsioonilt on selleks luba olemas. Vastati, et jah, boss käis seal küll, aga öeldi, et palga suurus on firma siseasi ning selle vähendamiseks-suurendamiseks ei pea tööinspektsioonilt luba küsima. Selles oli personalitöötajal tuline õigus. Kui töötajad viitasid Eesti Päevalehes ilmunud juristi selgitusele, mille järgi tohib töötasu vähendada poolte kokkuleppel, saadi vastuseks, et juristid kirjutavadki nii, et töölisi ärritada. Erkki küsib: Kas see käibki nii, et lihtsalt kantakse sama tehtud töö eest üle vähem raha? Kas see on töölepingu tingimuste rikkumine või mitte?
On muidugi, kinnitab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. Siin ongi see koht, kus töötaja peab enda jaoks väga põhjalikult selgeks tegema, kui kaugele on ta valmis minema, ütleb jurist. Tegemist on jämeda seaduserikkumisega, sellise käitumise välistab nii töölepingu- kui ka palgaseadus.
Kui tööandja on juba oma-voliliselt palka vähendanud, soovitab Siitam kaaluda töötajatel kõiki võimalikke edasisi käike. Kas soovitakse edasi töötada ja ollakse valmis sellega leppima? Või on töötaja valmis riskima töökoha kaotusega ning tõenäosusega, et uut ei pruugi ta nii lihtsalt ja kiiresti asemele leida, kui oleks vaja? Kui töötaja siiski leiab, et tema õigusi on rikutud, saab ta esitada avalduse töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse paragrahvi 82 alusel. Töötaja peab saama kompensatsiooniks kahe kuu hüvitise, selgitab Siitam.
Töötajaid ei kuulatud
Paragrahv 82 tähendab töötajapoolset töölepingu lõpetamist põhjusel, et tööandja on rikkunud selle olulisi tingimusi. Ning palgakokkulepe on kahtlemata oluline tingimus. See aga on väga suur ja tähtis otsus, mille töötaja peab ise tegema, ning ega siin muud rohkem soovitada olegi, sõnab Siitam.
On veel kolmas võimalus: nõuda saamata jäänud töötasu seda võib tagasiulatuvalt teha kolme aasta jooksul. Siin on konflikt paratamatult kerge tekkima. Vaadates, kuidas tööandja käitus, pole just suurt lootust, et töösuhted sõbralikult jätkuvad, kommenteerib Siitam.
Erkki ütleb, et töötajad olid kõik kui üks mees nõus ka koondamisega, kuid öeldi, et selleks pole firmal raha, ka puhkuse jaoks pole maksta. Me saame aru, et ajad on rasked. Kuid nii julmalt seda ka ei tehta, et mina käsen, poon ja lasen, sõnab aastaid selle firma palgal olnud Erkki. See oligi kõige solvavam, et meid ei kuulatud koosolekul üldse. Pakkusime igasuguseid variante, kuidas välja tulla.
Tööandja rikkus lepingutingimusi
Töölepinguseaduse § 82:
Töölepingu lõpetamine töö-andjapoolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu:
(1) Töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast.
(2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.
Allikas: kehtiv TLS
Inimestele, kes on kaotanud töö ning on arvele võetud töötukassas, kehtib ravikindlustus nii kaua, kui inimene on töötuna arvel.
Tööandja poolt kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast seda ravikindlustus lõppeb ning kõikide tervishoiuteenuste eest (va vältimatu arstiabi) tuleb inimesel endal tasuda. Kui inimene soovib ravikindlustatu staatust säilitada, siis ta peab ennast töötukassas arvele võtma.
Ravikindlustus tekib registreeritud töötule alates töötuks registreerimise 31. päevast. Näiteks kui töösuhe lõppes 1. märtsil, siis kehtib ravikindlustus 30. aprillini. Et ka mais oleks kehtiv ravikindlustus, tuleb end arvele võtta hiljemalt 30. märtsil.
Neile inimestele, kes saavad töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, hakkab ravikindlustus kehtima päevast, mil vastava toetuse saamise õigus tekib. Osaledes töötukassa poolt suunatud koolitusel või tööpraktikal, tekib ravikindlustuse õigus juba alates esimesest osaletud päevast.
Toimetas: Sirje Niitra
Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastusringile 1. juulist jõustuva töölepinguseaduse (TLS) muudatusettepanekud, millega riigieelarve koormust suurendavate sätete jõustumisaeg lükkuks edasi 2012. aastani.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et kooskõlastusringile saadetud töölepinguseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu eesmärk on teha peamiselt tehnilised parandused.
Eelnõu seletuskirjast selgub, et riigikogus mullu 17. detsembril vastuvõetud seaduses tehakse mitmeid sõnastust puudutavaid parandusi.
Edasi lükatavate riigieelarve koormust suurendava sätete all peab eelnõu silmas isapuhkuse hüvitamise keskmise töötasu alusel riigieelarvevahenditest ning töötutoetuse tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist. Need sätted lükkuvad edasi 2012. aasta 1. jaanuarini.
Eelnõu parandusettepankute kooskõlastamise tähtaeg on 8. juuni.
Eelmise nädala neljapäeval jõudis riigikogu menetlusse Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni töölepinguseaduse muudatusettepanek, mis jätab kehtima töötuskindlustushüvitise praegused määrad ning lükkab 2013. aastani edasi hüvitise maksmise omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele.
Allikas: BNS
Tööandjate keskliit taunib ametiühingute streigiähvardusi, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja sotsiaalpartnerluse heade tavadega. Tööseisakud süvendavad eelarvekriisi ja mõjutavad selgelt negatiivselt nii tööhõivet kui ka palku, mille säilitamine peaks kehtivas majandusolukorras olema töövõtjate esmahuvi. Streik majanduskriisi tingimustes on ebakonstruktiivne ega too raha juurde ei riigieelarvesse ega töötukassasse.
Ametiühingute keskliit seab töötute huvid kõrgemale töövõtjate huvidest. Ametiühingud eksitavad avalikkust väites, et uus töölepingu seadus on töötajavaenulik. Selle kinnituseks, et uus seadus arvestab täiel määral töövõtjate huvidega, sõlmiti aasta tagasi kolmepoolne kokkulepe ja kõik töövõtjate huvides olevad kokkulepitud sätted jõustuvad muutumatul kujul. Passiivsete tööturumeetmete asemel seatakse esikohale aktiivsed meetmed.
Seadusemuudatus ei vähenda töötajate õigusi, küll aga piirab töötutele ette nähtud kõrgemaid hüvitisi, mis majanduskriisi ajal jõustudes kahjustaksid oluliselt töövõtjate huve. Töötukassa prognooside kohaselt tooksid ametiühingute poolt taotletud kõrged hüvitised töötajatele kaasa üle 9% suurused töötuskindlustusmaksed, millele järgneks tööpuuduse hüppeline tõus.
Tööandjate keskliidu hinnangul ei ole ametiühingud kahepoolseteks läbirääkimisteks võimaldatud aega mõistlikult kasutanud. Mitmed tööandjate kompromissettepanekud, mis arvestasid nii töövõtjate kui ka töötute huve, lükkas ametiühingute keskliidu juhatus jäigalt tagasi. Kavandatud muudatuste õigeaegseks jõustamiseks pidanuks kolmepoolsed läbirääkimised toimuma enne valitsuse lagunemist.
Tööandjate keskliidu hinnangul kahjustavad streigid väljakujunenud partnerlussuhteid tööandjate ja töövõtjate vahel, kuna rünnaku alla sattuvad eeskätt need ettevõtted, kes sotsiaalpartnerlust on seni kõrgelt hinnanud. Tööandjate keskliit tunnistab ametiühingute õigust seista oma huvide eest kõigi seaduslike vahenditega ja kutsub üles loobuma kehtiva õigusega vastuolus olevatest poliitilistest streikidest.
Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade, 26. mail 2009
Kui praegu tegeleb töövaidluskomisjon 50 000 krooni piiresse jäävate nõuete lahendamisega, siis juulist jõustuv uus töölepinguseadus võimaldab kohtuväliselt välja nõuda kuni 150 000 krooni ulatuses saamata jäänud töötasu või hüvitist.
Kui töötajal on tööandja käest jäänud saamata enam kui 50 000 krooni töötasu või hüvitisi, siis praeguse seaduse järgi töövaidluskomisjon teda aidata ei saa ning ta peab pöörduma kohtu poole.
Uue seaduse järgi tõuseb aga tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul kõnealune ülempiir 150 000 kroonini. Tegelikult ületavad aga inimeste nõuded 50 000 krooni Siitami sõnul väga harva ning praegust majanduslikku olukorda arvestades poleks ehk selle punkti muutmist vajagi.
Enamasti jäävad nõudesummad 20 000 krooni piiresse: keskmised nõudesummad on Siitami sõnul 12 000 - 15 000 krooni. «On juhtumeid, kus ta läheb üle 50 000, aga seda ei ole palju - seda enam, et praegu palgad ju tegelikult vähenevad, mitte ei suurene,» rääkis Siitam.
«Tookord, kui see seadusemuudatus 150 000ni sai tehtud, siis olid veel nii-öelda need head ajad, kus eeldati, et iga aasta palgad tõusevad. Siis oli tõesti see, et juba kolme kuu palk võis olla väga lihtsalt üle 50 000,» selgitas ta.
Ometi laseb seadusemuudatus 1. juulist ilma kohtukuludeta tööandjalt saamata jäänud raha välja nõuda ka kõrgepalgalistel või neil, kelle nõue on väga pika perioodi eest.
Marina Lohk
Lehekülg 1336 / 1593