Artiklid
Marika Kaldre, töötukassa hüvitiste ja toetuste osakonna juhataja
Firma juhatuse liikmel, kes töötab iga päev nii juhatuse liikme kui ka tegevdirektorina, on firma nõukogu esimehega sõlmitud tööleping. Kas temal endal ja tema eest tuleb tasuda töötuskindlustusmakset? Seadus ütleb, et kõigil, kes töötavad töölepingu alusel, tuleb seda teha. Samal ajal pole juhatuse liikmel kohustust töötuskindlustusmakset tasuda.
Kas juhul kui juhatuse liige ikkagi maksab töötuskindlustust, on tal õigus töölepingu lõppemisel töötukassast hüvitist saada?
Töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 p 2 kohaselt ei ole kindlustatu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, s.o juhatuse liige, nõukogu liige, audiitor, likvideerija jne.
Nimetatud isikutele makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ja neile ei laiene töötuskindlustuse seaduses sätestatud õigused hüvitiste taotlemiseks.
Juhul kui eelnimetatud tasudelt on siiski töötuskindlustusmakset tasutud, ei tekita see isikule kindlustuskaitset, sest tegemist on sundkindlustusega, mille õigustatud ja kohustatud subjektid on seaduses sätestatud. Enam makstud summad on võimalik maksukorralduse seaduses sätestatud korras tagasi taotleda või tasaarvestada.
Kuid kui juhtimis- või kontrollorgani liikmel on sõlmitud tööleping selliste ülesannete täitmiseks, mis ei ole tema üles-anded juhtimis- või kontrollorgani liikmena, peetakse talle töölepingu alusel makstavatelt tasudelt kinni töötuskindlustusmakse ja tal tekib kindlustuskaitse.
Seega on tegevdirektoril, kel on selle töö tegemiseks tööleping ja kes täidab oma töö kõrvalt ka juhatuse liikme kohustusi, õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui muud hüvitise saamiseks vajalikud tingimused on täidetud.
Saada oma küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kui koondatavaid on rohkem kui üks, on esmajärjekorras eelisõigus tööle jääda töötajate esindajal, seejärel kutsehaigust põdeval või töövigastuse saanud töötajal.
Edasi tuleb valiku tegemisel lähtuda töötajate staaist (eelisõigus on pikima staaiga töötajal), samuti ülalpeetavate olemasolust.
Töölejäämise eelisõigus on ka neil, kes on parasjagu oma tööalaseid oskusi ja teadmisi täiendamas. Kui nimetatud eelistused on tehtud, peab töö-andja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et ülejäänud eelistusi tohib teha ainult tööalaste näitajate ja tööks vajalike isikuomaduste põhjal (kehtiv TLS § 99).
www.eakl.ee
Erik Müürsepp
Vihjed ümbrikupalga maksmise kohta pani maksuameti puistama sularahas arveldajaid.
Maksu- ja tolliamet (MTA) kontrollis eelmisel nädalal üle Eesti ligi 300 ettevõtte majandustegevust. Luubi alla võeti väikepoodide ja kohvikute arvepidamine ning ka töötajate nimekirjad. Pooled ameti kontrollitud teenindusettevõtted varjasid käivet või maksid ümbrikupalka.
Korraga 20 linnas tehtud suurreidi käigus tuvastati töötajaid, kes ei olnud deklaratsioonides kajastatud või kelle deklareeritud töötasu oli oluliselt väiksem neile tegelikult makstavast tasust. Reidi käigus tuli ette ka juhtumeid, kus firma töötajad haarasid oma asjad ja jooksid ära, kui ametnikud end esitlesid.
OÜ Viitna Kõrts juhi Roman Kusma sõnul külastati Rakvere kandis vähemalt viit ettevõttet, kus kuulati üle kõik töötajad. Tema sõnul on kõik baaride omanikud nördinud, et praegu selline reid korraldati. Praegu on juba selge, et ka suvel ei tule selliseid käibeid nagu eelmistel aastatel, lausus Kusma. Praegu on võetud pihtide vahele väiksemad tegijad riiki see ilmselt mülkast välja ei too. Tema hinnangul tekitab selline pigistamine väiksemates ettevõtjates käegalöömise tunde, mistõttu lõpetavad neist mitmed sügisel tegevuse sootuks.
Agne Narusk
Nn lihtsad töökohad, mis tingimata erialast ettevalmistust ei nõua, on ammugi otsas.
Tehase peahoonesse sisenes keskealine mees. Tööd otsin, pöördus ta fuajees istuva sekretäri poole. Sekretär andis mehele ankeedi ja palus selle ära täita. Teine mees sealsamas kõrval lasi pastakal kiiresti käia.
Keskeltläbi kümme inimest päevas, kinnitas Saku õlletehase juhatuse esimees Veli Pekka Tennilä, et võrreldes aastataguse ajaga tuleb tööküsijaid uksest sisse märksa rohkem. Elulookirjeldusi, mis pannakse teele lootuses tööd saada, on alati olnud. Ise ettevõttesse kohale tulla eelistavad Tennilä tähelepanekul pigem need, kes varasemast teavad, et õlletehasel on suvisel hooajal abijõudu tarvis. Nii pole ankeedid vestibüülis sugugi mitte viimase aja mood tööletahtjatega toime tulla. Need on seal alati olnud, kinnitas Tennilä. Eelkõige just nende töölesoovijate jaoks, kes eelistavad endast teada andmiseks ise kohale tulla. Kasutame seda just tootmistööliste värbamisel.
Alles hiljuti leidis õlletehas sel moel vajalikke töötajaid. Ise kohale tulek on pigem positiivne näitaja. Midagi hirmutavat ega ebatavalist me selles ei näe. Murelikuks teeks pigem see, kui töö kaotanud käed rüpes istuksid ja olukorra parandamiseks midagi ette ei võtaks, sõnas Veli Pekka Tennilä. Kuid ainult sellest, et ise kohale tulla, ei piisa. Inimene peab ikka sobima, lisas ta.
Ära ei saada me küll kedagi, andis ettevõtte praegusest personalipoliitikast märku ka BLRT Grupi kommunikatsioonijuht Anu Hallik-Jürgenstein. Hästi palju tuleb viimasel ajal tööd küsima Skandinaaviast koju tagasi pöördunuid. Praegu vajab tehas oskajaid koostelukkseppi ja keevitajaid, tuleks vaid õige mees uksest sisse.
Saame hakkama
Rohkem astub töövajajaid uksest sisse seal, kus võib aimata lihtsamat tööd, näiteks koristaja, sanitari, kojamehe oma. Paraku on elu läinud nii, et taolist tööd pole juba ammu enam kerge leida. Põhja-Eesti regionaalhaigla õenduskvaliteedi kuraator Riho Männik raputas resoluutselt pead, kui kuulis küsimust: Sanitariks ju ikka võtate? Poole aastaga on tööturg täiesti muutunud, need kohad haiglas, mis eriharidust tingimata ei vaja, on väga nõutud, selgitas ta. Ei saada ka haigla tööküsijaid ära, kuigi kohati on need külastused turvanõuete tõttu üsna segavad, ütles Männik. Personali-osakond tegeleb küsijatega päevast päeva, palju tuleb tööküsimisi ka juhtivtöötajate e-postile. Hea on see, et meil on kolm haiglat ja alati saadetakse info sisemeilidega edasi, et ehk kellelgi on inimest vaja, rääkis ta. Ning on leitud ka häid töötajaid.
Mitte kõik firmad ei suhtu uksest sisse astuvasse tööküsi-jasse sõbralikult. Nii ütles ühe kinnisvarabüroo esindaja, kes vastuse poliitilist ebakorrektsust adudes oli vastu nii enda kui ka ettevõtte nime ajalehes avaldamisele: Jumal tänatud, et neid pole tulnud. Õnneks on meil uks nii hästi varjul, et seda naljalt üles ei leita. Samal ajal suhtus büroo soosivalt n-ö huupi CV saatjatesse ja helistajatesse, kinnitades, et on viimasel ajal mitu head töötajat leidnud.
Kommentaar
Raimo Matvere,
CV-Onlinei turundusjuht
See, kuidas n-ö ukselt uksele enesemüüjasse suhtutakse, sõltub paljuski ettevõttes töötavatest inimestest. Mõningal juhul võib ise tööandja juurde minek olla tõesti hea variant. Usun, et ennekõike tasub seda teha maapiirkondades, kus interneti kasutatakse harvem ja tööle võetakse sagedamini isiklike kontaktide ja soovituste alusel ning silmast silma. Seal on ka vähem ettevõtteid, kelle poole üldse pöörduda. Linnades võib seda ka katsetada, kuid tuleb olla vaimselt valmis väga erinevateks käitumisviisideks. Näiteks suurettevõtetes on üldjuhul suured bürood, kus tööotsija ei jõuagi tõenäoliselt õigete inimesteni. Tööotsija CV võtab vastu näiteks sekretär, kuhu see võib-olla jääbki. Sisseastumistehnikat võiks proovida näiteks hotellides-restoranides, kus praegu võib leiduda hooajatööd.
Urmas Seaver, vanemtoimetaja
Riigikogu rahanduskomisjonis ei leidnud täna toetust valitsusliidu (Reformierakond ja IRL) plaan tõsta kahe protsendipunkti võrra käibemaksu ja kärpida haigushüvitisi, kuid samas jäi toetuseta ka Keskerakonna soov kärpida vanemahüvitise ülempiiri.
Samuti ei leidnud toetust sotside eelnõu tõsta tulumaksu kolme protsendipunkti võrra 21-lt 24-le ning Keskerakonna eelnõu kehtestada astmeline tulumaks.
Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles, et nii käibemaksu, mõlema tulumaksu kui ka haigushüvitise ettepanekute korral jäi 11-liikmeline komisjon tupikseisu - viis oli poolt, viis vastu ja üks erapooletu.
Vanemahüvitise ülempiiri kärpimist 30 000 kroonilt 15 000 kroonile jäid aga toetama vaid Keskerakonna saadikud, keda on komisjonis kolm.
Rahanduskomisjoni liikmeteks valitsusliidu poolt on reformierakondlased Rõiva, Keit Pentus ja Peep Aru ning IRLi liikmed Mart Laar ja Margus Tsahkna.
Keskerakonna poolt kuuluvad komisjoni Kadri Simson, Inara Luigas ja Helle Kalda. Sotsidest on komisjonis Eiki Nestor, rahvaliidust Tarmo Mänd (tänasel istungil asendas teda Ester Tuiksoo) ning rohelistest Toomas Trapido.
Rõivas ei osanud öelda, kes saadikutest hääletusel erapooletuks jäi. Ta märkis vanemahüvitise kohta, et kui varem väitis Keskerakond, et nende pakutud kärbe annaks riigile kokkuhoidu 250 miljonit krooni, siis rahandusministeeriumi arvutused näitasid, et tegelikuks kokkuhoiuks on 56 miljonit krooni.
Vanemahüvitise ülempiiri kärpimine poole väiksemaks puudutaks ministeeriumi andmete kohaselt 4902 peret.
Rahanduskomisjon arutas neid ettepanekuid negatiivse lisaeelarvega seotud seaduste muutmise eelnõu raames ning see eelnõu koos samade ettepanekutega jõuab riigikokku teisele lugemisele 16. juunil, mil hakatakse neid muudatusi hääletama.
Kolmandal lugemisel ehk lõplikul hääletusel on eelnõu riigikogus 17. juunil.
Valitsusliidul on 101-liikmelises riigikogus 50 saadikut. Keskerakonnal on 28 saadikut, sotsidel 10, Rahvaliidul ja rohelistel mõlemal 6 ning fraktsioonidesse ei kuulu Jaan Kundla.
Lehekülg 1332 / 1594
