Artiklid

Avaldatud: 13 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agnes Ojala

Mai lõpuks võib töö­inspektsiooni luba olla antud juba 20 000 töötaja koju jätmiseks.

Kui ettevõttel töötajaile piisavalt tööd pakkuda ei ole, saab töölepinguseaduse järgi rakendada osalist tööaega või saata inimesed nn sundpuhkusele.

Tööinspektsioon on tänavu aprillist eile lõunani vastava nõusoleku andnud 237 ettevõttele. Kokku puudutab see enam kui 17 000 inimest. Võrdluseks: 2005.–2008. aastani tehti igal aastal kahe kevadkuu jooksul sama otsus umbes 50 ettevõtte kohta.

„Arvestades, et tegu on alles mai keskpaigaga, võib kuu lõpuks selliseid ettevõtteid olla juba üle 300 ja inimesi 20 000 ringis,” ütles tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Ilona Torn mureliku häälega.

Rekord Eesti Põlevkivile

Tema sõnul on paljud firmad palunud inspektsioonilt luba saata puhkusele vaid paar-kolm inimest, ent on ka ettevõtteid, kus otsus mõjutab mitutsada inimest. Nii on pooleteise kuu jooksul tööinspektsioonilt nõusoleku saanud Elisa Eesti 191, Viisnurk 218, Põlevkivi Raudtee 276, Narva Elektrijaam 294 ja ABB 358 inimese kohta. Rekordi püstitas Eesti Põlevkivi, kes kavatseb aasta lõpuni jao kaupa sundpuhkusele saata 3184 töötajat.

ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer selgitas, et ettevõte on alates möödunud aasta lõpust otsinud võimalusi reageerida majanduses toimuvale võimalikult operatiivselt.

„Saime nõusoleku osalise tööaja rakendamiseks elektrimasinate tehases kokku 358 tootmistöötaja suhtes. Sada protsenti ei pruugi me taotletud mahus osalist tööaega siiski rakendada, sest tellimused on praegu ebastabiilsed ja ka üks suurem tellimus võib olukorda oluliselt muuta,” sõnas ta.

Kuigi seadusesätte eesmärk peaks olema aidata ettevõtteil raske aeg üle elada, ei pruugi see päris nii olla. Karta on, et ka perioodi lõppedes on ettevõtted sunnitud koondama. Sellisel juhul jäävad inimeste koondamishüvitised aga väiksemaks, sest vahepeal piskut teenides on kuue kuu keskmine palk langenud.

Töölepinguseaduse 68. paragrahvi alusel võivad tööandjad töötajaid saata osalt tasustatud puhkusele. Sel ajal peab tööandja maksma töötajale vähemalt 60 protsenti miinimumpalgast ehk 2610 krooni. Tööaega võib lühendada kuni 40 protsenti ja selle võrra võib vähendada ka töötasu.

Kaht võimalust võib kas üksi või kombineerituna 12 kuu jooksul kasutada maksimaalselt kolm kuud.

E-Betoonelement pääses napilt

•• Tööinspektsioonilt juba meeste sundpuhkuseks loa saanud ehitusmaterjalitootja E-Betoonelement jättis võimaluse kasutamata.

•• „Jah, tegime taotluse ja isegi plaanisime umbes 40 meest puhkusele saata, aga praegu tuli uus tellimus, nii et meie jaoks lahenes küsimus positiivselt,” ütles üle 200 töötajaga ettevõtte personalijuht Virve Kuuda, kelle sõnul on nüüd vähemalt kuu aega tööga mureta.
Firma taotles inspektsioonilt luba saata mehed kaheks kuuks töölt koju. Sama loaga töötajaid hiljem puhkama sundida ei saa.

•• „Praegu ei tea, kas peame kunagi uue taotluse tegema, aga kui ikka absoluutselt tööd ei ole, siis ei saa inimesi tööl hoida,” märkis Kuuda.

•• Reklaamiagentuuri Baltic FCB tegevjuht Tanel Taut lausus, et pole tööinspektsiooni poole pöördunud. Ajutised mured lahendatakse aga töötajate puhkusegraafiku muutmisega, pidades suvel nädala kollektiivpuhkust.

Avaldatud: 13 Mai 2009

• Eesti Tööandjate Keskliit
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Eesti Tööandjate Keskliit peab võimalikuks töötuskindlustusmaksete tõstmist 4%-ni, kuna see on hädavajalik tagamaks töötukassale eurole üleminekuks vajalikud reservid. Selleks et jõustada uue töölepingu seadusega kaasnev koondamishüviste regulatsioon muutumatul kujul võiks tööandjate maksemäär tõusta kehtivalt 1%-lt maksimaalse 1,5%-ni.

„Ettevõtjatel on täna kaks selget prioriteeti- jõustada uue töölepingu seaduse koondamishüvitiste regulatsioon kokkulepitud ajal 01. juulil ning liituda eurotsooniga hiljemalt 01.01.2011.a.“, ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Töötukassa on jätkusuutlik organisatsioon nin selle eelarve ei saa erinevalt riigi eelarvest olla defitsiidis, seega peavad tööturu osapooled olema valmis tagama selle piisava rahastamise“, lisas Kriis.

Tööandjate Keskliit kordab oma nõudmist kehtestada uue töölepingu seaduse koondamishüvitiste regulatsioon muutumatul kujul alates 01. juulist 2009.a., kuna vastasel korral ähvardab ettevõtlust pankrottide laine, mis viib tööhõive veelgi ulatuslikumasse langusse.

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade, 13. mail 2009

Avaldatud: 13 Mai 2009

• Pensionikeskus
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Riigikogu rahanduskomisjon tegi olulise muudatuse pensioni teise samba sissemaksete hüvitamise skeemi juurde, mille kohaselt säilib 1954. aastal ja varem sündinuile riigipoolsete sissemaksete vana 2+4 süsteem.

„Eelmises väljatöötatud kavas oli üks puudujääk, mis ei arvestanud küllalt korrektselt sellega, et mehed ja naised lähevad kuni aastani 2016 pensionile erinevas vanuses,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor erakonna teates.

Esialgses II samba hüvitamise skeemis oli õigus 2+4 süsteemi säilimisele isikutel, kes on sündinud 1951 ja varem.

Tänased pensionieelikud, kes on sündinud 1954 ja varem, saavad teha oma kontohaldurile avalduse selle aasta 1. oktoobrist – 30. novembrini, mille alusel säilib neile 2+4 süsteem.

Avaldatud: 12 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agne Narusk

Uus töölepinguseadus ei nõua uute töölepingute sõlmimist. Piisab lepingu lisast.

Uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek ei tä­hen­da se­nis­te töö­le­pin­gu­te keh­te­tuks muu­tu­mist, üks­ki pa­rag­rahv ei nõua va­na­de le­pin­gu­te lõpe­ta­mist ja uu­te sõlmi­mist. Küll tu­leb le­pin­gud krii­ti­li­se pil­gu­ga üle vaa­da­ta, et kõik punk­tid oleks vas­ta­vu­ses uue sea­du­se­ga.

„Sa­ma le­ping lä­heb eda­si, ai­nult et see tu­leb krii­ti­li­selt üle vaa­da­ta ja väl­ja jät­ta need tin­gi­mu­sed, mis ei ole uue sea­du­se­ga kooskõlas,” ütles tö­öins­pekt­sioo­ni töö­su­he­te osa­kon­na ju­ha­ta­ja Nii­na Sii­tam Maa­le­he­le. „N­äi­teks hüvi­ti­sed ja li­sa­ta­sud lä­he­vad 1. juu­lil jõus­tu­va sea­du­se­ga vas­tuol­lu. Neid tin­gi­mu­si, mi­da on va­ja muu­ta uuest sea­du­sest läh­tu­valt, muu­de­tak­se le­pin­gu li­sa­ga.”

Tea­tud tin­gi­mus­tel võib uue töö­le­pin­gu sõlmi­mi­ne ise­gi ol­la uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­des õigus­ta­tud, ütles Ees­ti Päe­va­le­he­le kau­ban­dus-töös­tus­ko­ja ju­rist Mait Palts. „Kui vä­ga am­mu sõlmi­tud le­pin­gut tu­leb vä­ga suu­res ma­hus uue­le sea­du­se­le ko­hal­da­da, siis võib kõne al­la tul­la täies­ti uue le­pin­gu vor­mis­ta­mi­ne,” sel­gi­tas ta. „Kuid see peab toi­mu­ma pool­te kok­ku­lep­pel.”

Vassimist jagub

Vii­ma­sel ajal on üha roh­kem ini­me­si toi­me­tu­selt küsi­nud, kas peab ik­ka pai­ka tö­öan­d­ja väi­de, et ju­ba nüüd tu­leb sõlmi­da uus töö­le­ping, et as­jad olek­sid kor­ras sel­leks ajaks, kui sea­dus keh­ti­ma hak­kab. Ini­mes­te hu­vi sel­le tee­ma vas­tu kin­ni­tas ka ju­rist Hel­ve Toom­la, kes vas­tab kord nä­da­las tö­öins­pekt­sioo­ni nõuan­de­te­le­fo­ni­le. „Tö­öand­ja esi­tas all­kir­jas­ta­mi­seks uue töö­le­pin­gu, mil­les on se­ni­se­ga võrrel­des pal­ju muu­da­tu­si, seal­hul­gas väik­sem palk. Väi­de­tak­se, et uue le­pin­gu sõlmi­mist nõuab uus töö­le­pin­gu­sea­dus,” re­fe­ree­ris Toom­la tüüpi­list küsi­must.

Va­hel kaas­neb uue le­pin­gu­ga uue kat­sea­ja keh­tes­ta­mi­ne, mis tä­hen­dab töös­taaži uut al­gust sa­ma tö­öand­ja juu­res. Üht­la­si an­nab see tö­öand­ja­le õigu­se lõpe­ta­da töö­le­ping hüvi­tist maks­ma­ta, kui tö­öand­ja leiab, et kat­seae­ga ei lä­bi­tud edu­kalt. Ena­mik muu­da­tu­si, mi­da tööand­jad püüavad uut sea­dust et­tekään­deks tuues uu­de töö­le­pin­gus­se kir­ju­ta­da, tee­ni­vad üht eesmär­ki: kui tu­leb koon­da­da, peab se­ni­sest vä­hem hüvi­tist maks­ma. Nii praeguse kui ka uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jär­gi, mis peaks jõus­tu­ma 1. juu­lil, saab keh­ti­va töö­le­pin­gu tin­gi­mu­si muu­ta üks­nes pool­te kok­ku­lep­pel, rõhu­tas Toom­la. Pal­ga ja tö­öa­ja vä­hen­da­mi­ne jms muu­da­tu­se­d tuleb pool­te kok­ku­lep­pel panna kirja ju­ba ole­ma­so­le­vas­se töö­le­pin­gus­se.

Kirjalik tööleping ei kao kuhugi

•• Töölepinguseaduse eelnõu ühes variandis nähti ette, et kirjalik tööleping kaob, piisab suulisest lepingust. See on ilmne liialdus, tööleping peab endiselt olema kirjalik, rõhutas jurist Niina Siitam aprillis Maalehele antud intervjuus.

•• „Tulevane seadus aktsepteerib aga kõiki kirjalikke vorme, mida on võimalik taasesitada. Seega võib kokku leppida ka näiteks meili teel,“ selgitas Siitam.

•• „Näiteks tööandja saadab töötajale meili, et ta teeb ettepaneku muuta töölepingu tingimusi. Ja töötaja vastab talle meili teel, et jah, ta on nõus. Või ei ole nõus. Prindib meili välja, paneb lepingu juurde ja see kirjutatakse alla. SMS näiteks aga lepingu sõlmimiseks ei sobi, sest SMS-i ei ole hiljem võimalik taasesitada. Lepinguid võib sõlmida ka interneti teel, kui need on digiallkirjastatud.“

•• Pikemalt loe: www.ti.ee