Artiklid

Avaldatud: 18 November 2008

• Eesti Päevaleht
• Palgaseadus

Agne Narusk

Palgad järgivad tarbijahinnaindeksit seal, kus on korralikud kol­lek­tiiv­le­pingud.

Vaid üksi­ku­tes Ees­tis tööd and­va­tes et­tevõte­tes on pal­gad sa­jap­rot­sen­di­li­selt seo­tud tar­bi­ja­hin­nain­dek­si muu­tus­te­ga, sel­gus hil­ju­ti­sest Hay Grou­pi pal­gauu­rin­gust. Poo­led li­gi 70 küsit­le­tud suu­ret­tevõttest möön­sid, et nad siis­ki ar­ves­ta­vad tar­bi­ja­hin­nain­dek­si muu­tust oma pal­ga­po­lii­ti­ka ku­jun­da­mi­sel või töö­ta­su­de üle­vaa­ta­mi­sel. Kuid mil mää­ral nad se­da tee­vad, uu­rin­gust väl­ja ei tul­nud, nen­tis Hay Grou­pi Ees­ti esin­da­ja Mar­tin Lit­vi­nov.

„Nen­des üksi­ku­tes et­tevõte­tes, kus tar­bi­ja­hin­nain­dek­si muu­tust sa­da prot­sen­ti ar­ves­ta­tak­se, on üld­ju­hul kas vä­ga tu­gev ame­tiühing või et­tevõtte töö­ta­jas­kon­nal hea kol­lek­tiiv­le­ping,” ütles Lit­vi­nov. Sa­ge­da­mi­ni tu­leb te­ma sõnul in­dek­si­ga vä­hem või roh­kem ar­ves­ta­mist et­te töös­tu­ses, aga ka näi­teks rii­gia­su­tus­tes. Ka suur­tes rah­vus­va­he­lis­tes et­tevõte­tes, kus see on aas­takümne­te jook­sul väl­ja ku­ju­ne­nud tu­gev tra­dit­sioon.

„Üldi­selt on nii, et ega nn ta­vatöö­ta­ja­le kee­gi pal­ga­numb­ri si­du­mist tar­bi­ja­hin­nain­dek­si­ga va­ba­taht­li­kult pak­ku­ma ei lä­he,” kir­jel­das Lit­vi­nov pal­ga­tu­rul toi­mu­vat. „Pi­gem siis, kui töö­le võetak­se juht ja ta ise se­da küsib, ning kui nä­hak­se, et ta on küsi­tut väärt, pan­nak­se see in­di­vi­duaal­ses­se töö­le­pin­gus­se. Kuid neid töö­le­pin­guid meie ei näe.” Et tar­bi­ja­hin­nain­dek­si pal­ka­de­ga si­du­mi­ne on Ees­tis suh­te­li­selt võõras tee­ma, näi­ta­sid ka töö­le­he te­le­fo­nikõned et­tevõte­tes­se: ühek­sast kol­mes ol­di sii­ralt ülla­tu­nud, et mi­da­gi sel­list võib üld­se esi­ne­da; kol­mes vas­ta­ti, et nad ar­ves­ta­vad üldi­si hin­na­muu­tu­si ja vaa­ta­vad pal­gad üle kord aas­tas. Kolm küsit­le­tut ei ar­ves­ta hin­na­muu­tu­si üld­se. Sa­ge­da­sim põhjen­dus oli, et tar­bi­ja­hin­nain­deks tõuseb Ees­tis pi­de­valt ja tö­öand­ja­le hak­kaks see käi­ma ra­ha­ko­ti pih­ta.

Tööandjale hea puhver

Lit­vi­no­vil on siin­ko­hal tuua järg­mi­ne näi­de. Ühes ehi­tus­ma­ter­ja­le toot­va rah­vus­va­he­li­se kont­ser­ni Ees­ti esin­du­ses tõste­ti vas­ta­valt kol­lek­tiiv­le­pin­gu­le pal­ka­sid igal aas­tal kõigil täp­selt tar­bi­ja­hin­nain­dek­si võrra. Va­he­peal oli ehi­tus­sek­to­ris buum ja kui ame­ti­ven­da­del mu­jal tõusid pal­gad ise­gi 30–40 prot­sen­ti aas­tas, siis nen­del ik­ka vaid tar­bi­ja­hin­nain­dek­si ja­gu mõni prot­sent. Töö­ta­jad te­gid õiges­ti, et ära ei läi­nud. Sest prae­gu on teis­te­ga võrrel­des just nen­de olu­kord hea: palk tõuseb ik­ka en­di­selt tar­bi­ja­hin­nain­dek­si võrra.

„See on mõnes mõttes ka­su­lik puh­ver – kui on head ajad, on sul tö­öand­ja­na me­ga­ka­sum (sest mak­sad oma töö­ta­ja­te­le võrd­le­mi­si vä­he pal­ka), kui tu­le­vad ras­ked ajad, po­le suu­re tõen­äo­su­se­ga va­ja kar­ta kaad­ri­voo­la­vust,” rääkis Lit­vi­nov.

Tar­bi­ja­hin­nain­dek­si muu­tu­sest an­na­vad sta­tis­ti­kud tea­da iga kuu, pal­ka­de pu­hul ee­lis­ta­tak­se se­da ar­ves­ta­da kas kord aas­tas või kord kvar­ta­lis, vä­ga har­va iga kuu. Maail­mas on vaid kaks rii­ki, kus tar­bi­ja­hin­nain­dek­si muu­tu­si pal­ka­des arvestatakse au­to­maat­selt – need on Bel­gia ja Luk­sem­burg, ütles Hay Grou­pi juht Bal­ti riikides Koen­raad Claeys. Mu­jal on see töö­ta­ja­te ja tö­öand­ja­te va­he­li­se kok­ku­lep­pe küsi­mus. Hu­vi­tav on see­gi, et näi­teks Bel­gias on sel­le jaoks väl­ja ar­vu­ta­tud täies­ti omaet­te tar­bi­ja­hin­nain­deks, mis ei hõlma tu­ba­ka ja al­ko­ho­li­ hin­na tõusu.

Kommentaar
Aksel Ers, Narva Elektrijaamade personalidirektor

„Näitaja, millega oma töötajate palkasid võrdleme, on vabariigi keskmine kuubrutopalk. Võrdlus viimase nelja kvartaliga näitab võimalikku mahajäämust ja prognoos järgneva nelja kvartaliga näitab, kui palju on vaja korrigeerida, et keskmine palgatase ettevõttes ei jääks alla vabariigi keskmisele tasemele antud perioodi lõpuks. Oluline on, et ette-võttes makstav palk oleks konkurentsivõimeline kõikidel ametikohtadel, et mitte tekitada nn ülemakstud ametikohti. Teatud ametikohtadel meil kahjuks võrdlus riigis puudub. Kollektiivlepingus on sätestatud, et palkasid korrigeeritakse reeglina majandusaasta 1. kvartalis.”

Aastaga 1000 krooni juurde

Kuidas indeks palka muudab:
Palk seoti indeksiga

•• Juhani brutopalk oli 2007. aastal 10 000 krooni kuus.
Alates 2008. aastast on see seotud tarbijahinnaindeksi igakuise muutumisega.

Niisiis sai Juhan palka:
•• jaanuaris 10 220 kr (tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise kuuga oli 2,2%);
•• veebruaris 10 260.88 kr (0,4%);
•• märtsis 10 342.97 kr (0,8%);
•• aprillis 10 446.40 kr (1,0%);
•• mais 10 509.08 kr (0,6%);
•• juunis 10 572.13 kr (0,6%);
•• juulis 10 646.13 kr (0,7%);
•• augustis 10 656.78 kr (0,1%);
•• septembris 10720.72 kr (0,6%);
•• oktoobris 10 763.60 kr (0,4%).

•• Kui Juhani palka vaadataks tarbijahinnaindeksiga seoses üle kord aastas, siis muutuks see nii: 2007. aasta oktoobris 10 000 kr – 2008. aasta oktoobris 10 980 kr.

•• Statistikaamet ajakohastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid baashindu igal aastal.

Avaldatud: 18 November 2008

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul näitab töövaidluskomisjonidele viimasel ajal laekunud avalduste laviin, et tööandjad viivitavad koondamisotsusega liiga kaua.

«Tööandjad lükkavad sageli seda rasket otsust edasi, lootes, et ehk olukord paraneb, aga enamasti ei parane ja siis on äkki ka raha, millest koondamishüvitist maksta, otsas,» selgitas Siitam. Ta lisas, et ettevõtjad peaksid suutma turuolukorda ka veidi ette analüüsida.

Kolmandas kvartalis laekus töövaidluskomisjonidele 1021 avaldust, mis on 74 protsenti rohkem kui aasta eest samal ajal. Kokku on praegu lahendamisel 1558 avaldust, mis on läbi aastate suurim lahendamisel olevate avalduste arv ühes
kvartalis.

Tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise hüvitise nõuded moodustavad kõigist nõuetest 27 protsenti, mida on samuti varasemast palju enam. Siitam nägi siin otsest seost praeguse raske majandusolukorraga. Tööandjad kas lõpetavad töösuhte või jätkavad seda seadust rikkudes, et pääseda võimalikult väiksemate kulutustega.

Enamalt jaolt on töövaidluste taga rahalised nõuded: kas maksmata põhipalk ja lisatasud või saamata lõpparve ja puhkusehüvitis.

Järjest sageneb inimeste hulk, kes leiavad, et nende tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult. Näiteks püüab tööandja lõpetada lepingu töötaja süülise käitumise põhjendusel, kuid ei suuda seda hiljem kuidagi tõendada. Lähemal vaatlusel võib süü osutuda kas näiliseks või tühiseks või sootuks väljamõelduks.

Avaldatud: 18 November 2008

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Raili Karjane, Põhja töövaidluskomisjoni juhataja

Kui inimene peab tööandja käitumist töösuhte lõpetamisel valeks ja soovib vaidlustada töölepingu lõpetamise seaduslikkust, on tal võimalik esitada avaldus töövaidluskomisjonile. Põhja töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjane annab näpunäiteid, kuidas seda teha.

1. Esita avaldus

Töötaja peab esitama töövaidluskomisjonile avalduse, kus on kirjas, kas ta soovib töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja tööle ennistamist või loobub sellest ja tahab ainult rahalist hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Rahaliste nõuete puhul tuleb ära märkida summa suurus koos maksudega brutos, sest töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summalt tuleb maksta tulumaksu. Töövaidluskomisjon lahendab rahalisi vaidlusi, mis on väiksemad kui 50 000 krooni, suurema summa puhul peab pöörduma kohtusse.
Lisaks avaldusele peab töövaidluskomisjonile esitama dokumendid, mis tõendavad, et töösuhe üleüldse oli. Tõendina sobivad tööleping, palgatõendid või panga väljavõtted,
dokument töölepingu lõpetamise kohta. Kui töö­­­raamatus on kanne lepingu lõpetamise kohta, siis ka see. Heaks tõendiks võivad olla tööandjaga peetud elektroonilise kirjavahetuse väljatrükid.
------------------------------------------------

2. Tuleb istung

Töötaja võib taotleda, et töövaidluskomisjon nõuaks tööandjalt välja lisatõendeid, mida tal endal ei õnnestunud saada. Samuti võib ta esitada andmeid tunnistajate kohta, kui tal on need olemas. Siis saab teine pool võtta seisukoha, kuidas nende tunnistajate ütlused asjasse puutuvad.
Esitatud dokumendid registreeritakse töövaidluskomisjonis ja määratakse päev, millal toimub istung asja arutamiseks. Mõlemale poolele saadetakse tähitud postiga kutse, kus teatatakse istungi toimumise aeg. Seaduse järgi on esitatud avalduse lahendamiseks aega üks kuu, aga suurest töökoormusest tingituna kulub Tallinnas selleks aega umbes kaks kuud, maakondades jõutakse otsuseni enamasti ühe kuuga. Kui tööandja ei tule kohale, võib asja arutada ka ilma temata. Kui kohale ei tule töötaja ja ta ei saada ka oma esindajat, ei saagi töövaidlust lahendada ja menetlus lõpetatakse. Töötajal on võimalus taotleda menetluse uuendamist, kui ta tõestab, et tal tuli ootamatu takistus.
------------------------------------------------

3. Kirjalik otsus

Istungil teatab töövaidluskomisjon, kas töötaja taotlus rahuldati, rahuldati osaliselt või jäeti rahuldamata. Kui on võimalik, tehakse kohe istungi lõppedes teatavaks ka täpsem otsus, aga komisjon pole selleks kohustatud. Eriti keeruliste juhtumite korral võib komisjon jätta otsuse kohapeal lõpuni selgitamata, siis saavad mõlemad pooled viie päeva jooksul täpse otsuse ärakirja töövaidluskomisjoni kantseleist. Selles peab olema tehtud otsus kirjas täies ulatuses. Kui otsusele ei tulda järele, saadetakse see tähitud kirjaga nii tööandjale kui ka töötajale. Otsuse kättesaamisel on juriidiline tähendus puhuks, kui ükskõik kumb pool soovib otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöörduda. Kohtusse pöördumise tähtaeg on üks kuu arvates päevast, millal otsuse ärakiri kätte saadi. Otsuse kättesaamine tööandjale selle täitmise kohustust ei tekita, selle täitmine toimub sissenõudja ehk töötaja initsiatiivil.
------------------------------------------------

4. Saad raha

Kui tööandja ei täida töövaidluskomisjoni otsust vabatahtlikult, peab sissenõudja ehk töötaja pöörduma kohtutäituri poole, et too saaks alustada täitemenetlust. Kohtutäitur juhendab, kuidas täita asjakohast avaldust, inimesel peab kaasas olema töövaidluskomisjoni otsuse tõestatud ärakiri. Otsuse täitmise tähtaja annab kohtutäitur ja võlgnik peab täitma tema korraldusi.
Mõistlik oleks pärast otsuse kättesaamist pöörduda esmalt tööandja poole ja küsida, kas viimane täidab otsuse ja millal. Kui tööandja vastus ja tegevus töötajat ei rahulda, ei jää üle muud kui pöörduda kohtutäituri poole. Paljud tööandjad pöörduvad komisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse, seda juhtub umbes neljandikul juhtudest. Tihti on selle taga vaid soov venitada otsuse täitmisega. Esineb ka juhuseid, kus töötaja saab küll tema jaoks positiivse otsuse, aga ta loobub selle täitmise nõudmisest ega esitagi seda kohtutäiturile täitmiseks.

Avaldatud: 17 November 2008

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Tuuli Koch

Keeruline aeg paneb tööandjaid üha enam nuputama, kuidas vabaneda üleliigsest töötajast nii, et koondamistasu maksma ei peaks. Appi võetakse valed, riuklikud skeemid ja kohati Mehhiko seebiseriaali mõõtmeid võttev psühhoterror.

Koondamine on kallis lõbu. Halvimal juhul peab tööandja ohverdama töötaja koos nelja kuu töötasu välja maksmisega. Kui aga firmal raha niigi vähe, nuputavad tööandjad välja skeeme, kuidas üleliigsest töötajast lahti saada ja raha endale jätta.

Tööõigusbürood on viimasel ajal kaebustest üle ujutatud. Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ personalistrateegia ja juhtimise konsultant Herdis Ojasu tõdes, et sageli on asjad suisa koledaks muutnud.

Ühes Tallinna kesklinna väikses poes tuli poejuhataja ühel päeval töötaja juurde ning valis selleks hetke, kui kõik teised olid töölt lahkunud ehk tunnistajaid juures polnud. Juhataja palus töötajal anda talle kaupluse võtmed. Paha aimamata ulatas töötaja oma võtmed juhatajale. Järgmisel päeval tuli aga juhataja töötaja juurde ning küsis võtmeid. Viimane vastas, et andsin need ju eile teile! «Ei andnud,» vastas juhataja, tegi üleliigseks muutunud töötajale distsiplinaarkaristuse ning lasi töötaja usalduse kaotamise süüdistusega lahti.

Tööandja oli juba tükk aega rääkinud, et tuleb koosseisu vähendada. Et ta ei leidnud koondamiseks seaduslikku võimalust ja ka koondamistasu maksta ei tahtnud, nuputaski ta välja sellise skeemi. Nelja kuu koondamistasust ilma jäänud töötaja kaebas asja kohtusse, kuid et intsidendil tunnistajaid polnud, pole tal võimalik kohtus tõestada, et ta ei kaotanud võtmeid ära, vaid andis juhatajale.

Nagu Mehhiko seebiooper

Lausa Mehhiko seebiooperi mõõtmed võtab aga üks töötajast lahtisaamise lugu Tartust. Nimelt läksid omavahel riidu ühe ettevõtte juhatuse liige ja tegevjuht. Juhatuse liige teatas töötajate üldkoosolekul tegevjuhile, et too on ametist prii, loovutagu töövahendid, mingu koju ja ärgu enam tulgu. Koondamistasu lubas ta maksta vastavalt seadusele. «Selle eest, et nii vähe aega ette teatasin, maksan kahe kuu tasu. Kahe kuu pärast tule tagasi, siis maksan veel kahe kuu tasu ja lõpparve,» lubas ettevõtte juht.

Naine läks koju. Kahe kuu möödudes läks tööle, et tööleping lõpetada ja ülejäänud raha kätte saada. Juhatuse liige teatas, et ta ei soovi midagi maksta ja tegi oma «parima pakkumise» – 15 000 krooni mustalt. Tegevjuht ootas aga summat veidi üle 40 000 krooni. Tööandja andis mõtlemisaega järgmise hommikuni ning teatas, et kui naine kell 9 kohale ei ole, jääb ta kõigest ilma.

Samal õhtul helistas naine abi saamiseks tööõigusbüroosse. Sellest sai aga teada tööandja, läks naise koduukse taha, nõudis sisselaskmist, et anda paber töölt lahti laskmise kohta.
Naine ust ei avanud. «Kui paberit vastu ei võta, hakkad homsest uuesti tööle,» teatas juht. Selle käigu mõtteks oli aga lasta tegevjuht lahti tööluusi pärast, justkui ta ei oleks viimased kaks kuud tööl käinudki. Töötaja võttis haiguslehe, et tööluusi süüdistusest pääseda.

Juhatuse liikme mees otsustas aga ähvardamistaktika kasuks ning helistas tegevjuhi mehele, lubades ta maha lüüa ja vaeseomaks peksta. Loosse sekkus ka juhatuse liikme isa, kes on ettevõtte juhatuse esimees, ning lubas probleemiga tegeleda. Lõpuks sai naine koondamisraha mustalt kätte, aga lubadusel, et ei räägi juhtunust kellelegi.

Terrorile ei tohi alluda

Labour Consulting OÜ jurist Katrin Sarap tõdes, et selliseid kummalisi juhtumeid on viimasel ajal järjest enam, ning pani inimestele südamele, et nad ei alluks kahtlastele pakkumistele, provokatsioonidele ega ka psühhoterrorile. «Niimoodi ei saa käituda, milleks meil siis seadused on,» ütles Sarap.

Palju olevat ka juhtumeid, et tööandja paneb töötajale lisakohustusi ning kui töötaja vaidleb vastu, et see pole tema töökohustus, siis öeldakse, et uks on seal. Sarapi sõnul on aga rõõmustav, et töötajad teavad oma õigusi üha enam.

Postimees Online’i lugejate lood

• Töötasin ühes riigiasutuses lepingulisena. Tööandja tahtis lepinguid ringi teha ja andis korraga kätte vana lepingu lõpetamise paberi ja uue lepingu. Kirjutasin mõlemale alla ja andsin ülemusele. Asutuse juhile edastati aga ainult lepingu lõpetamise paber. Tagasi sain ka ainult lõpetamise koopia koos juhi resolutsiooniga «Nõus». Kui küsisin, et kus siis uus leping on, öeldi, et uut lepingut ei ole ega tule ja et ma võin oma teed minna.
• Pärast ühinemist teise ettevõttega kutsuti üks mu kolleeg tegevjuhi kabinetti ja ulatati vastastikusel kokkuleppel töösuhte lõpetamise paber. Kolleeg küsis, et milles asi. Vastati: «Ära võta isiklikult, see on äri. Kui sa alla ei kirjuta, teeme su elu siin selliseks põrguks ja sa varsti tuled ise paluma, et sind lahti laseksime.» Noormees ehmus ära, kirjutas alla ja sai vaid puhkuseraha.
• Kui üks pool tahab suhet lõpetada, ega siis vägisi ikka ei hoia midagi. Kui tööandjana seletad töötajale loogiliselt ära, miks töösuhe lõpetada, siis ei ole kunagi probleeme. Seadustest tuleb kinni pidada. Pätikäitumist esineb mõlemal pool, aga kui oled aus ja hea töötaja, siis sind hoitakse ja teatakse.