Artiklid
Agne Narusk
Samal ajal on see arvestatav alternatiiv nii töövõtjale kui ka -andjale.
Tavalise Hollandi väikelinna ühe, kahe või enama lapse ema käib tööl paar korda nädalas. Seda siis, kui ta pole jäänud (nagu valdavalt tavaks ) pärast pere loomist koduseks. Kui Eesti ema lapsed peakandmise ikka jõuavad, kohtab nii väikese töökoormusega naisi haruharva. See on suurim erinevus Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide osaajaga töötavate naiste (ja ka meeste) vahel. Eestis töötas pere (laste või abivajavate täiskasvanute) hoolitsemise eesmärgil aastal 2004 osaajaga vaid 2,4 protsenti inimestest, EL-15 riikides oli neid aga toona 28,4 protsenti, seisab statistikaameti teemalehes Töö-aja paindlikkus.
Erinevus tuleneb sellest, et kuni kaheaastaste lastega Eesti naised on üldjuhul lapsehoolduspuhkusel ega tööta (hõive-määr üks EL-i madalamaid), kolmeaastaste ja vanemate lastega naised töötavad aga juba valdavalt täistööajaga. Teistes EL-i maades seevastu ei olene naiste hõivemäär nii palju laste vanusest, tunduvalt rohkem töötatakse osaajaga, mis võimaldab töö- ja pereelu paremini ühitada.
Vähe raha, palju tööd
Kaks aastat hiljem, 2006. aastal, on osaajatöötajate hulk Eestis jõudsalt kasvanud just naiste seas. 11 protsenti nais- ja neli protsenti meespalgatöötajatest tegi tööd alla 35 töötunni nädalas. Uurijad juhivad tähelepanu ammu teatud-tuntud tõsiasjale: kuigi osaajatöö võimaldab paremini jagada töiseid ja koduseid kohustusi, tähendab see ka suuremat ebastabiilsust ja väiksemat palka. Veelgi enam: mitu Töölehe küsitletud osaajaga töötajat kurtis, et tööd tuleb ikka teha teistega võrdselt, aga palga-päeval potsatab kontole vaevalt kolmandik kolleegide kuutasust. Ja kui ettevõttel tuleb kulusid kokku tõmmata, kuuluvad seaduse järgi esmalt koondamisele just osaajaga töötajad.
Võib oletada, et Eestis saadav väike tasu osaajaga töötamise eest on üks olulisemaid põhjuseid, mis hoiab eestlannasid osaajatööst eemale. Lisaks on ühiskonnas levinud arusaam, et üks õige töö tähendab kahek-sat tundi päevas ja viit päeva nädalas. Ning mis seal salata, tööandjatel on mugavam pidada üht täistööajaga töötajat kui kaht osaajaga töötajat.
Osaajatöö
Tööaeg alla 35 tunni:
osaajatöötaja on hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg.
Kasu tööandjale:
Tööjõuvajaduse vähenemisel lubab osaajaga töötamise kasutamine vältida koondamisi.
Kui nõudlus töötajate järele suureneb, võimaldab see kaasata tööturule inimesi, kes ei saa/ei taha täiel määral tööjõus osaleda (nt üliõpilased, pensionärid, lapsevanemad).
Kas oled mõelnud osaajatööle?
Kättlin Küttis,
klienditeeninduse projektijuht, viieaastase poja ja 1,7-aastase tütre ema, lapsehoolduspuhkusel:
Olen osaajaga töötamist kaalunud. Üks põhjusi, miks ma seda mõtet pole ellu viinud, on see, et noorem laps on alles liiga väike. Teine, kaalukam põhjus on asja-olu, et pole sugugi kerge leida osaajaga tööd, mis oleks ühtlasi huvipakkuv ja tasuv.
Võrkturunduse olen enda jaoks välistanud. Kolmas väga oluline põhjus on lasteaiakoha puudumine. Nii olengi esialgu kahevahel. Kui peaks väga hea osaajatöö pakkumine tulema, kaalun seda võimalust tõsiselt.
Maarit Vabrit-Raadla,
koolitaja ja arenduskonsultant, 3,5- ja kaheaastase poja ema, teist nädalat tagasi tööl:
Oleksin hea meelega osaajaga tööle tagasi läinud juba aasta eest. Kuid eelmine tööandja keeldus mind osalise ajaga tööle võtmast ega olnud nõus ka kombineeritud variandiga (osa töö-ajast kontoris ja osa kodus). Nii meie töösuhe ka lõppes. Üks põhjus, miks Eestis on nii vähe osaajaga töötajaid, on kindlasti see, et paljude ettevõtete juhid ei ole endale lihtsalt suutnud selgeks teha, et naiste roll ja profiil on tööturul kõvasti muutunud. Justkui oleks see tohutu vastutulek töötajale ja tööandjale väga kulukas. Tegelikult on kasutegur mõlemapoolne.
Virge Lahe
2009. aastal tekib rohkem kui 9000 pensionäril õigus saada raha pensioni teisest sambast.
Järgmisel aastal hakkavad esimesed pensionärid teisest pensionisambast pensioni saama. Kogunenud raha on võimalik kätte saada kolmel moel, ent kogunenud rahanatuke just palju ei võimalda.
Loe lähemalt originaalartiklist
(http://www.aripaev.ee/3953/uud_uudidx_395304.html)
Helve Toomla
jurist
Töötan riigiasutuses. Ees ootab osakonna ühe büroo sulgemine ja allesjääva teise kohta viimine, arvatavasti juba uue nime all. Samale koosseisule seal töökohti ei jätku, aga neid pakutakse mõnes teises asutuse büroos. Kuid mulle ei sobi teiste büroode asukohad kohe kuidagi. Kas võin taotleda koondamist või tuleb endal lahkumisavaldus kirjutada?
Ametiasutuse koosseisus ette nähtud ametikohtade arvu vähenemise või teenistuse ümberkorraldamise korral tekib asutuses tavaliselt koondamise olukord. Ametnikku ei koondata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale.
Ka teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Kui küsija keeldub nii ühest kui ka teisest, ei jää asutusel muud üle kui vabastada ta teenistusest koondamise tõttu.
Muidugi on alati võimalik ka omal soovil lahkumisavaldus anda, kuid sel juhul jääb küsija ilma koondamishüvitisest ja töötuks jäämise korral ei maksta talle töötuskindlustushüvitist.
Meie töötaja õpib Tallinna ülikooli magistriõppes täiskoormusega ja riigieelarvelisel õppekohal. Ta soovib minna 14 kalendripäevaks õppepuhkusele, et magistritööd kirjutada. Kas töötajal on õigus saada kümne päeva eest keskmist töötasu?
Täiskoormusega õppivale üliõpilasele, sh magistriõppes olijale, täiskasvanute koolituse seadus õppepuhkust ette ei näe.
Kas ja millistel tingimustel on tööandjal õigus muuta tähtajatu töölepinguga töötaja töötasu suurust (väiksemaks)?
Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:
Seaduse järgi on palga muutmiseks vaja poolte kokkulepet. Seaduse eesmärgiks on kaitsta töötajat tööandja ühepoolse palga vähendamise vastu.
Tööandjal on õigus teha töötajale ettepanek töötasu muutmiseks (vähendamiseks), kuid reaalselt saab ta palka muuta alles siis, kui töötaja sellega nõus on.
Nõusoleku korral vormistatakse palgamuudatus kandega töölepingus, millele pooled alla kirjutavad.
Kui töötaja keeldub, ei ole töötasu muutmine lubatud. Kui tööandja seda siiski teeb, on töötajal õigus nõuda saamata palka.
Maksmata jäänud palga nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
Agne Narusk
Koolinoorel on suvise legaalse tööotsa leidmine ilma (vanemate) tutvusteta pea võimatu.
8. klassi tüdrukutel Laural ja Amandal on vedanud: mõlemad on leidnud saabuvaks suvevaheajaks sobiva töökoha. Kui Laural oli koht piltlikult öeldes varnast võtta juba teist suve läheb ta appi vanematele kuuluvasse külalismajja , siis Amandal tuli kasutada tutvusringkonna abi. Nüüdseks on kindel, et ta saab ajutist ööd oma ema sõbranna kohvikus. Mõlemad tütarlapsed kinnitasid kui ühest suust, et tuttavate abita töökoha leidmine lõpeb tavaliselt tühjade pihkudega. Kui internetis ka midagi sobivat on, siis ei taheta alaealistega sõlmida ametlikku lepingut. Tüdrukud on kuulnud neistki juhtudest, kui tööandja on jätnud lubatud töötasu lihtsalt maksmata või maksnud palju vähem. Rääkimata pikkadest tööpäevadest, mis ametlikult töötades ei tuleks kõne allagi, või palkajate kahtlasevõitu taustast.
Kui tutvusi pole, tuleb riskida, ütles kolmas 15-aastane Tallinna neiu, kes oma nime lehes näha ei soovinud, sest pelgas, et siis ta lubatud müügitööd lihtsalt ei saa. Tööd tuleb teha mustalt. Õpilasmaleva kohad aga said lihtsalt nii kiiresti otsa, et talle ei jagunud enam midagi.
Teismeliste vanemad, keda Tööleht küsitles, vastasid üksmeelselt, et nemad oma last ilma tööandja tausta põhjaliku uurimise ning korraliku töölepinguta tööle ei laseks. Üksmeelel oldi selleski, et lapsele töökoha leidmine on suuresti vanemate kätes, selleks tuleb tülitada võimalikult paljusid tuttavaid küsimusega: Ega teie firmas midagi sobivat pakkuda ole?
Ajutisi töökohti vahendab ka tööturuamet, enamasti just suve alguses, ütles tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi. Pakutavad tööd on enamasti lihtsamad, suvehooaja eripäraga seotud kohad (jäätisemüüjad jmt). Võimalusi ikka on noortele, nentis Labi. Problemaatilisem on aga just töö-andjate valmisolek arvestada kõiki alaealiste töötamisega seonduvaid erisusi, nagu lühem tööpäev ja lubatud tööde piiratud loetelu. Tihti aga on ka jäätisemüüja tööpäevad pikad ja 15-aastane ei tohi üle kuue tunni päevas töötada. Nii polegi kõik tööandjad valmis alaealisi tööle võtma.
Rohkem asjaajamist
Tõepoolest, koolikohuslastest alaealiste palkamine nõuab ettevõtetelt rohkem asjaajamist. Selleks tuleb tööinspektsioonilt taotleda luba, korda ajada üksjagu dokumente, muretseda lapsevanema (eestkostja) nõus-olek (selleta on koolinoore allkirjastatud tööleping kehtetu), järgida rangelt lubatud tööajanormi ning olla valmis tööinspektorite pisteliseks kontrolliks. Reedese seisuga oli tööinspektsiooni Põhja inspektsioonile esitanud kooliõpilaste ajutise palkamise taotluse kolm ettevõtet-organisatsiooni, neist üks oli õpilaste töömalev. Küllap tuleb taotlusi suve jooksul juurde, on alati tulnud, märkis tööinspektsiooni peajurist Ilona Torn. Praeguste loataotlejate dokumendid olid korras. Ta möönis, et inspektsiooni on tulnud signaale alaealiste ebaseadusliku töötamise kohta ning neid ka kontrollitakse. Neist tööandjatest aga, kes on viimasel ajal koolinoorte palkamist ametlikult taotlenud, on ära öeldud vaid ühele.
Juhtub, et ettevõttes on töökäte puudus puhkuste kõrghooajal nii suur, et ollakse valmis täitmata töökohad alaealistele sobivaks kohandama. Nii näiteks otsib Eesti Post kümmet koolinoort ajutiselt reklaamlehti laiali kandma ning kirju ja pakke sorteerima, ütles ettevõtte pressiesindaja Inge Suuder. Töökuulutus pannakse üles siseveebi ning koduleheküljele. Ettevõtte siseringist on varem kooliõpilasi ametisse otsinud ka Tallinna Külmhoone. Kui selgi suvel peaks tulema ajutist tööd, täidetakse need vähesed kohad oma töötajate lastega, rääkis personalidirektor Marge Lepp.
Kõlblust ja tervist rikkuv töö koolinoortele keelatud
Lubatud vaid kerged tööd:
1314-aastastel alaealistel ja 1516-aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust.
Sellised kerged tööd on:
1) põllumajandustööd: nt aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine, ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine;
2) tööstusettevõttes tehtavad lihtsamad abitööd;
3) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd: nt kauba lahtipakkimine, asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine jne, samuti müügitöö;
4) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd: nt lauakatmine, nõude koristamine või pesemine, majutusruumide koristamine;
5) käsitöö, nt suveniiride vms valmistamine või müük;
6) kontoritööd;
7) puhastus- või koristustööd: nt tootmisega mitteseotud ruumide või territooriumide hooldamine;
8) kultuuri, spordi või reklaamiga seotud tööd: nt töö etendusasutuses loomingulise töötajana, töö modelliagentuuris, siseturismiga seotud üritustel, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine, müümine või kuulutustulpadele või -tahvlitele kleepimine jms.
Allikad: töölepinguseadus, vabariigi valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 172
Lehekülg 1415 / 1596
