Artiklid
Helve Toomla
jurist
Kas on õige, et riigipühal töötamise eest saab topelttasu? Minu töögraafik on alatasa niimoodi kokku pandud, et tööpäev on sattunud ka riigipühale. Aga makstakse täpselt samamoodi nagu iga teisegi tööpäeva eest.
Riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt, kas töötajale makstakse ajapalka (kuupalka, tunnipalka) või tükipalka. Graafikuvälist riigipühal töötamist võib raha asemel vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses hüvitada ainult töötaja enda soovil. Küsija võib oma riigipühal töötamise eest saamata jäänud palgaosa nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, kui töö-andja keeldub selle maksmisest.
Töötaja töötab graafiku järgi riigipühal 12 tundi (kella 820), tema kuupalk on 5000 krooni. Kuu lõpu seisuga on töötajal 24 ületundi. Kuidas peaks töötasu arvestama?
Riigipühal graafiku järgi töötamise korral on kuupalgalisel töötajal selle päeva tasu juba ühekordselt palgas sees, ettenähtud kahekordse tasu saamiseks tuleb sama ühekordne päevatasu teist korda maksta. Tööajakava ehk graafiku koostab tööandja tööajanormist lähtudes, töötamise aeg riigipühal läheb normijärgse tööaja hulka. Kui töötaja on nõustunud tegema ületunnitööd ning pole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamises vaba ajaga, siis tuleb talle iga üle normi töötatud tunni eest maksta lisatasu 50 protsenti tema tunnipalga määrast.
Oletame, et arvutatakse maikuu palka. Mais on 168 töötundi, tunnitasu seega 29,76 krooni (5000:168). Palgaks tuleb siis töötajale arvestada 5000 krooni põhipalka, riigipühal töötatud 12 tunni eest 357,12 krooni (12x29,76) ja 24 ületunni eest 1071,36 krooni (44,64x24). Kokku on töötaja brutopalk 6428,48 krooni.
Agne Narusk
Tööleping peatub, tagasitulija asub tööle tingimustel, mis kehtisid enne teenistust.
Muidugi ilmus sõjaväekutse postkasti just siis, kui seda kõige vähem ootasin, tunnistas tallinlasest noormees, kes ei soovinud oma nime ajalehes näha. Pärast pikka ootamist ja bürokraatiast läbinärimist oli ta saanud hea töökoha piiri taga, korraliku ülimalt rahuldava palgaga aastase töölepingu. Mitte mingil tingimusel ei ütle ma sellest ära, sõnas noormees.
Saatusekaaslasest Rapla maakonna elanik, kes samuti sai hiljuti kutse ajateenistusse, pidas arstliku komisjoni ette ilmudes piltlikult öeldes hinge kinni: kas veab ja tohter tunnistab kõlbmatuks või ei vea ning tuleb minna? Esimesel juhul saab alles jätta vaevaga leitud üürikorteri ja jätkata hea teenistusega töökohal, teisel juhul see mingiks ajaks katkeb. Esialgu vedas skolioos andis pool aastat pikendust.
Kergendust tundis ka tööandja, kel oleks sõjaväkke läinud kolm töötajat, kuid kellest kaks praagiti välja. Üks läks dekreeti, nüüd pidid kolm sõjaväkke minema. Kust ma neile kõigile asendajad võtan? Panen uksed kinni või? käratas anonüümsust palunud väikefirma juhataja.
Seadused täitmiseks kõigile
Seadused on täitmiseks, kui on vaja, tuleb minna, nentis enamjaolt meessoost töötajatega Balti laevaremonditehase (BLRT) personalidirektor Heinart Puhkim. Arvestame juba noori mehi palgale võttes, et ees on väeteenistusse minek. Asenduse osas oleme seni lahenduse leidnud, see pole kuigi pikk aeg. Puhkim tunnistas, et ettevõte on kahel korral palunud ajateenistusse kutsutud töötajale aastast pikendust. Ühel juhul ka saadi. Tegemist oli äsja värvatud ja ettevõtte jaoks väga oluliste noorte spetsialistidega. Tahtsime, et nad enne minekut jõuaksid ametisse sisse elada, rääkis personalidirektor.
Töökoht pole kindlasti see põhjus, mis vabastab ajateenistusest või annab pikendust, ütles kaitseressursside ameti peadirektori asetäitja Peep Tambets. Kutsealuste ja tööandjate teadlikkusega ses küsimuses võib üldiselt rahul olla. Enamasti töötavate noormeestega probleeme ei teki, kommenteeris ta teemat.
Ajateenistusest ei pääse tööd ja vajaliku sissetuleku valusat kaotust ettekäändeks tuues ka siis, kui kutsutul on kukil õppe-, eluaseme- või väikelaen. Nimelt peatub selleks ajaks õppelaenu tagasimaksmise kohustus ja intressi tasub laenusummalt niikaua riik. Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul saavad ajateenistusse minejad ka eluaseme- ja väikelaenu põhiosa maksete tasumise puhkust, teatud juhul isegi intressimaksete puhkust. Võimaluse korral saame ka väiksemad laenutooted (väikelaen, krediitkaart, arvelduskrediit) refinantseerida üheks laenuks ja maksepuhkust anda, ütles Künnapas.
Kas ajateenijad saavad palka?
Alates 1. jaanuarist 2007 makstakse ajateenijale kuni ametikohale määramiseni toetust 1500 krooni kuus.
Alates sõduri, vanemsõduri, jaoülema, rühmavanema või rühmaülema ametikohale määramisest ja olenevalt ajateenistuse kestusest suureneb toetus ligi 3000 kroonini.
Alates üheksandast ajateenistuses viibimise kuust makstakse ajateenijale kõrgendatud toetust: sõduri ametikohal 3000 krooni, vanemsõduri ametikohal 3200 krooni, jaoülema ametikohal 3500 krooni ning rühmavanema ja rühmaülema ametikohal 4000 krooni kuus.
Ajateenistuse pikkus on 8-11 kuud. Vaata www.kra.ee
Ajateenistus ja TLS
Kehtiva töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse järgi peatub töö- või teenistussuhe ajaks, mil töötaja on ajateenistuskohustuse täitmisel, teenib asendusteenistuses või võtab osa õppekogunemisest. Neil juhtudel ei ole töölepingu lõpetamine tööandja algatusel lubatud.
Allikas: www.kra.ee
Mis on firma siseinfo? Kas selle liikumist firma sees ja avaldamist väljapoole firmat reguleerib mõni seadusesäte? Kas töövõtja töölepingus võib olla n-ö vaikimise nõue? Kas selle eest võib töötajale tasu maksta?
Niina Siitam
tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja
Siseinfo mõistet töösuhete õigusaktid ei anna. Küll aga võib siseinfo all mõista firma konfidentsiaalset teavet, mille avaldamine kolmandatele isikutele võib kahjustada tööandja majanduslikke huve.
Seadus paneb töötajale kohustuse mitte avaldada tööandja äri- ja tootmissaladust, kui pooled on töölepingus selles kokku leppinud.
Kohustuse hoidmise realiseerimiseks tuleb tööandjal kindlaks määrata, millise teabe osas kehtib töötajal teabe hoidmise kohustus.
Kuigi seadus ei pane tööandjale kohustust maksta töötajale kohustuse hoidmise eest lisatasu, võidakse töölepingus selles kokku leppida. Lisatasu maksmine on ka praktikas üsna laialt levinud.
Anne Oja
Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles, et kui töötukindlustusel sissetulekust hakkab nappima, tuleb tõsta töötuskindlustusmakse määra.
"Riik ei panusta töötuskindlustussüsteemi täiendavat raha, kui töötukassa satub makseraskustesse. See tähendab, et töötuskindlustussüsteemi nõukogu ja juhatus peavad väga täpselt teadma, kuidas asutust juhtida ja otsuseid vastu võtta," ütles Maripuu.
Maripuu täpsustas, et juhtkond peab väljaminekuid ja sissetulekuid täpselt prognoosima ja kui ta märkab, et sissetulekuid võib nappida, tuleb tõsta töötuskindlustusmaksete määra. Töötukassa juhtkond ei tohiks vältida poliitilist ebapopulaarsust, nagu senini on juhtunud.
Kui uue töölepingu seaduse eelnõu järgi töötuskindlustushüvitise saajate ring laieneb ja hüvitise määr tõuseb, siis realistliku stsenaariumi järgi tuleb töötuskindlustusmakse määra tõsta 1,1%ni.
Ministeeriumi tööala asekantsleri Janno Järve sõnul on see 0,2 protsendipunkti praegusest kõrgem. "Näiteks 10 000 krooni kuus teeniva inimese jaoks tähendab see täiendavalt 20 krooni kuus," tõi ta näite.
Valitsus pani seaduseelnõu aruteludel kriteeriumiks selle, et maksemäär ei tõuseks üle 1,5%. Negatiivseima stsenaariumi korral tõuseks määr 2,1 protsendini brutopalgast.
Katre Pilvinski
Ametiühingud peavad uue töölepinguseaduse eelnõus suurimaks võiduks kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu muudatust.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juristi Tiia E. Tammelehe sõnul pole praegu töötajal võimalik kollektiivse materiaalse vastutuse lepingut mitte alla kirjutada. "Kehtiva õiguse järgi võetakse vara kadumise korral kõigil automaatselt summa palgast maha," sõnas jurist ja lisas, et see on nõukogudeaegne pärand, kusagil mujal Euroopas pole sellist seadust.
Uue eelnõu järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida varalise vastutuse kokkuleppe. "Selles eelnõus on selged piirid. See on kindlasti kirjalik - ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt kokku lepitud. Töötaja peab teadma selgelt oma vastutust," rääkis Tammeleht.
Kauplustega on teine lugu
Juristi sõnul ei kehti see näiteks kaupluses, kus kliendid ja ka tööandja ise pääsevad varadele ligi.
"Kui ühel töötajal on lao võti, siis võib varalises vastutuses kokku leppida ning kokku tuleb leppida vastutuse ülempiir. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist selle vastutuse eest, tööandja ei saa minna palga kallale. Kui pole vastutuse eest eritasu, siis on kokkulepe tühine," rääkis ta.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga pole töölepinguseaduse eelnõuga väga rahul, kuna nii lühikese aja jooksul polnud võimalik kõiki teemasid põhjalikult käsitleda. Siiski on see Taliga sõnul kahest halvast variandist parim.
Taliga märkis, et tööandjate, sealhulgas väikeettevõtjate, seaduskuulekus ei pruugi paraneda. "Ilmselt peavad töötajad oma õiguste kaitsmiseks aktiivsemalt pöörduma töövaidlusorganisse," lisas ta.
2 miljonit selgitustööks
Ametiühingute keskliit on suuremaks kaebuste hulgaks valmis, ütles Taliga ja lisas, et neil on 2 miljonit krooni selgitustöö tegemiseks.
Eelnõu läbirääkimiste tagamaadest rääkis Taliga, et rõhuti töölepingu paindlikkusele, näiteks et koondamise korral suudaks inimene kiiremini ja valutult liikuda ühelt kohalt teisele. Uue eelnõu järgi peab tööandaja andma koondatavale võimaluse töövestlustel käia ning samal ajal peab ta palga säilitama - seni seda õigust polnud.
Taliga tunnistas, et läbirääkimised, mis puudutasid koondamist ja hüvitisi, nõudsid kõige rohkem aega ning kompromissid tulid raskelt.
Lehekülg 1416 / 1596
