Artiklid

Avaldatud: 01 November 2007

• Eesti Töötukassa
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Eesti Töötukassa pressiteade
01.11 2007

Töötukassa nõukogu teeb ettepaneku jätta maksemäärad muutmata

Eesti Töötukassa nõukogu otsustas teha valitsusele ettepaneku säilitada 2008. aastal töötuskindlustusmakse määrad selle aasta tasemel. Kindlustatute maksemäära suuruseks on praegu 0,6 ning tööandjatel 0,3 protsenti palgast. Ettepaneku poolt hääletas neli ja vastu kaks nõukogu liiget.

Maksemäära kehtestamise ettepaneku tegemisel analüüsiti erinevaid majandusprognoose. Kuigi seni on makse laekumised märgatavalt ületanud hüvitiste väljamakseid, ei pidanud nõukogu maksemäära langetamist seaduses ettenähtud miinimumini otstarbekaks. „Võrreldes eelmise aastaga on majandusprognoosid tunduvalt tagasihoidlikumad, seetõttu ei ole maksemäära langetamine praegusel hetkel kohane,“ ütles töötukassa nõukogu esimees sotsiaalminister Maret Maripuu.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tegi töötukassa poolt tehtud prognoosidele tuginedes ettepaneku algatada arutelu seaduse järgse maksemäära miinimumi vähendamiseks. See annaks tema sõnul nõukogule ja valitsusele rohkem võimalusi maksemäära muutmisel. Praegu on seadusejärgne minimaalne maksemäär töötajale 0,5 ja tööandjale 0,25 protsenti palgast.

Anu Ojasalu
Avalike suhete juht
667 9706
566 282 77
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Avaldatud: 30 Oktoober 2007

• Eesti Päevaleht
• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS

Helve Toomla,
ametiühingute jurist

•• Käin täistööajaga tööl ja õpin Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi 12. klassi õhtuses õppevormis. Tekkis küsimus täiskasvanute koolituse seaduse II peatüki kohta, kus öeldakse, et õppesessioonideks antakse õppe-puhkust koolitusasutuse teatise alusel vähemalt 30 kalendripäeva õppeaasta jooksul ja õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust 35 kalendripäeva. Mis on õppesessioon? Palun selgitage õppeaasta jooksul õppepuhkuse võtmise korda tasemekoolituse puhul.

Täiskasvanute koolituse seadus võeti vastu 1993. aastal, siis käisid nn mittestatsionaarsed üliõpilased ja õpilased loenguid kuulamas, eksameid-arvestusi, kontrolltöid jms tegemas ülikooli või kooli määratud ajavahemikel ehk õppe-eksamisessioonidel. Nüüdseks on õppekorraldust muudetud ja õpe ei pruugi enam toimuda sessioonide kaupa. Kahjuks ei ole riigiisad pidanud vajalikuks vana seadust nüüdis-ajastada või uut vastu võtta.

Kui koolis, kus töötaja õpib, sessioonõpet ei ole, tuleks kooliga kokku leppida, millal ta eksameid, kontrolltöid jms teha soovib.

Selle kokkulepitud aja näitab siis kool tõendil, mille alusel töötaja õppepuhkust taotleb.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kestab õppe-aasta õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal, seega 1. septembrist kuni 31. augustini.

Täiskasvanute koolituse seaduse järgi on töötajal õigus saada õppepuhkust juhul, kui ta omandab põhi- või üldkeskharidust õhtu- või kaugõppe vormis või eksternina. Gümnaasium peab oma tõendil näitama peale õppesessiooni aja ka õppevormi.

Õppepuhkuse saamiseks tuleb kirjutada tööandjale avaldus, kus on kirjas soovitav õppepuhkuse (sessiooni) aeg, ning sellele lisada gümnaasiumi tõend. Õppepuhkust võib saada osadena, õppeaasta jooksul kokku vähemalt 30 kalendripäeva ning viimasel õppeaastal lisaks sellele 35 kalendripäeva keskhariduse omandamise puhul.

Keskmine palk säilitatakse kümneks päevaks, ülejäänud päevadeks säilitatakse vähemalt kehtiv alampalk, mis tänavu on 3600 krooni kuus ja 21,50 krooni tunnis.

Kuna seadus on vananenud ja mõneski osas ebamäärane, siis soovitan kõigil töö kõrvalt õppivatel töötajatel tööandjaga täpsemates õppepuhkuse tingimustes ja tasustamises töölepingus kokku leppida.

Avaldatud: 31 Oktoober 2007

• Postimees
• Puhkuseseadus

Valitsus arutab homme puhkuseseaduse muutmist, mis annaks töötavale isale võimaluse saada kümne tööpäeva ulatuses palgalist lisapuhkust.

Sotsiaalminister Maret Maripuu esitatud puhkuseseaduse muutmise eelnõu eesmärgiks on isa rolli väärtustamine ühiskonnas ja peresidemete tugevdamine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Isa rolli väärtustatakse läbi tasustatud puhkuse andmise isadele, et isa saaks olla kodus koos ema ja lapsega, samas kaotamata sissetulekus.

Eelnõu kohaselt on töötaval isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi kümme tööpäeva isapuhkust. Puhkuse eest tasutakse tema keskmise palga alusel, võttes selleks aluseks mitte suurema kui kolmekordse Eesti keskmise brutokuupalga.

Hetkel saavad isad 66 krooni päevas täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest. Praegu on isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi neliteist kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust.

Seadusesse jääb eraldi sättena ka emale või isale igal tööaastal antav täiendav lapsepuhkus. Selle pikkus on kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

Isadele puhkusetasuna makstava keskmise palga arvutab ja maksab välja tööandja. Puhkusetasu hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Seadus jõustub tuleva aasta algusest.

Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee

Avaldatud: 29 Oktoober 2007

• Äripäev
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Jürgen Valter
Rimess OÜ õigusnõustamise osakonna juhataja

Rimess OÜ õigusnõustamise osakonna juhataja Jürgen Valter tutvustab sel poolaastal mõisteid, mille väärkasutus on Eestis levinud.

Kas oled töötaja või töövõtja? Kui kuulata näiteks meie valitsuse liikmeid, kõrgeid ametnikke ja muidu tarku mehi, siis tundub kohati, et need mõisted on samatähenduslikud.

Näiteks ei ole erandlik, kui räägitakse töövõtjate miinimumpalga tõusust jms. Tegelikult on "töötaja" ja "töövõtja" mõistetel põhimõtteline erinevus. Töötaja on tööõiguslik mõiste, mis väga lihtsustatult tähendab isikut, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile, kusjuures tööandja kohustub maksma selle eest palka ning kindlustama töötaja kokkulepitud töötingimustega (sh tööga) (TLS N 1).

Töötajal on lisaks veel hulgaliselt muid õigusi (nt õigus puhkusele, õigus puhkepäevadele, õigus ületunnitasudele jne). Töövõtja on seevastu võlaõiguslik mõiste. Töövõtja kohustub vastavalt lepingule (töövõtuleping) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Teine isik (tellija) kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (VÕS N 635).

Seega on töötaja ja töövõtja peamine erinevus piltlikult öeldes selles, et töötaja kohustub tööd tegema, kuid töövõtja kohustub töö ära tegema.

Töötajal on mitmesugused laiaulatuslikud sotsiaalsed tagatised ja hüved, mida töövõtjal ei ole. Võiks öelda, et töötaja on sotsialist, kuid töövõtja on kapitalist.