Artiklid
Tõnu Vare
Tööinspektsiooni nõunik
Uurija sõnul ei tasu täidlasematel naistel end siiski ohvritena tunda.
Kõhnade või vähemalt normaalkaalus juhtival ametikohal olevate naiste kuupalk on koguni viiendiku võrra suurem kui samal ametipulgal töötavatel ja samaealistel (4554-aastastel) täidlastel ja ülekaalulistel sookaaslastel, selgus Soomes tehtud uuringus.
Soome töötervishoiuinstituudi tehtud uuring näitab, et töötaja välimusel võib olla mõju töökarjääri tegemisele. Eriti käib see naiste kohta, kes töötavad firmades juhtivkohtadel, on kõr-getasemelised spetsialistid ja muidu tähtsatel ametikohtadel riigiasutustes.
Tulemuse muudab kaalukaks seegi, et tegemist on kindla mõõdikuga (palk), mitte nais-töötajate enda arvamusega küsitluse põhjal.
Samas näitas uuring, et madalamal astmel töötavatel naistel sellist ülekaalu ja palga seost ei ole täheldatud. Samuti ei mõjuta palgaerinevust naiste haridustase ega sotsiaalmajanduslik jagunemine tuluastmeti.
Töötervishoiuinstituut on naiste kaalu ja palga vahelist suhet uurinud ka varem. 1997. aasta uuring nii selget sõltuvust ei andnud kui viimati tehtu. Millest selline muutus, ei ole võimalik üheselt ja ammendavalt vastata, tõdesid teadurid.
Uurija Kaisa Kauppinen hoiatab uuringust otseseid ja karme järeldusi tegemast. Üpris ettevaatlikult mõtet sõnastades leiab ta, et tõenäoliselt suudab naine, kes tahab ja on võimeline oma kaalu korras hoidma, end ka töötegemisel maksma panna.
Ka ei saa üksüheselt järeldada, et just naisterahva välimus määrab tema edenemise ja parema palga karjääriredelil. Seega ei tohi ülekaalulised end kohe enesestmõistetavalt ja automaatselt tagaplaanile surutuks pidada. Täidlastemal naistel ei tasu end ohvrina tunda, kinnitab Kaisa Kauppinen.
Välimusest enam mõjutavad naiste palgataset siiski haridustase, sotsiaalmajanduslik staatus ja tööstaai pikkus. Samuti see, kuivõrd on naisjuhid valmis paremate töötulemuste nimel pikemaid tööpäevi tegema, seda ka pere arvelt.
Kenamatel suurem palk
Igatahes on selge, et juhtivatel ametikohtadel töötavad naised on Soomes reeglina kõhnad. Kas selle alusel saab aga üldistust teha, on uurijate meelest küsitav. Võib-olla mõjutab naisjuhte ka arvamus, et eduka naise kuvandisse kuulub sihvakus ja napp kehakaal. Väljanägemise mõju karjääriredelil tõusmisele uuriti ka Inglismaal.
Naisteajakirja Top Sante tellimusel küsitleti kaht tuhandet naistöötajat, kellest rohkem kui pooled arvasid, et enda välimusele (kaalule) suurema tähelepanu osutamine ja veetluse mängupanemine aitab töökohal edasi jõuda.
Ilu on küll vaataja silmades, kuid ligi 70% vastanutest leidsid, et välimus siiski mõjutab karjääri ja seda, milliseks elu kujuneb. Meediakangelaste eeskujul oli juba kaks kolmandikku naistest valmis pöörduma ilukirurgi poole, et ennast veetlevamaks teha. Ka üks teine uuring, mille korraldas The Aziz Corporation, kinnitas, et rohkem kui veerand juhtivatel kohtadel töötavatest naistest olid valmis oma näojooni plastilise operatsiooni abil kohendama, lootuses, et see aitab paremat ja tasuvamat töökohta saada.
Inglise konsultatsioonifirma Management Issues küsitlus tõi ilmsiks, et hea väljanägemine tähendab ka suuremat palka.
Federal Reserve Bank of St Louis järeldas küsitluste põhjal, et kenad, pikad ja sihvakad töötajad teenivad viis protsenti rohkem kui nende ametikaaslased, kes oma keha vormidest ei hooli.
Ajakirja Fortune 500 nimekirja mahtunud firmade juhtide seas ei ole ühtegi hallipäist naist. Hõbedaste juustega meest peetakse suurte kogemustega juhiks, sama tooni naist aga väsinuks ja vanaks.
Ka on naiste usk enda edutamisse väiksem kui meestel, kes on lihtsalt enesekindlamad ja peavad loomulikuks, et just neid edutatakse.
Anu Ojasalu
Jõulupreemia asenduseks võib olla jõulupidu, mis pakub kõneainet pikaks ajaks.
Kui müügialal töötav Maret sai ühel aastal firmast jõulupreemiaks 2500 krooni, siis järgmisel aastal otsutas juhatus jagada töötajatele vaid kommikotid. Preemiate maksmist ei ole kusagil ju ette nähtud ja kuna töölepingusse seda ei kirjutata, kasutati juhust ja hiiliti kõrvale, muigab Maret tagantjärele.
Ettevõtte käekäik ei olnud sel aastal halb, aga Maret arvab, et 2500-kroonine preemia oli juhtkonna kergelt poliitiline rõõmuväljendus tagasivalimise üle. Kolmandaks aastaks neid tagasi ei valitud, sellest ka kommikott. Kuid see on vaid puhas spekulatsioon, tõdeb Maret.
Kõik firmad aga jõulupreemiaid ei maksa. TNT Eesti personalijuhi Katrin Alujevi sõnul ei ole raha kõige parem motivaator, sest selle mõju on suhteliselt lühiajaline. TNT Eesti korraldab töötajatele igal aastal tänutäheks jõulupeo, mis Katrin Alujevi sõnul on alati päris pikaks ajaks kõneainet pakkunud.
Maret pole aga täieliku preemiast loobumisega nõus. Ehkki öeldakse, et raha on üks halvemaid motivaatoreid, on see tujutõstjana päris hea, arvas ta. Seda eriti jõulukuul, mil väljaminekud on tavalisest suuremad. Mareti arvates ei kasvata kulutusi kingitused, sest need ei peagi olema hinnalised ja vaesematel aegadel saab alati ise midagi välja mõelda. Küll aga suurendavad kulutusi head traditsioonid pere seltsis viibimine ja kohtumised sõpradega.
Ka hulgimüügifirmas töötava Kaie sõnul on lisaraha enne kulukaid jõule teretulnud. Tema sõnul on summa alati erinev, parematel aastatel aga kuni pool palgast. Kätte on ta saanud selle olenevalt aastas detsembri keskpaigast kuni jaanuari alguseni. Kaie sõnul on loomulikut hea, kui enne kingiostmist ehk siis enne jõule preemia kätte saab.
Preemia kui sõnum
Maret aga oma sõnul preemiat päris kuu alguses kätte saada ei tahaks, sest siis tunduks see lihtsalt suurema palgana. Rõhutamaks seda, et tegu on preemiaga, mille saaks ikkagi pühadele kulutada, on nädalake enne päris paras, ütleb ta.
Küll pooldab ta seda, et töötajaid jõulupreemia suurusest varakult teavitataks, sest kui selle peale lootma jääda ja lõpuks tõesti kommikott või uus pastapliiats saada, siis võib jõulutunne üsna hapu olla.
Ka CV Keskuse turundusjuht Kadri Johanson nõustub, et plaani asendada konkreetne preemiasumma mõne üritusega peab väga oskuslikult esitlema, sest enamasti jätab see töötajatele hapu maigu suhu. Tema sõnul on jõulupreemia maksmisel oluline, et töötajani jõuaks sõnum selle kohta, kuidas töö-andja töötajat väärtustab.
Kuna Eestis puudub tänu-pühade traditsioon, võiks just jõuluaeg olla see periood aastas, mil tööandja näitab välja tänu oma firma suurima vara ehk töötajate vastu, arvab Johanson.
Reklaamibüroos töötav Heiki ei tunne oma sõnul tööandja tähelepanuavaldusest jõulupreemia näol puudust. Meil on jõulupidu ja ühisüritused, sellest piisab, arvab ta. Töökoht on ka preemiata meeldiv.
Irina Borozdina
Eesti Töötukassa jurist
Seadus ütleb, et töötuskindlustust tuleb maksta töölepinguseadusest tulenevate tasude ja hüvitiste korral, kas see tähendab, et kokkuleppeliste hüvitiste puhul pole see kohustuslik?
Vastavalt töötuskindlustuse seaduse N 40 lõikele 1 makstakse töötuskindlustusmakset töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) alusel makstud hüvitistelt. Seega, kui töötajale makstakse töölepingu lõpetamisel hüvitisi TLSist tulenevalt (nt koondamishüvitis), siis nendelt hüvitistelt töötuskindlustusmakset ei maksta. Kui aga töötajale makstakse kokkuleppelisi hüvitisi, tuleb töötuskindlustusmakse kinni pidada.
Thea Rohtla
Tööõigusbüroo Labour Consulting
Olukord, kus ainult jooksva aasta puhkuse andmisel eelnevatest aastatest saamata puhkusekohustus aina vananeb, kuni kaotab kehtivuse, on töötajale kahjulik. Olen veendunud, et kui töötaja vaidlustab puhkuse aegumise kohtus, siis ta võidab selle vaidluse.
Töötaja kui töösuhte nõrgema poole õigusteadvuse üle teoretiseerida ju natuke võib, kuid ma ei saa nõustuda mõttega, nagu tööandjad teadlikult ja tahtlikult hiiliksid kõrvale varasematel aastatel saamata jäänud puhkuseosade andmisest, et need siis ühel hetkel aegunuteks kuulutada. Tööandjad peaksid soosima nende "sabade" ärakasutamist, sest kes oleks huvitatud lepingu lõpetamisel hiiglasuurte puhkusehüvitiste maksmisest. Esmajärjekorras antakse jooksva aasta puhkus. Segaduste ärahoidmiseks tasub alati märkida puhkuste ajakavasse, millise tööaasta eest puhkus antakse.
Kui mõlemad pooled täidavad PuS N 7 tingimusi, ei saa probleemi tõusetudagi. Millise otsuse kohus võiks säärase vaidluse korral teha, ennustada ei oska. Mina isiklikult ei näe siin üldse alust vaidlemiseks!
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) seisab kategooriliselt vastu ideele jätta alampalk uuest aastast tõstmata.
Samas toetab liit tööandjate seisukohta, et sotsiaalmaksu miinimummäära peaks tõstma kiiremas tempos, kui valitsus ja sotsiaalministeerium on lähiaastateks kavandanud.
Reaktsiooniks sotsiaalministeeriumi kavale sotsiaalmaksu miinimummäära tõsta otsustas Tööandjate Keskliidu volikogu mitte suurendada järgmisel aastal alampalka, ja tegi ettepaneku jätta Haigekassa eelarve kinnitamata.
Kui rääkida sotsiaalmaksu miinimumäärast, siis nii ametiühingud kui tööandjad peavad vajalikuks tõsta see järgmisel aastal praeguselt 1400 kroonilt 2250 kroonini ehk 75 protsendini praegusest alampalgast. Sotsiaalminister jaak Aab pakkus aga välja aga vaid 100-kroonise tõusu.
Sotsiaalministeeriumi plaani järgi moodustaks järgmise aasta 1500-kroonine sotsiaalmaksu miinimummäär 50 protsenti tänavusest alampalgast, 75 protsendini alampalgast jõutaks alles 2008. aastal.
EAKL taotleb alampalga tõstmist praeguselt 3000 kroonilt 4050ni, tööandjad on varem väljendanud valmisolekut tõsta alampalk 3500 kroonini.
«Kindlasti saavad ametiühingud ja tööandjad oma esindajate kaudu Haigekassa nõukogus avaldada survet valitsusele, kui meid ei taheta kuulda võtta,» ütles EAKLi esimees Harri Taliga.
«Ent ametiühingud välistavad täielikult võimaluse, et alampalk järgmisel aastal samaks jääks alampalga tõusu ei saa siduda teiste küsimuste lahendamisega.»
Sotsiaalmaksu miinimumi tõstmine on üks teema homme toimuvatel ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis algavad kell 11 sotsiaalministeeriumis.
Teisteks teemadeks on täiskasvanute koolituse rahastamise mudel, riigi toetused tehnoloogia uuendamiseks ettevõtetes ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu.
Toimetas Alo Raun, PM online
Lehekülg 1484 / 1601
