Artiklid
Alates esmaspäevast, 13. novembrist, saab Maksu- ja Tolliameti veebilehel ja e-maksuametis kontrollida registrisse kantud mitteresidentide andmeid.
Rakendus tehti, kuna alates 1. jaanuarist 2007 tuleb tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (edaspidi TSD) lisadel 2 ja 3 tehtavate väljamaksete puhul märkida väljamakse saaja kohta registrikood Eestis.
Uus rakendus võimaldab mitteresidentidele tehtavate väljamaksete tegijail kontrollida, kas tulusaaja on Maksu- ja Tolliameti andmetel väljamakse saamise perioodil mitteresident ning kas tema kohta on andmebaasis välisriigi residentsustõend. Samuti seda, kas isik on mitteresidendina juba registrisse kantud olnud ja omab nõutavat registrikoodi Eestis.
Kontrollimisvõimaluse leiab ameti veebilehelt ning samuti e-maksuameti esilehelt lingi MR koodi otsing alt.
Palume tähele panna, et registrikood Eestis tähendab käesoleval juhul füüsiliste isikute puhul Eesti isikukoodi või maksuhalduri poolt väljastatavat maksukohustuslaste registri koodi ning juriidiliste isikute puhul äriregistri koodi või maksukohustuslaste registri koodi, mitte käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri.
Rakenduse kaudu otsitakse andmeid vaid isikute hulgast, kes on kantud maksuhalduri poolt peetavasse mitteresidentide registrisse ehk olnud Maksu- ja Tolliameti informatsiooni põhjal mingil hetkel mitteresidendid.
Kuna mitteresidentide registreerimise süsteem töötab Maksu- ja Tolliametis alates käesoleva aasta kevadest, palume mõistvat suhtumist võimalike ebatäpsuste osas. Juhul, kui kliendile teadaolevad andmete ja otsimise tulemusena kuvatavad andmed erinevad, palume maksuhaldurit sellest teavitada kas e-maksuameti kaudu või pöördudes lähimasse kohalikku teenindusbüroosse.
Kui kontrollotsinguga ei leitud mitteresidendi registrikoodi, tuleb väljamakse tegijal pöörduda registrikoodi saamiseks Maksu- ja Tolliameti poole, edastades isiku registreerimiseks vajalikud andmed (andmed on samad, mis näidatakse isiku kohta vormi TSD lisadel 2 või 3). Esitatud andmete alusel väljastatakse avalduse esitajale registreeritava isiku registrikood Eestis 30 päeva jooksul.
On oluline tähele panna, et maksuhalduri poolt mitteresidendile omistatud registrikood Eestis ei muuda isiku residentsust, s.t isik ei saa nimetatud protseduuri tagajärjel Eesti residendiks ning temale tehtud väljamaksed tuleb endiselt deklareerida vastavalt kas TSD lisal 2 või 3.
Täpsemat infot koodi kontrollimise ja väljastamise kohta saab Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel http://www.emta.ee/. Samuti Maksu- ja Tolliameti infotelefonilt 8800812.
Lugupidamisega,
Liis Plakk
Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja
tel: 6967906, 52 10 550
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.emta.ee
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Olen raamatupidaja, kes on praegu lapsehoolduspuhkusel. Kui lähen tööle tagasi, kas siis peab tööandja andma mulle sama ameti ja tööülesanded kui enne lapsehoolduspuhkust või võib ta anda mulle ükskõik millist tööd?
Pärast lapsehoolduspuhkust peab tööandja andma küsijale tema endise, st raamatupidaja töö. Tööülesanded peavad olema töölepingus või ametijuhendis, kui lepingus on sellele viidatud. Ainult töötaja nõusolekul saab teda teisele tööle üle viia. Sel juhul muudetakse poolte kokkuleppel töölepingu vastavaid punkte.
Kuidas vormistada kaheks nädalaks tööle lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat, kes hakkab 0,35 koormusega täitma logopeedi tööülesandeid? Enne puhkusele jäämist töötas ta 0,5 koormusega logopeedina ja 0,25 koormusega eripedagoogina. Kuidas arvutada uut tööaastat, kui ta tuli tööle 1. septembril 2000. aastal ja on saanud puhkust igal aastal?
Töölepingus ei pea näitama mitte töökoormust, vaid tööajanormi, mis ei või olla suurem, kui on üldine riiklik norm. Logopeedi ja eripedagoogi tööajanorm on seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas, sellest lähtudes tuleb pooltel kokku leppida ka nende osaline tööaeg.
Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiseks võib asendajaga sõlmida tähtajalise töölepingu lapsehoolduspuhkuse lõpuni või lühemaks ajaks. Kui asendamine kestab ainult kaks nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tavaliselt vormistatakse selline töötamine tööandja käskkirja, korralduse vm dokumendiga, mida on vaja raamatupidajal ja milles näidatakse vähemalt töötamisaeg, ametikoht, tööajanorm ja palk. Tööraamatusse märgitakse sel juhul: Sõlmitud suuline tööleping ja kande aluseks TLS § 28 lg 1.
Kui töötaja tuli tööle 1. septembril 2000 ja ta ei ole olnud lapsehooldus- ega palgata puhkusel, siis on tema tööaasta alati 1. septembrist kuni 31. augustini. Kuna puhkust võidakse kasutada kogu tööaasta eest avansina kohe pärast tööaasta algust, näiteks esimese tööaasta puhkus võis olla nii 2000. kui ka 2001. aastal, siis ei ole täpsemat vastust võimalik anda. Selleks et arvutada lapsehoolduspuhkuse võrra tööaasta pikendamist, peab täpselt teadma nii pooleli olevat tööaastat kui ka lapsehoolduspuhkuse alguse kuupäeva.
Katri-Triin Maripuu
Fontes PMP Uuringute ärisuuna juht
Keskmiselt on palk kasvanud tänavu ca 13%, kusjuures Tallinn jääb palgatõusus ülejäänud Eestile alla.
Fontese 2006. aasta Palgauuringu tulemuste põhjal oli perioodil suvi 2005 - suvi 2006 keskmine kogupalga tõus Eestis 14,7% ja põhipalga tõus 12,6%. See on oluliselt enam, kui sellele eelnenud perioodil 2004-2005, mil kogupalga kasv oli 8,3% ja põhipalga kasv 9,2%.
Kogupalk sisaldab lisaks põhipalgale ka lisatasusid, tulemustasusid ning preemiaid, kuid ei sisalda erinevaid soodustusi nagu näiteks ametiauto, mobiiltelefon, spordi- või tervishoiusoodustus jne.
Tallinn jääb Eestile alla
Kui vaadata palgatõusu piirkonniti, siis mujal Eestis oli palgatõus sel aastal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal. 2006. aastal oli keskmine palgatõus Tallinnas ja Harjumaal 14,3%, Tartus ning Tartumaal 15,7% ja mujal Eesti piirkondades kokku 15,2%.
Võrreldes eelneva perioodiga 2004-2005, on keskmine palgatõus olnud kõige kiirem just väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Siinjuures tuleb arvestada sellega, et palgaerinevused Harjumaa ja teiste piirkondade vahel on varasematel aastatel olnud keskmiselt 20-30% ja seetõttu on ka surve palkade kasvule teistes piirkondades suurem.
Mida tegelikult keskmise palgatõusu number näitab? Seda numbrit saame kasutada selleks, et hinnata muutusi erinevate aastate lõikes ja erinevate tööde või sektorite võrdluses. Tegelikult tõuseb vaid väga vähestel töötajatel palk täpselt niipalju, kui on keskmine palgatõus, enamikul on see palgamuutus hoopiski suurem või väiksem. Näiteks, Fontese Palgauuringu andmetel muutus 2006. aastal kogupalk 85%-l töökohtadest, palk jäi samaks 5%-l ja vähenes 10%-l töökohtadest.
Kui analüüsida palgatõuse veelgi täpsemalt, siis pooltel ametikohtadel tõusis kogupalk perioodil suvi 2005 - suvi 2006 rohkem kui 11% ja pooltel vähem kui 11%. Veerandil töökohtadest oli palgatõus suurem kui 21% ja väga väikesel osal ehk 10% töökohtadest tõusis palk rohkem kui 36%. Samuti näeme, et veerandil oli palgatõus vaid alla 5%.
Need erineva suurusega palgatõusud jagunevad erinevate piirkondade, sektorite ja tööde vahel ja näiteks ühes sektoris või piirkonnas toimunud kiirem keskmine palgatõus ei tähenda seda, et palk tõusis kõikides selle sektori või piirkonna ettevõtetes ja ametikohtadel.
Kõige rohkem mõjutavad palkade kasvu muutused tööjõuturul - milliseid töötajaid ja spetsialiste ettevõtted hetkel kõige enam vajavad ja milliseks on kujunenud nende hind.
Näiteks Fontese 2006. a Palgauuringu põhjal võib öelda, et kõige suurem on palgatõus olnud oskustööliste ametikohtadel, teenindajatel ja samuti projektijuhtidel, mis on ka üsna ootuspärane, kui vaadata viimase paari aasta kiiret kasvu nii ehitus- kui ka teenindussektoris.
Keskmisest veidi väiksem on olnud palgatõus nende spetsialistide puhul, kelle järele oli suurem nõudlus mõned aastad tagasi, nagu näiteks sekretäri- ja kantseleitööd ning raamatupidajad. Samas on alati nõudlus väga heade ja kogenud tippspetsialistide osas, kelle oskuste ja kogemuse eest on ettevõtted enamasti valmis kõrgemat tasu pakkuma.
Kui võrrelda palgamuutusi Eestis ja Lätis 2005. ja 2006. aastal, siis sarnane kiire palkade kasv, mis Eestis toimus sel aastal, leidis Lätis aset juba eelmisel aastal.
Kogupalga tõus perioodil 2004-2005 oli Riias 18%, mujal Lätis 19,6% ja sel aastal oluliselt väiksem ehk 11,6% Riias ning 13% teistes piirkondades.
Palgapoliitika muutub
Kiired muudatused palgaturul sunnivad ettevõtteid tegema korrektiive ka oma palgapoliitikas ja palgasüsteemides.
Viimaste aastate trendina võibki näha, et suurenenud on nende ettevõtete osakaal, kes lisaks täpselt kirjeldatud palgasüsteemile või üldistele palgakujunduse põhimõtetele teevad ka erandeid ning sõlmivad palgaläbirääkimistel olemasolevate või uute töötajatega individuaalseid kokkuleppeid.
Ühelt poolt annab see juhile võimaluse hoida või meelitada oma ettevõttesse vajalikke talente, kuid teiselt poolt võivad need individuaalsed kokkulepped anda tõuke ettevõtte senise palgasüsteemi ja sisemise õigluse muutumisele. Sellest tulenevalt on osa ettevõtteid uuesti formuleerimas oma palgakujunduse põhimõtteid ja korrastamas palgasüsteeme.
Tööjõuturg avatum
Viimase aasta-poolteise jooksul toimunud väga kiire palkade kasv Eestis on peegeldus sellest, et tööjõuturg on muutunud ja ettevõtja jaoks on inimkapital läinud kallimaks.
Tööturu avatus on oluliselt suurenenud ning töötajatel on rohkem valikuvõimalusi, sealhulgas võimalus minna tööle väljapoole Eestit.
Ettevõtted hakkavad tõenäoliselt üha rohkem pöörama tähelepanu sellele, kuidas muuta nende poolt pakutav kogutasupakett võimalikult atraktiivseks ja unikaalseks oma olemasolevate ning potentsiaalsete tulevaste töötajate jaoks.
Paljud praegustest töövõtjatest omavad väga väärtuslikku kogemust, nad on muutunud üha teadlikumaks oma väärtusest turul ja eesmärkidest elus ning teevad põhjalikumalt kaalutletud otsuseid uut väljakutset vastu võttes. Kindlasti tuleks keskenduda mitte ainult rahalisele tasule, vaid vaadata ettevõtte poolt töötajale pakutavat kogutasu tervikuna. Kiiretele muutustele vastav süsteem peaks olema paindlik ning jätma mänguruumi ka töötaja individuaalse panuse väärtustamiseks.
Fontes koostab iga-aastast Eesti Palgauuringut alates 1995. aastast. 2006. aasta uuringus analüüsiti kokku ligikaudu 28 000 töökohta ja uuringus osales 145 ettevõtet.
Aprillis 2007 jõustuv liiklusseaduse muudatus paneb paika täiendavad erinõuded autojuhi töö- ja puhkeajale. Muudatuse kohaselt on nõuete täitmise eest vastutavad lisaks transpordiettevõtetele ka reisikorraldajad, alltöövõtjad ja juhtide vahendamisega tegelevad agentuurid.
Autoettevõtete Liit peab vajalikuks teavitada õigel ajal muutustest kõiki maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid ja nende koostööpartnereid. "Ettevõtte tegevuse planeerimisel ja uute lepingute sõlmimisel on oluline, et osataks õigel ajal arvestada ka töö- ja puhkeaega reguleeriva seadusandlusega ja selle nõuete muutumisega", selgitab Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori.
Merike Lees
Haigekassa nõuab iga tööõnnetuse korral töötajale makstud haigushüvitisest 20% tööandjalt tagasi, arvestamata seda, kas viimasel oli juhtunus süüd või mitte.
Kui süüd ei ole, ei ole ka põhjust maksta. Seda leidis Tartu maakohus vaidluses, kus Tartu firma OÜ Casus keeldus haigekassale maksmast, kuna ei pidanud end vastutavaks töötaja isikliku garaaiukse esise liivatamise eest, vaatamata sellele, et töötaja end seal töö ajal ja töökohustuste täitmisel vigaseks kukkus. Tegemist on esimese astme kohtu otsusega, mida haigekassa edasi ei kaevanud.
"Haigekassa tõlgendab asja nii, et õnnetuse põhjused pole olulised, tööandjal tuleb igal juhul maksta," kommenteeris TÜ finantsõiguse dotsent Lasse Lehis.
Nõudeõigus ei kohusta veel maksma
Haigekassa juriidilise osakonna juhataja Vaike Näripea sõnul toetub haigekassa oma nõudeõiguses ravikindlustusseadusele, mis ütleb, et haigekassa nõuab tööandjalt sisse tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel 100 protsendi ulatuses makstud hüvitise ja üldises korras makstava 80protsendise hüvitise vahe.
Kohtus taanduski kogu vaidlus küsimusele, kas see on piisav alus tööandja süüta vastutuseks töötajaga juhtunud tööõnnetuse eest. Kohus leidis, et ei ole ja tööandja kohustus maksta saab tekkida ainult süülise käitumise korral.
Seda kurioossem oli antud kontekstis haigekassa hiljutine nõue Haabersti linnaosa valitsusele, kus kurjategija kinnipidamisel haavata saanud ametniku haigushüvitisest nõudis haigekassa samuti 20% tagasi. Hiljem haigekassa siiski loobus oma nõudest ja tunnistas linnaosavalitsuse vastuväited põhjendatuteks, ütles Haabersti linnaosa valitsuse haldussekretär Üllar Meristo.
"Asi on ühepoolne: neil on õigus nõuda, aga meil pole kohustust maksta," toonitas Meristo. "Kuriteo tõkestamine ei ole asi, milles oleks tööandja süüd." Ka Näripea möönis, et haigekassa Harju osakond esitas selle nõude ekslikult.
Lasse Lehise kinnitusel on Eestis tööandja omavastutus tööõnnetuses reguleerimata. Seda reguleerivad nõukogudeaegse tsiviilkoodeksi paar tänini kehtivat paragrahvi, mille järgi on tööandjal vastutus siis, kui ta on süüdi, kuid selle tõendamiseks peaks töötaja minema tööandja vastu kohtusse.
"Kohtuasi näitas, et seaduse peaks ümber tegema, kuid haigekassa loodab, et keegi ei saa sellest teada," väitis Lehis. Seaduses peaks kirjas olema omavastutuse asjaolud.
Tööandja vastutus peab olema seaduses
Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve nägi tööõnnetuse hüvitise maksmises analoogi auto kindlustusega - kui auto puruneb, siis on mingi summa ikkagi omavastutus, mis jääb kannatanu kanda, sõltumata sellest, kes oli õnnetuses süüdi.
"Põhimõtteline sarnasus siin küll on," möönis Lehis, "kuid see ei ole seadusesse kirjutatud." Tema hinnangul peab olema kindel, millal ja mis ulatuses kehtib omavastutus.
Haigekassale makstud summa tagantjärele tagasinõudmist Lehis tööandjatele siiski ei soovita.
"Alusetult saadu peaks küll tagastama, aga see on nii segane, et ma ei kutsu sellele üles," märkis Lehis.
Summa ei tasu tihti vaidlemist
Airi Neemre
Personaliteenuse firma InRe konsultant
Meil oli juhus, kus müügiesindaja kukkus poe trepil ja see vormistati tööõnnetusena.
Me ei vaidlustanud seda situatsiooni lihtsal põhjusel, et summad ei ole asjaajamist ja kulusid väärt.
Kohtusse minemiseks tuleb enamikul ettevõtetel kasutada advokaadibüroo abi, kui just endal juristi majas pole, ning kulutused õigusabile ületavad sageli tagasisaadava summa suuruse.
Kui liita veel aeg ja vaimujõud, mis riigiametitega vaidlemisele ja vastuvoolu ujumisele kulub, siis enamasti soovib ettevõtja seda energiat panustada positiivsemasse, ettevõtet arendavasse tegevusse.
Nõude esitame igal juhul
Vaike Näripea
Haigekassa juriidilse osakonna juhataja
Haigekassa nõuab tööandjalt sisse üldises korras makstava hüvitise (80%) ja tööõnnetusega seotud hüvitise (100%) määra vahe kõikidel juhtudel, mil tuvastatakse tööõnnetus. Haigekassa nõudeõigus on sätestatud ravikindlustuse seaduse N 62 lõikes 5.
Eestis puudub tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus. Selle kindlustusliigi puudumine on tinginud olukorra, kus tööandjal ei ole kohustust kindlustada tööõnnetuse ja kutsehaiguse riski vastu.
Tööandja riski maandamiseks tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud vigastuse korral on seadusandja sätestanud haigushüvitise maksmise selliselt, et töötajale makstakse hüvitis välja 100% ulatuses ning üldises korras makstava hüvitise (80%) ja tööõnnetusega seotud haigushüvitise vahe nõutakse sisse tööandjalt, kelle juures tööõnnetus toimus.
100% hüvitise maksmise eeldused on tööandja koostatud raport tööõnnetuse toimumise kohta ning tööinspektsiooni kinnitus, et juhtum on tööõnnetus.
Hüvitise vahe sissenõudmine ei ole täiendav maksukoormis, vaid riski katmine ulatuses, mida ei pea katma solidaarselt teised tööandjad. Kui seadus ei sätestaks tööõnnetusega seotud riskide maandamist selliselt, peaks ka tööõnnetuse korral maksma haigushüvitist üldises määras, s.o 80%. Sellisel juhul tekiks töötajal õigus nõuda tööandjalt kahju täielikku hüvitamist.
Lehekülg 1483 / 1596
