Artiklid
Nelli Pello, toimetaja
Väikelapse kõrvalt tööle tulevad emad tunnevad enim puudust praktilistest näpunäidetest, näiteks CV koostamisest. Toime tuleb tulla ka kahanenud enesekindluse ja lasteaiakohtade nappusega.
Eesti Tööandjate Keskliit on noorte emade tööle naasmise kergendamiseks algatanud koolitus- ja nõustamisprogrammi «Choices & Balance». Projektijuht Ave Lobja sõnul on tööle naasvatel emadel enim tarvis konkreetseid näpunäiteid.
«Küsitakse näiteks, mis peab tööintervjuul seljas olema, kuidas CVsse keelteoskust märkida ja millised õigused töölepinguga kaasas käivad,» loetleb Lobja.
Tema sõnul on tööle tagasi tulla raskem neil, kes on saanud kaks või kolm last järjest ja olnud töölt ära kuus kuni üheksa aastat, sest selle ajaga on muutunud kõige lihtsamadki asjad.
Enesekindlust vähe
Tööle naasvatel emadel on probleeme ka enesekindlusega. «Kui tuleb kandideerida nendega, kes on pidevalt tööl käinud, pole see ka ime,» nentis Lobja.
Hästi ei mõju ka teadmine, et väikelaste emasid ei taheta palgale võtta. «Personalijuhidki ütlevad, et kui on valida sageli haige olla võiva väikelapse ema ja samaväärsete oskustega lapseta naise vahel, siis võetakse viimane,» kinnitab Lobja.
Esimeseks komistuskiviks tööle naasmisel on lasteaiakohtade nappus. «Suhtlesin kevadel koolituse läbinud emadega ja sain teada, et kui sügisel oli suur tahtmine tööle minna, motivatsioon, oskused ja teadmised olemas, oli esimeseks tagasilöögiks lasteaiakoha leidmine,» räägib projektijuht.
PTA Grupi personalijuhi Alla Kuneviti sõnul on firma 400 töötajast praegu lapsepuhkusel 35. Tema sõnul on kõige raskem leida asendustöötajaid õmblejatele, sest neid lihtsalt pole võtta. Ettevõtte olukorda raskendab ka asjaolu, et paljud õmblejad leiavad pärast lapsepuhkust uue töökoha ja tagasi tuleb vaid mõni üksik.
Kuneviti sõnul tullakse aga lapsepuhkuselt naasnud töötajatele nii palju vastu kui võimalik. «Kasutame näiteks libisevat töögraafikut.»
Kohta tagasi ei saanud
Detsembris kolmeaastaseks saava Kauri ema Kadri Värtina kuulub naiste hulka, kes on lapsepuhkuselt naastes töökohta vahetanud.
Pea kolm aastat ühes Tallinna sisustussalongis klienditeenindaja-konsultandina töötanud Värtina pidi seda tegema aga tööandja survel, sest too keeldus naisele tema vana ametit tagasi andmast. «Väideti, et olen vanemateta üksikema, kellel pole lapse haigestumise korral lapsehoidjat võtta,» meenutab Värtina tööandja sõnu. «Minuga ei peetud mingeid läbirääkimisi, lihtsalt pandi fakti ette, et mind ei võeta samale kohale tagasi.»
Asenduseks pakuti Värtinale osalise tööajaga tööd laos kauba vastuvõtjana, millest naine keeldus. «Mulle anti mõista, et mind ei taheta tagasi, ja kes ikka sellises keskkonnas töötada tahaks,» põhjendab naine otsust.
Värtina sõnul võttis ta toimunut väljakutsena ega jäänud koju nukrutsema. «Juhtunu pani mind mõtlema, mida ma tegelikult teha tahan,» sõnab rõõmsameelne naine, kes leidis üsna pea pärast sisustussalongist lahkumist tööd kinnisvarafirmas.
Choices & Balance
Eesti Tööandjate Keskliidu ja partnerite koolitus- ja nõustamisprogramm.
On mõeldud töölt eemal olnud lapsevanemate tööle tagasi tuleku hõlbustamiseks.
Programmi testitakse neljas pilootgrupis Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Rakveres.
Rakvere grupp alustab järgmise aasta veebruaris. Osalemiseks saab täita elektroonilise ankeedi aadressil www.cb.ee.
Allikas: www.cb.ee
Reelika Raudla
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi magistrant
Kas kõigil koolilastel on haigekassalt ravikindlustus?
Ravikindlustusega kindlustatud isikuid on kolme liiki.
- Isikud, keda loetakse kindlustatuks seetõttu, et nad maksavad või nende eest makstakse sotsiaalmaksu.
- Isikud, keda loetakse kindlustatud isikutega võrdsustatuks isikuteks. Nemad ise ei maksa või nende eest ei maksta sotsiaalmaksu.
- Isikud, kes on ise endid kindlustanud, sõlmides haigekassaga
vastava lepingu.
Kindlustatud isikuga võrdsustatud isikuteks loetakse ka isikuid kuni 19aastaseks saamiseni. Seega kõigile isikutele kuni 19aastaseks saamiseni on ravikindlustus garanteeritud.
Oma ravikindlustust saab ise kontrollida kas internetipanga e-teenustest, kodanikuportaali x-tee.riik.ee/portaal/ kaudu või helistades haigekassa klienditeeninduse infotelefonil 16 363.
Üha enam ettevõtteid avaldavad palgatöötajatele survet enda FIE-ks vormistamiseks, et hoida kokku palga ja sotsiaalmaksu arvelt.
Palgatöötajad pole alati teadlikud, et FIE staatusega kaasneb hulk kohustusi ja riske ning kaovad paljud palgatöötaja hüved, näiteks ei laiene FIE-le puhkuse- ja töölepinguseadusest tulenevad õigused, teatas maksu- ja tolliamet.
Erinevalt palgatöötajast, kelle eest tööandja tasub nii sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustusmakse, tasub FIE ise oma ettevõtluse tulemilt 33% sotsiaalmaksu ega ole töötuskindlustusega kaitstud. FIE vastutab ise oma töötervishoiu ja tööohutuse ning ettevõtluse tagajärgede eest, viimase puhul kogu oma isikliku varaga. Samuti lasub FIE-l raamatupidamiskohustus.
Tööandjad kohustustest priid
Kuigi FIE-ks sunnitud jätkavad tavaliselt sisuliselt palgatöötajatena, leiavad tööandjad, et töölepingu puudumise tõttu pole neil FIE-de suhtes mingeid kohustusi. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veer-mäe sõnul pole majanduslike suhete vorm kooskõlas nende sisuga, kui FIE-ks vormistatu jätkab töötamist tööandja kontrolli all, ning sel juhul annab maksukorralduse seadus maksuhaldurile õiguse kvalifitseerida ettevõtja tulu ümber palgatuluks. Kui lähtume seisukohast, et tegemist on varjatud töölepinguga, ning peame FIE-le tehtud väljamakseid tema palgatuluks, ei tohi sellest mahaarvamisi teha ning sotsiaalmaksu kohustus lasub ettevõtjal, lisas Veermäe.
Maksu- ja tolliamet näeb maksuriski rohkem kui 1700 FIE puhul, kes tegelikult on palgatöölised.
Infot FIE kohustuste kohta saab infotelefonidelt 880 0811 ja 1811 ning maksu- ja tolliameti veebilehelt.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta 2007. aastal töötuskindlustusmakse määrad muutmata. See tähendab, et kindlustatute maksemäär oleks 0,6 protsenti ning tööandjate oma 0,3 protsenti.
Ettepaneku poolt olid kõik kohalolnud nõukogu liikmed, teatas töötukassa.
Maksemäära kehtestamise ettepaneku tegemisel analüüsiti erinevaid majanduskasvu ja languse stsenaariumeid ning uuest aastast jõustuvate töötuskindlustuse seaduse muudatuste mõju hüvitiste väljamaksetele.
Kuigi seni on makse laekumised märgatavalt ületanud hüvitiste väljamakseid, ei pidanud nõukogu maksemäära langetamist otstarbekaks, sest maksemäär on juba praegu seaduses sätestatud miinimumi lähedane.
Avaldati arvamust, et pigem võiks tulevikus kaaluda töötukassa makstavate hüvitiste suurendamise ja teenuste laiendamise või seaduses oleva maksemäära alampiiri muutmise võimalusi.
Toimetas Peeter Kuimet, PM online
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Olen pensionieelses eas kõrgharidusega riigiametnik, kes on veel katseajal. Hiljuti teatati, et ma ei tule oma tööga ettenähtud aja jooksul toime. Leian, et selline süüdistus on alusetu, ja pean teenistussuhte lõpetamise tegelikuks põhjuseks hoopis seda, et väljendasin rahulolematust 1112-tunniste tööpäevade üle, mida selles asutuses sageli ette tuleb.
Kas pean leppima sellega, et minu tööraamatusse kirjutatakse vastav paragrahv? Kas mul on siis õigus töötuskindlustushüvitisele? Kas see teenistussuhte lõpetamise alus võib saada takistuseks järgmistes töökohtades? Kuidas peaksin toimima, kui kohtusse minek on välistatud? Kas on ehk eetikakomisjone, kuhu pöörduda?
Tööraamatusse töö- või teenistussuhte lõpetamise alust, s.t paragrahvi ja selle formuleeringut ilma töötaja või teenistuja soovita ei kirjutata.
Töötuks jäämise korral, kui kõik muud nõuded on täidetud, makstakse töötuskindlustushü-vitist ka inimesele, kelle teenistussuhe on lõpetatud katseajal. Seega ei pea küsija nende küsimuste pärast muret tundma. Keerulisem on olukorraga leppimine, tööandja seisukoha ja teenistusest vabastamise vaidlustamine. Ametnikele kehtib küll avaliku teenistuse eetikakoodeks, kuid seadus ei näe ette eetikakomisjoni moodustamist. Teenistusest vabastamise õigus-pärasuse üle saab vaielda ikka ainult halduskohtus.
Kui küsija seda ei soovi, tuleb teenistusest vabastamisega leppida ja leida sobivam töökoht. Uues töö- või teenistuskohas võidakse tööle võetava tausta uurida, kuid tööle võtmisest keeldumiseks ei piisa sellest, et inimene osutus eelmisele tööle mittevastavaks. Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu ei ole distsiplinaarkaristus, mis võiks inimesele varju heita.
Olen töötav vanaema. Soovin jääda lapsehoolduspuhkusele ja tahaksin teada, kui varakult pean töökohta sellest teavitama? Kas on vaja esitada mingeid dokumente?
Puhkuseseadus annab lapsehoolduspuhkuse kasutamise õiguse ainult ühele hooldajale. Tavaliselt võtab selle puhkuse ema või isa, kuid kui kumbki neist oma õigust ei kasuta, võib lapsehoolduspuhkusele jääda keegi teine, ka vanaema.
Lapsehoolduspuhkuse vormistamiseks ei ole vanaemale ette nähtud teistsuguseid nõu-deid kui emale või isale. Töö-andjale tuleb esitada avaldus, kus näidatakse, mis ajast mis ajani lapsehoolduspuhkust soovitakse ning lapse nimi ja sünni-aeg, kelle hooldamiseks seda vajatakse. Võiks lisada ka oma poja või tütre nime, see tähendab lapse vanema nime.
Tööandja võib nõuda lapse sünnitunnistuse esitamist, kuna ta on kohustatud andma vana-emale pensioniameti jaoks tõendi, milles peab näitama lapse nime ja lapsehoolduspuhkuse aja.
Puhkuseseaduse kohaselt peab töötaja teatud juhtudel tööandjale oma puhkusest kirjalikult kaks nädalat ette teatama. See võikski olla mõistlik aeg etteteatamiseks.
Peretoetuste seaduse alusel on lapsehoolduspuhkusele jäänud vanaemal õigus lapsehooldustasule pooles lapsehooldustasu määras. Lapsehooldustasu määr on tänavu 1200 krooni kuus. Selle tasu saamiseks tuleb elukohajärgsele pensioniametile esitada vormikohane avaldus, taotleja pass või ID-kaart ning tööandja eelnimetatud tõend.
Lehekülg 1485 / 1596
