Artiklid
Andrus Lipand
Seaduses pole punkti, et tänaval ei tohi suitsetada, kui välja arvata tänaval paiknevad ühis-sõidukite ootekojad. Välisõhus suitsetamine on keelatud vaid koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste, huvialakoolide, avatud noortekeskuste ning noorte- ja projektlaagrite piiratud maa-alal.
Tundub, et suitsuruumide ja suitsetamisalade loomine ei kuulu üldjuhul tööandjate prioriteetide hulka, sest nende rajamine koos korraliku ja nõuetekohase ventilatsiooniga on kallis ning kui asutuses pole eriti palju suitsetajaid, siis ei tasu see ära.
Tööandja jaoks odavam ja lihtsam variant on väljas suitsetamine. Kuid nad ei arvesta, et töötajate välja ajamine võib külmemal ajal põhjustada haigestumisi, millega kaasnevad töötajate haiguslehele jäämine ning töölt eemal olek jne.
Tubakaseaduses määratud kohtades, kus suitsetamine on lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal, tuleb suitsetamisala loomisel arvestada järgmisi nõudeid: ala peab olema tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga. Seal peab olema nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teade: Suitsetamine kahjustab tervist!
Ventilatsioon peab tagama õhu liikumise suitsetamisalalt otse väliskeskkonda. Akna avamine ei taga loomuliku ventilatsiooni korras kahjulikest ainetest vaba keskkonda.
Jarkko Tainio
Renditööfirma aitab võõrsil töötajat kas või pangakonto avamisega.
Kodust eemale tööle asumisel on alati mingi põhjus, olgu selleks kõrgem palk või paremad töötingimused. Üks on aga selge kodust lahkuda on raske ning tundmatuid asjaolusid, mille lahendamisega ei ole pidanud varem kokku puutuma, võib esile kerkida igal sammul.
Meie kogemused on näidanud, et inimese jaoks ei ole suurt vahet, kas ta töötab Eestimaa teises otsas või välismaal. Kodust kaugel olemine ja pikad vahemaad teevad elu ühtviisi keeruliseks. Maailmapraktika aga näitab, et pea üheksakümmend protsenti võõrsil töötajatest pöördub varem või hiljem kodukohta tagasi.
Miks firma abil on lihtsam?
Esiteks ei tohi personaliteenust pakkuva firma töötajalt vahendustasu küsida. Teiseks on töötaja jaoks kõige turvalisem, kui ta saab eestikeelse lepingu juba Eestis sõlmida ja on kõigi lepinguliste tingimustega eelnevalt kursis. See on osutunud väga vajalikuks just võõrsil töötavate eestlaste puhul, kes ei oska kohalikku keelt. Sellisel juhul on hea, kui tingimused on töötaja eest kokku leppinud kogemustega renditööfirma.
Rendifirma on töötaja jaoks ka see vahemees, kelle poole pöörduda, kui tekivad arusaamatused või probleemid firmaga, kus ta parasjagu töötab. Abi saab olla ka muudes kohanemisküsimustes, näiteks elukoha leidmisel ja kojusõidu korraldamisel.
Renditöö kasuks räägib kõigepealt see, et inimese jaoks otsitakse tema soove ja võimalusi arvestades kõige sobivam töö. Teinekord aga juhtub, et inimene, kes näiteks Eesti teisest otsast Tallinna tööle tuleb, avastab, et töö ei ole talle siiski jõukohane või ei vasta ootustele. Enamasti oleme sellistele töötajatele leidnud uue ja sobivama töö.
Oleme oma praktikas päris palju püüdnud inimesele vastu tulla elukoha leidmisel. Paraku peab aga inimene arvestama seda, et need elutingimused ei pruugi olla sama mugavad kui tal kodus ning võimalik, et ta peab elukohta jagama veel mõ-ne kaastöötajaga.
Milliseid raskusi arvestada?
Kui inimene on juba kord valinud töökoha kodust eemal, peab ta paratamatult leppima võimalike kohanemisraskuste ja koduigatsusega. Paljud soovivad asuda mujale tööle ja elama koos perega. Kuna alati pole see võimalik, hüvitatakse mõnes firmas töötajate koduigatsust kojusõidu kompenseerimisega.
Soome tööle minevatel eestlastel tuleks arvestada, et viimasel ajal on mõnevõrra kannatada saanud eestlastest töötajate maine. Selle peamine põhjus on asjaolu, et kui Soome tööturu avanedes läks nii-öelda esimese lainega Soome kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõud, siis nüüd on paari aasta vältel neile järgnenud nende sõbrad ja tuttavad, kes lähevad välismaale sageli hea ja kerge teenistuse lootuses.
Mida tööle vahendajalt nõuda?
Mida tööotsija ühelt korralikult renditööfirmalt nõudma peaks? Esiteks, kindlasti suhtlemist ja asjaajamist emakeeles, milles vormistatakse kõik vajalikud dokumendid. Teiseks peaks oskama töötaja nõuda probleemide esilekerkimisel vahendajalt konsultatsiooni ning vajadusel ka seda, et renditööfirma aitaks mured tema eest lahendada. Ka siin on oluline, et inimene saaks oma probleemidest rääkida emakeeles. Renditööfirmalt ta-sub küsida ka elamispinda, kojusõiduhüvitist ja abi pangaarve avamisel.
Merike Lees
Kui firma omanik annab firma nimel ostetud auto oma naisele sõitmiseks, peab ta maksma riigile tuhandeid kroone tulu- või erisoodustusmaksu.
"Kui naine kasutab seda autot oma töösõitudeks, on tal õigus saada selleks oma tööandjalt ka hüvitist. Kuid sel juhul kerkib teise tööandja jaoks kohe erisoodustuse maksustamise küsimus, sest töötaja kasutab autot isiklikeks sõitudeks ehk teise tööandja huvides," selgitas probleemis Ernst ja Young Baltic ASi maksukonsultant Ranno Tingas.
Kui auto omanik annab auto muu isiku, näiteks teise juriidilise isiku või muu füüsilise isiku kasutusse tasuta, siis on see vaadeldav kingitusena. Kingituselt tuleb maksta ainult tulumaks.
"Suhet elukaaslasega ei loeta "ametlikuks" ja see ei too maksunduses kaasa selliseid tagajärgi, mis abikaasa puhul," selgitas Tingas.
Samas on olemas risk, et teatud juhul võib maksuamet elukaaslasele antud hüve lugeda ikkagi töötajale antud hüveks ning seeläbi saavutada sama tulemusena nagu abikaasa puhul, möönis Tingas. Abikaasa on erisoodustuse maksustamise kontekstis võrdsustatud töötajaga.
Seega, formaalselt ei ole elukaaslase poolt auto kasutamine erisoodustus ja auto omanik ei peaks erisoodustuse maksu auto kasutamiselt maksma, kuid kui maksuamet vaatab asja sisuliselt, võib öelda, et auto oli töötaja (mehe) isiklikus kasutuses, kes ise otsustas, kellele ta autot andis, ning seetõttu on see ikkagi erisoodustus, leidis Tingas.
MTA maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo ütles, et kui firma on sõiduauto omanik ja sõiduauto on antud tasuta kasutusse firma omaniku elukaaslasele, siis on tegemist füüsilisele isikule antud tasuta teenusega, mis kuulub maksustamisele tulumaksuseaduse N 49 lõike 1 alusel kui kingitus. Kingituse väärtus on sõiduauto kasutamise turuhind, märkis Kindsigo.
Kõik kulud, mis autole firma arvelt tehakse - liising, kütus, kindlustus, remont jm - on ettevõtlusega mitteseotud kulud ja neid maksustatakse tulumaksuga 23/77.
Kui sõiduauto on tasuta kasutamiseks saanud töötaja või juhatuse/nõukogu liikme abikaasa, on tegemist erisoodustusega ja maksustamine toimub tulenevalt tulumaksuseadusest N 48, toonitas Kindsigo.
"Vabandage väga, aga kui minu firma liisib auto, maksab korralikult igal kuul liisingut ja riik saab samuti oma käibemaksu kätte, siis mille k...di pärast on riigil veel asja sellega, kas mina firma omanikuna luban oma elukaaslasel selle autoga tööl käia ja teises firmas oma töökohustusi täita?" küsis anonüümseks jääv auto omanikfirma omanik. "Riik on oma maksud juba kätte saanud, meie peresisesed kokkulepped ei ole riigi asi!" lisas ta.
Raamatupidamisfirma OÜ Competence tegevjuht Heidi Grenman rõhutas, et kui naise tööandja maksab naisele 500 krooni autohüvitist tema abikaasa firma auto kasutamise eest, peab auto omanikfirma maksma erisoodustust sõiduauto kasutamise pealt (maksubaas 2000 kr) või peab naine tegema sõidupäeviku, milles näitab ära sõidud, otstarbe jne.
"Mulle tundub, et see mäng ei vääri küünlaid. Naine esitagu oma tööandjale iga kuu 500 krooni eest bensiinitekke ja asi korras," arvas Heidi Grenman.
"Kui minu klient küsiks analoogsel juhul nõu, julgeksin soovitada järgmist: las auto omanikfirma esitab naise tööandjale arve sõiduauto kasutamise kohta, sel juhul kompenseeritakse kulud õigele kulu tegijale, tööandja/hüvitise maksja peab aga omakorda tõestama, et see kulu on seotud ettevõtlusega. Samuti peab töötaja tegema sõidupäeviku, et tõestada auto kasutamise vajalikkus. Vastasel juhul maksustatakse see 500 krooni erisoodustusmaksuga," soovitas Grenman.
Auto omanikfirma maksab autolt erisoodustusmaksu nagunii.
KASULIK TEADA
maksustamise näide
Auto Mazda 6
* hind 250 000 kr, liisitud, kuulub maksustamisele kasutuskulu ehk liisingukulu.
* elukaaslase puhul maksustatakse tulumaksuseaduse N 49 lõige 1 alusel kui kingitus. Abikaasa puhul on tegemist erisoodustusega, mis maksustatakse tulumaksuseaduse N 48 alusel.
Kulud, mida maksustatakse kui kingitust liising 5000 kr/kuus
* kütus 3500 kr/kuus
* kindlustus 4500 kr
* hooldus 1500 kr
Neid maksustatakse tulumaksuga 23/77: 5000 kr: 5000×23/77=1493
* 3500 kr: 3500×23/77=1045
* 4500 kr: 4500×23/77=1344
* 1500 kr: 1500×23/77=448
kokku: 4331 kr
MIS ON MIS
* Abikaasa vs elukaaslane Abikaasa on maksuseaduste kontekstis kõrgemini maksustatav kui elukaaslane.
* Abikaasale tehtud soodustust maksustatakse erisoodustusmaksuga, elukaaslasele tehtud soodustust käsitletakse aga kingitusena ja maksustatakse tulumaksuga.
Thea Rohtla
tööõigusbüroo Labour jurist
Töötaja käib tööajal tervisekontrollis, milleks tal kulub kolm tundi. Kuidas toimub tasustamine selle tööpäeva eest? Kas viis tundi põhipalgamäär ja kolm tundi keskmine palk kuue kuu keskmise alusel?
Eeldan, et tegemist on tervisekontrolliga, mille töötaja peab läbima seoses oma tööga.
Sel juhul toimub tasustamine täpselt nii, nagu küsija arvas, st viis tundi tuleb maksta töölepingus kokkulepitud palka nagu tavalise tööaja eest ja kolme tunni eest keskmine palk, tulenevalt eelmise kuue kuu töötasust.
Ma arvan, et töötaja vähemalt ei kaota palgas, sest keskmine võib suuremgi tulla. Aga tervisekontrolli peab tööandja samuti tasuma.
Denis Piskunov
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant
Millal peab tööandja maksma töötajale lõpparve?
Palgaseaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõppemisel maksma kõik tööandjalt saada olevad summad töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja ei saanud sel päeval lõpparvet vastu võtta, peab tööandja maksma lõpparve viie päeva jooksul päevast, mis järgneb töötajapoolse nõude esitamisele.
Palga maksmise või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise korral on tööandjal kohustus maksta iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuuluvast palgast. Lisaks tasub alati vaadata töölepingu seadust, et olla kindel oma õigustes.
Lehekülg 1481 / 1596
