Artiklid
Eve Jaakson
Pikalt muutumatuna püsinud palk võib töötaja panna teist töökohta otsima isegi siis, kui töötasu üle justkui nuriseda ei saa, ent töötaja ei tunne end enam väärtustatuna.
CV-Onlinei turundusjuht Helen Hinno tõdes, et töökoha vahetusele hakatakse mõtlema siis, kui palgast äraelamiseks ei piisa või kui kaua muutumatuna püsinud palk tekitab töötajas tunde, et teda ei hinnata.
Samuti võib lahkumine mõttesse tulla siis, kui ettevõte kuulutab avalikkusele häid majandustulemusi, kuid töötajate palgatõusuks ei leita aastaid raha.
Motiveerida tuleb
Töötajate motiveerimisele peab tööandja Hinno kinnitusel pidevalt mõtlema. Kuidas kedagi veel paremini töötama stimuleerida, sõltub töötaja ametist ja isikust kui lihttöölisele on palk pea ainus tõsiseltvõetav motivaator, siis juhtkonnas ei pruugi mõne tuhande kroonine palgatõus kellelgi eriliselt silmi särama panna.
Seega tuleb Hinno sõnul iga töötaja palk üle vaadata individuaalselt, töötasud jäägu konfidentsiaalseks, ent ettevõtte palgasüsteem olgu avalik ja üheselt mõistetav. «Mida arusaadavam on firma palgasüsteem, seda vähem tekib palkade pärast kadedust ja paksu verd,» osutas ta.
Need ajad on Hinno sõnul möödas, mil firmad kirjutasid igal aastal eelarvesse ühtlase palgatõusu, näiteks et kõigil ettevõtte töötajatel koristajast tippjuhini tõuseb palk tänavu viis protsenti.
Palgatõus viimases hädas
«Palgatõusule kuluv raha pannakse ikka eelarvesse sisse, kuid seda jaotatakse diferentseeritult sõltuvalt inimese tööpanusest, vajadusest teda motiveerida, üldisest palgatasemest selles valdkonnas jne,» selgitas ta.
Hinno märkis, et Eesti tööandja ei kipu palka tõstma ka siis, kui firmal läheb hästi. Pigem tõuseb palk alles siis, kui enam kuidagi ilma selleta ei saa näiteks ähvardavad töötajad ettevõttest lahkuda. «Et uute inimeste leidmine ja väljakoolitamine läheb veel kallimaks, allutakse siis töötajate survele,» rääkis ta.
Ka Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu PARE juhatuse liige, personalijuhtimise konsultant Riina Varts tõdes, et enamasti tõstetakse Eesti ettevõtetes palkasid viimases hädas, kui on oht heast töötajast ilma jääda. Samas märkis ta, et kuna mitmetes valdkondades on tekkinud tööjõupuudus, peavad seal tööandjad maksma, mida küsitakse.
Vartsi kinnitusel võib kaua samal tasemel püsinud palk töötaja firmast ära peletada, eriti olukorras, kui teistel palka tõstetakse ning pole tagasisidet, miks konkreetse inimese töötasu püsib ikka muutumatuna.
CV-Onlinei palgatõusu-küsitlusest selgus, et pea veerandil ehk 24 protsendil vastanuist pole kunagi palka tõstetud. Hinno märkis, et seda ei saa siiski tõlgendada nii, nagu töötaks veerand eestlastest eelmisest sajandist pärit palgaga, sest vastanute hulgas on ka noori, kelle staa veel väike. Samuti ei võta inimesed palgatõusuna seda, kui hakkavad rohkem palka saama teisele tööle siirdudes.
Õiglane palgatõus
Töötaja palka peaks tõstma, kui:
töö sisu muutub või vastutus kasvab
töö muutub keerukamaks
töötaja oskused arenevad
töötaja on omandanud uusi väärtuslikke teadmisi ja kogemusi
ettevõttel läheb hästi
selle ameti esindajad on tööturul väga nõutud
Merike Lees
Eestist ära kolinud töötajaga töölepingu lõpetamisel tuleb tööandjal teavitada töötajat igast järgmisest sammust kirjalikult, see välistab töötaja edasised pretensioonid ja nõuded.
Kui töötaja viibib eemal ja ei tule puhkuse lõppedes tööle, siis on tööandja jaoks kaks valikut: lõpetada tööleping töötaja soovil paragrahv 79 alusel ühe kuu möödudes arvestades avalduse saamisest ja nõuda paragrahv 84 lg 2 hüvitist vähem etteteatatud päevade eest või lugeda töötaja töölt puudumine omavoliliseks ja lõpetada leping distsiplinaarsüüteona sellest päevast, kui töötaja töölt ära jäi, ütles tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami.
Tööandja kaotab väljamakstud puhkusetasu
Probleem tekib juhul, kui töötaja on puhkuse ette saanud. Tööandjal on õigus pidada lõpparvest kinni tasatöötamata päevade tasu. Kui töötajal pole palka olnud, siis pole reaalselt midagi kinni pidada ja tagasimaksu nõuda ei saa. See jääbki tööandja kahjuks, nentis Siitam.
Kui töötaja pole oma avalduses märkinud, millisele aadressile ta oma tööraamatu saata palub, siis jääbki see Siitami sõnul tööandja kätte ja tööandjal on kohustus hoida tööraamatut 50 aastat. Töötaja ei saa tulla ja nõuda tööraamatu kinnipidamise tasu, sest tema väide kinnipidamise kohta peab olema tõendatud.
"Tööraamatu kinnipidamine on ikka tööandja keeldumine töötaja nõudel, sellest lähtub on ka hüvitise maksmise kohustus," rõhutas Siitam.
E-kiri kehtib avaldusena juhul, kui sellel on digitaalallkiri. Kui see aga puudub, siis pole Siitami sõnul Eestis ühtegi kohtulahendit, kus e-kiri oleks võrdsustatud posti teel saadetud avaldusega.
Siitam soovitas vältida e-posti teel saadetud avaldusi, sest siin võib olla mängus kellegi pahatahtlik käsi.
Tööleping lõpetatakse isiklikult
Töötaja sõlmib töölepingu isiklikult ja järelikult ka lõpetab selle isiklikult, keegi teine seda tema eest teha ei saa. Kui inimene volitab kedagi, tekib tööandjal küsimus, kas see volitus peab olema kinnitatud. Iseenesest on see ju lihtvolitus, notariaalse kinnituse saamiseks peab töötaja volituse notari juuresolekul omakäeliselt kirjutama ja see on keeruline, möönis Siitam.
Kui aga volitus on olemas ja tööandja selles ei kahtle, siis võib sellele tugineda. Kindlasti peab volitatu andma tööandjale kirjaliku kinnituse, et on tööraamatu kätte saanud.
Personalipunkt Extra, kelle renditöötajatest pooled jäävad lähetatud töökohta ega naase Eestisse, lõpetab tähtajalise töösuhte kirja ja faksi teel. Viis päeva enne tähtajalise töölepingu lõppemist saadetakse töötajale kiri tema postiaadressile, on see siis Eestis või mujal, ning ka faks tema tööandja kontorisse, rääkis Personalipunkt Extra tegevjuht Herdis Ojasu.
Seejärel tehakse kanded töölepingusse ja saadetakse need koos tööraamatuga tähitud kirjas posti teel töötaja antud aadressile.
Seadus annab võimaluse lõpetada töösuhe ühepoolselt, kuid sellest peab jääma jälg.
Eesti kohtupraktikas on juhtum, kus tööandja saatis lepingu ja tööraamatu töötaja aadressile, kuid töötaja väitis, et ta pole midagi saanud. Tööandjal oli tähitud kirja saatmist tõendav kviitung, kuid töötaja väitis, et ümbrikus oli tühi paberileht.
Seepärast on vaja lasta kirjutada üles ka tähitud kirja sisu, siis ei ole tööandjal hiljem süüd ega vastutust, märkis Ojasu.
Kõnest ja SMSist Eestis veel ei piisa
Katrin Sarap
Labour Consulting jurist
Kuidas saab töötaja Eestist eemal olles töösuhet lõpetada?
Juhul, kui töötaja viibib välismaal ja soovib töölepingu lõpetada, peaks ta sellest tööandjat teavitama kirjalikult - kirja teel või ka e-kirjaga. Kui e-kirjas on selgelt ilma tingimusteta väljendatud töötaja soov tööleping lõpetada, siis olemasoleva praktika kohaselt on sellist teatamise viisi aktsepteeritud.
Kuna TLSi kohaselt peab etteteatamine toimuma kirjalikult, siis ei piisa telefonikõnest. Olen kuulnud, et Soomes piisab ka SMSist. Hetkel puudub Eestis praktika selle kohta, et töösuhet võiks lõpetada SMSi kaudu.
Tööraamat võib jääda tööandja kätte nii kauaks, kuni töötaja sellele ükskord järele tuleb - tingimusel, et tööandja on selle kättesaamise võimalusest töötajat kirjalikult (soovitavalt tähitud kirjaga) teavitanud. Kui töötaja soovib, et tema tööraamatule läheks järele keegi kolmas isik, võib töötaja anda sellele isikule lihtkirjaliku volikirja ja teavitada sellest eelnevalt tööandjat.
Anu Mägi
Mõnikord peab personalijuht lisapuhkuse päevade võimalust töötajale meelde tuletama.
Kui riik maksab laste vanuse ja arvu pealt ette nähtud lisapuhkuse päevade eest lapsevanemale 66 krooni, siis osa firmasid annab omal algatusel töötajale nende päevade eest täispalga.
AS-i Rapla Teed personalijuhi Katrin Kase sõnul võtavad tänu kompensatsioonile kõik alla 14-aastaste lastega töötajad lastepuhkuse päevad välja. Tema sõnul annavad tihti mujal töötavad emad lapsepäevad Rapla Teedes töötavatele isadele, sest isade kaudu on kasulikum lisapuhkus välja võtta. Lisapuhkuse päevad võetakse Kase sõnul välja kõige tihedamini suvepuhkuse või aastavahetuse vabade päevade pikenduseks, mõnikord aga lihtsalt kolmepäevase puhkusena.
Esimene september aga näiteks ettevõttes esimesse klassi minevate laste vanematele vaba ei ole. Kase sõnul sätivad lapsevanemad puhkuse ise nii, et saavad selle päeva vabaks.
Isapuhkus
Vuugihermeetikut tootev Krimelte OÜ oma töötajatele lisapuhkepäevi küll ei kompenseeri, kuid värsketele isadele makstakse lapse sünnijärgse kahenädalase isapuhkuse esimesel nädalal täispalka. Ka isapuhkuse päeva eest näeb riik ette 66-kroonise puhkusetasu.
Laste eest lisapuhkuse päevade väljavõtmine pole Krimeltes eriti populaarne. Töötajad kasutavad neid päevi nii vähe, et vahel peab neile seda meelde tuletama, ütles Krimelte personalijuht Õie Ojala. Seaduse järgi on soovitatav võtta küll need vabad päevad koos korralise puhkusega, kuid Ojala sõnul võtavad töötajad need tavaliselt välja eelkõige suvel. Suvise tootmisaja tõttu on töötajate korralised puhkused talvel.
Ka esimene september on esimesse klassi minejate vanematele vaba.
Metallmööblit tootva Jalaxi personalijuhi Ly Mazurtaki sõnul ei ole lisapuhkuse päevade võtmine töötajate seas eriti levinud. Tema sõnul on vabade päevade võtmine lastega peredele üsna paindlikult paika pandud nii võib lapsevanem võtta end töölt vabaks, et ajada tööpäeval pere asju. Jalaxis pole 1. september esimese klassi õpilaste vanematele vaba, kuid Mazurtak peab seda heaks mõt-teks, mis väärib kaalumist.
Hansapanga meediasuhete juhi Kristina Tambergi sõnul ei kompenseerita ka neil lisapuhkuse päevi täiendavalt. Küll aga kehtib neil täiendav vanema-hüvitis, mis annab töötajale viimase põhipalga suurust sissetulekut ka lapse 15.18. elukuuni ning kui töö lubab, pakutakse võimalust teha lapse kõrvalt osaajatööd.
Lapsevanemate täiendavatest puhkepäevadest on 1. september esimesse klassi minejate vanematele vaba.
Lisapuhkus
Täiendava lapsepuhkuse päevade arv sõltub laste vanusest.
Kuus kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust saab juhul, kui töötajal on vähemalt kolm alla 14-aastast last. Samuti siis, kui peres on alla kolmeaastane laps.
Ühe või kahe alla 14-aastase lapse eest saab kolm kalendri-päeva lisapuhkust.
Lapse kolmeaastaseks ning 14-aastaseks saamise aastal antakse vastavalt kuus või kolm päeva täiendavat lapsepuhkust, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
Lisapuhkusepäevade eest saab töötaja 66 krooni.
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kui minu tööraamatus on ettevõttes töötamise kohta ilma templita märge, kuna firmal tempel puudus, siis kas mul tekib pensioniaastate arvutamisel probleeme?
Kahjuks näeb sotsiaalministri 7. oktoobri 2004. a määrusega nr 112 kehtestatud Tööraamatu vorm, tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise kord ning tööraamatu hind ette, et nii tööle võtmise kui ka töölepingu lõpetamise kanne tuleb tööraamatus kinnitada allkirja ja pitseriga.
Kuni 8. aprillini 2004 kehtinud tööraamatu täitmise kord ei nõudnud töölepingu sõlmimise kande pitseriga kinnitamist, üksnes töölepingu lõpetamisel tuli pitseriga kinnitada tööandja esindaja allkirja.
Pitsat peab tööandjal ainuüksi tööraamatu tarbeks olemas olema. Tuleks pärida sotsiaalministeeriumi ametnikelt, miks on kehtestatud selline kentsakas tööraamatu mitmekordse pitserdamise nõue.
Pensioniamet peab oma nõudmistes juhinduma õigus-aktidest, sealhulgas sotsiaalministri määrustest. Seega siis peavad töötamisajad olema tööraamatus enne 8. aprilli 2004 kinnitatud ühe, alates 22. oktoobrist 2004 aga kahe pitseriga.
Vahepealsel ajal tehtud kanded pitserit ei vajanud, sest siis ei kehtinud ükski kord, tuli juhinduda ainult töölepinguseadusest, mille järgi tööandja oli kohustatud pidama tööraamatut kõigi põhikohaga töötajate kohta.
Õnneks saab pensioniõiguslikku tööstaai tõendada ka muude dokumentidega peale tööraamatu, eelkõige töölepinguga, millel ei pea pitserit olema. Töölepingud tuleks koduses arhiivis alles hoida.
Olen kuulnud, et lapseootel naisi ei või ka katseajal lahti lasta. Kas see vastab tõele?
Päris täpselt ei vasta. Katseajal võib töölepingu lõpetada mitmel seaduses näidatud alusel. Arvatavasti peab küsija silmas lepingu lõpetamist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Sel alusel võib tööandja raseda töölepingu lõpetada küll, kuid ainult tööinspektori nõusolekul. Ja loomulikult peab tööandja teadma, et naine ootab last.
Kui tööandja pole taotlusega tööinspektsiooni pöördunudki või on töölepingu kõnealusel põhjusel lõpetanud tööinspektori keelust hoolimata, võib lapseootel naine töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja sellest tulenevalt kas tööle ennistamist ja keskmist palka sunnitult puudumise aja eest või hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks on aega üks kuu.
Jaanika Topkin
TÜ õigusinstituudi vilistlane
Millal pärast tööle asumist peab olema sõlmitud tööleping?
Tööõigussuhet töötaja ja tööandja vahel reguleerib tööleping, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd. Tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu, kindlustama poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Tööõigussuhe tekib hetkest, mil töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. See on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata sellest, kas tööleping on vormistatud või mitte.
Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. TLSis ei ole märgitud, millal pärast tööle asumist peab tööleping sõlmitud olema, küll aga on sätestatud, et töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt.
Töölepingu vormistamata jätmise või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust.
Lehekülg 1491 / 1596
