Artiklid
Kõige olulisem erisoodustustest
MIS ERISTAB PALKA ERISOODUSTUSTEST?
Näide 1. Tööandja maksab palka 2000 krooni ja tegemist on nii kogumispensionimakse kui ka töötuskindlustusmaksega maksustatava väljamaksega.
Tööandja:
->peab kinni töötuskindlustusmakse (1% brutopalgast) 20 krooni,
->kogumispensionimakse (2% brutopalgast) 40 krooni ning
->peale ülalmainitud maksete kinnipidamist tulumaksu (26%) 504 krooni (maksubaas on 2000-40-20 =1940 krooni, jätame arvestamata maksuvaba tuluga)
->maksab sotsiaalmaksu (33%) 660 krooni, ning
->tööandja töötuskindlustusmakse (0,5%) 10 krooni.
Tööandja kogukulu on 2670 krooni. Töötaja saab kätte 1436 krooni. Palga saamine on isikustatud.
Näide 2. Tööandja annab töötajale erisoodustust summas 1436 krooni.
->maksab sellelt tulumaksu (määraga 26/74) 505 krooni ja
->tasub sotsiaalmaksu (33% summalt 1436 + 505=1941), 641 krooni.
Tööandja kogukulu on 2582 krooni. Erisoodustuste andmist ei isikustata saajate järgi.
Tööandja jaoks on vahe töötajale palga maksmisel või erisoodustuste tegemisel maksude osas selles, et:
Palga maksmisel (näide 1) peab tööandja tasuma sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse; tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse peetakse kinni töötaja palgast.
Kinnipeetud tulumaksust laekub 44% riigile ning 56% maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele, ülekantav sotsiaalmaks isikustatakse, töötuskindlustusstaaþ suureneb 1 kuu võrra ja isiklikule pensionikontole laekub vastav summa.
Erisoodustuste andmisel (näide 2) maksab tööandja erisoodustuselt tehtud kulutuselt tulumaksu ja sotsiaalmaksu, mis laekuvad kogu ulatuses riigile.
Palk ja erisoodustused maksustatakse ühe ja sama maksumääraga - 26% brutosummalt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 3 alusel makstakse erisoodustuste netohinnalt tulumaksu määras 26/74 (35,14%). Teiste maksude ja maksete tõttu võib erisoodustuse ja palga maksustamisel tekkida umbes 3% vahe, kuna erisoodustuselt ei tasuta töötuskindlustus- ega kogumispensionimakseid.
Töötaja saab mõlemal juhul tulu 1436 krooni, kuid erisoodustus on talle ebasoodsam, sest erisoodustuse sotsiaalmaks ei kuulu isikustamisele, s.t. see ei lähe tulevikus pensioni ega haigushüvitise arvutamisel arvesse ning erisoodustus ise ei mõjuta keskmise palga arvestust. Töötuskindlustuse staaþ, kindlustushüvitise suurus, kogumispensionikonto laekumised - kõik need töötajale positiivsed aspektid on sõltumatud erisoodustuselt makstud maksudest.
MIS ON ERISOODUSTUS, MILLAL SEDA MAKSUSTATAKSE JA KUIDAS DEKLAREERITAKSE?
Erisoodustuseks on tööandja poolt töötajale lisaks palgale antud kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus.
Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks jms. Erisoodustusena ei käsitleta ka tööandja kulutusi, mis on vajalikud töötaja tööülesannete täitmiseks.
Lähtudes erisoodustuse definitsioonist tuleb erisoodustuse andmisel kontrollida, kas toimub tasu maksmine või rahaliselt hinnatava hüve andmine.
Kuigi erisoodustus on sisuliselt saaja (töötaja) tulu, on selle maksustamine soodustuse andja, s.t. tööandja kohustuseks. Erisoodustuse saaja (töötaja) ei vastuta selle eest, kui tööandja on jätnud erisoodustuselt maksu maksmata.
Erisoodustus võib olla isikustatud, kuid alati ei pruugi see nii olla ja erisoodustust võib anda ka grupiviisiliselt, kusjuures saaja jääb anonüümseks (nt. tööandja poolt kohvi ja tee pakkumine oma töötajatele). Erisoodustuste loetelu seaduses ei ole lõplik.
Erisoodustus maksustatakse selle kuu eest, millal kulutus tehti või kui tehtud kulutusest ei ole võimalik lähtuda, siis millal soodustust anti. Kulu ei tähenda siinjuures kulukannet raamatupidamises, vaid siin käsitletakse ka neid maksuobjekte, mille puhul väljamakset tegelikult ei toimu. Kuna erisoodustustena käsitletakse erinevaid maksuobjekte, siis ei ole võimalik üheselt edasi anda kõikide maksuobjektide maksukohustuse tekkimise aega ja seda tuleb jälgida igal konkreetsel juhul eraldi.
Maksustamisperioodil erisoodustusteks tehtud kulutused või antud soodustused tuleb maksumaksjal näidata rahandusministri poolt kehtestatud vormi TSD lisas 4 ja maksustamisperioodiks on kalendrikuu vastavalt tulumaksuseaduse § 3 lõikele 2.
KES ON ERISOODUSTUSE ANDJA JA SAAJA?
Erisoodustust võib anda tööandja, vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõikele 2.
Tööandja erisoodustuste tähenduses on muuhulgas:
->äriühing, avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik, mittetulundusühing, riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;
->mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või kellel on Eestis töötajad, s.t. mitteresident maksab tulumaksu Eestis asuvatele töötajatele tehtud erisoodustustelt.
->füüsiline isik, s.t. kui füüsiline isik omab töötajaid.
Erisoodustuse saajaks on töötaja, vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõikele 3.
Töötaja mõiste tulumaksuseaduse §-s 48 on sätestatud tunduvalt laiemana, kui töötaja mõiste töölepinguseaduse § 2 tähenduses, kuid erisoodustuse seisukohast ei ole oluline, milline seadus tööalaseid suhteid reguleerib.
Erisoodustuste saajatena loetakse töötajaks:
->töölepinguseadusest tulenevalt töölepingu alusel töötav isik; töösuhte erivormiks on spordiseaduse § 13 lg 2 alusel sõlmitava lepingu kohaselt toimuv tegevus.
->avalik teenistuja, s.t. riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötav isik, sealhulgas kaitseväeteenistuja; avalike teenistujate hulka kuuluvad ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenistujad, kellele ATS täielikult või osaliselt ei laiene.
->juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse § 9 lg 2 sätestab, et juhtimis- või kontrollorganiks on muuhulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon.
->välismaa äriühingu filiaali juhataja ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha tegevjuht.
->füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui 6 kuud.
->töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik. Sellisel juhul peavad maksumaksjal olema kirjalikud dokumendid, mis tõendavad tehingu toimumist ja tehingu seotust ettevõtlusega. Ajalist kriteeriumi ei eksisteeri. Erisoodustust saab teha lepingu kehtimise ajal.
Erisoodustuse saajaks võivad olla ka töötaja abikaasa, vanemad või lapsed.
Kuigi lisaks seaduslikule abielule on levinud ka seadustamata kooselu ja ühine laste kasvatamine, ei saa elukaaslast abikaasaga samastada, sest perekonnaseadus tunnistab ainult seaduslikult registreeritud abielu. Seega ei käsitleta töötaja elukaaslasele antud hüvesid erisoodustustena, vaid kingitustena ja maksustatakse tulumaksuseaduse § 49 sätestatud korras, kuid ka abieluväliste laste puhul on tööandja antud hüved erisoodustuseks.
KUIDAS ERISOODUSTUSTE HINDA KINDLAKS MÄÄRATA?
Erisoodustuste maksjad, saajad ja sisu on sätestatud tulumaksuseaduse §-s 48, kuid erisoodustuste andmisega seonduvad ka teised seadused ja normatiivaktid. Vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõikele 7 on rahandusministri 29.12.1999.a määrusega nr 120 kehtestatud "Erisoodustuse hinna määramise kord".
Järgnevalt selgitame erisoodustuste hinna määramist erinevate töötajale antavate hüvede ja soodustuste korral.
Kui erisoodustuseks on töötaja kulude katmine, siis on erisoodustuse hinnaks nende kulude katmiseks makstud summa vastavalt "Erisoodustuste hinna määramise korra" punktile 3.
* eluasemekulude katmine
Siinkohal ei käsitleta töötaja poolt (elu)ruumi kasutus- või rendilepingu alusel tööandja kasutusse andmist, vaid tööandja poolt töötaja eluasemekulude osalist või täielikku katmist. Erisoodustuse tegemise ajaks on arve tasumise hetk, sest kuni selle hetkeni ei ole töötaja tööandjalt hüvet saanud.
* kindlustusmaksete tasumine
Tulumaksuseadus sätestab, et juhtudel, kui tööandjale on kindlustusmaksete tasumine ette nähtud seadusega, ei ole tegemist erisoodustusega; siinkohal on maksuamet lähtunud kindlustusmaksete tasumisel eelkõige maksete eesmärgist ja hüvitise saajast.
Kui kindlustusseaduse mõttes on hüvitise saajaks töötaja, loetakse tööandja poolt kindlustusmakseteks tasutud summad erisoodustuseks vastavalt "Erisoodustuse hinna määramise korra" punktile 6.
Kui kindlustushüvituse saajaks on tööandja, kuid kindlustatakse töötajaid (tööõnnetuse või muu töötajatega seotud riski vastu), siis ei ole tegemist erisoodustusega, vaatamata sellele, et kindlustamine ei olnud seadusega ette nähtud.
* lähetuskulud
Töötajate lähetusse saatmise kord, tingimused ja lähetuskulutuste piirmäärad on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrustega. Erisoodustusena maksustatakse see osa lähetuskuludest, mis ületab määrustega kehtestatud piirmäärasid.
Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata töötajatele, keda lähetusse saadetakse, kuna määrustes sätestatud töötajate ring, kellele laienevad määrusega kehtestatud maksuvabastused, on piiratum, kui tulumaksuseaduse § 48 lõigetes 3 ja 6 nimetatud erisoodustuste saajad kokku.
* isikliku sõiduvahendi kasutamine
Töötajatele nende isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise hüvitisi makstakse välja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras ja ulatuses. Sõiduauto peab olema isiklikus omandis või soetatud kapitalirendilepinguga ning hüvitist makstakse kalendrikuus ühe isiku kohta. Üle määruses kehtestatud summa väljamakstud hüvitist või kulutuste kompenseerimist maksustatakse kui erisoodustust.
Ka siin tuleb tähelepanu pöörata töötajatele, kellele hüvitisi makstakse, kuna töötajate ring, kellele makstakse määrusega kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, on piiratum kui tulumaksuseaduse § 48 lõigetes 3 ja 6 nimetatud erisoodustuste saajad kokku.
* sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti-, või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks
Siinkohal juhindutakse "Erisoodustuste hinna määramise korra" punktides 4 ja 5 sätestatust.
Kui töötaja kasutab tööandja sõiduautot tööandja ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks, reguleerib seda nimetatud korra punkt 4. Sellisel juhul kehtestab sõiduauto kasutamise (erisoodustuse) hinna kuus sõiduauto kohta rahandusminister. Siinkohal ei ole oluline, kas sõiduauto on tööandja omandis või valduses ning kas töötaja kasutab sõiduautot tasuta või soodushinnaga. Kui tööandja ei soovi maksta tulu- ja sotsiaalmaksu kehtestatud hinnalt, siis tuleb töötajal tasuda tööandjale tema poolt tegelikud sõiduauto kasutamise kulud kuus. Kuidas tööandja töötaja poolt tehtud kulutused kindlaks teeb, see jääb tööandja otsustada, kuid üheks võimaluseks on sõidulehtede või sõidupäevikute kasutuselevõtmine.
Kui töötaja kasutab muud tööandja omandis või valduses olevat vara (välja arvatud sõiduauto) tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, reguleerib seda nimetatud korra punkt 5. Siis loetakse hinnaks, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu, vara rendile andmise turuhinda või vara rendile andmise turuhinna ja tööandja poolt antud soodushinna vahet.
* laenu andmine
Kui tegemist on laenu andmisega töötajatele, on erisoodustuse hinnaks laenuintressi alammäära järgi arvutatud intressi summa ja laenulepingus ettenähtud intressimäära järgi tasumisele kuuluva intressi summa vahe, vastavalt "Erisoodustuste hinna määramise korra" punktile 7. Töötajatele antava laenuintressi alammäära kehtestab rahandusminister eraldi määrusega.
* vara tasuta üleandmine, müük, vahetus turuhinnast madalama hinnaga
Siin tuleb vahet teha neljal erineval olukorral, olenevalt sellest, kas vara realiseerimine või teenuse osutamine on tööandja põhitegevuseks või mitte, ning kas vara müüakse või vahetatakse turuhinnast madalama väärtusega, ning juhindutakse Erisoodustuste hinna määramise korra" punktides 8-11 sätestatust.
o Kui asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse realiseerimine või osutamine on tööandja
põhitegevuseks ja töötajale antakse vara kasutada tasuta, siis on erisoodustuse hinnaks müügihind, millega vara realiseeritakse töötajaga mitteseotud kolmandale isikule.
o Kui asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine töötajale ei ole tööandja põhitegevusega kuidagi seotud, siis on erisoodustuse hinnaks turuhind, kuid võib olla ka bilansiline maksumus (põhivara puhul jääkmaksumus) juhul, kui turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määrata või kui turuhind on madalam. Nii näidatakse üldjuhul ka töötajatele tehtud kingituste hind.
o Kui toimub asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse müük töötajale turuhinnast madalama hinnaga, siis on erisoodustuse hinnaks turuhinna ja müügihinna vahe, kuid turuhinna asemel võib olla ka bilansiline maksumus (põhivara puhul jääkmaksumus) juhul, kui turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määrata või turuhind on madalam.
o Kui toimub asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse vahetus turuhinnast madalama arvestusliku väärtusega, siis on erisoodustuse hinnaks turuhinna ja vahetuse aluseks võetud arvestusliku väärtuse vahe. Kui vahetatavate asjade väärtused erinevad vastavatest turuhindadest, loetakse erisoodustuse hinnaks nende turuhindade vahe.
Vara tasuta üleandmisel on erisoodustuse tegemise hetkeks vara üleandmise hetk.
* vara ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga
Vastavalt Erisoodustuste hinna määramise korra" punktile 12 loetakse sel puhul erisoodustuse hinnaks turuhinna ja ostuhinna vahe.
Vara omandamisel turuhinnast kõrgema hinnaga on erisoodustuse tegemise hetkeks vara eest tasumise hetk.
* loobumine rahalise nõude sissenõudmisest
Erisoodustuse hinnaks on rahalise nõude suurus, vastavalt "Erisoodustuse hinna määramise korra" punktile 13. Tulumaksuseadus lisab: "v.a. juhul, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust".
Töötajalt rahalise nõude sissenõudmisest loobumisena võib käsitleda näiteks olukordi, kui tööandja kustutab töötajale antud laenu või kui kassas või laos on puudujääk ning tööandja loobub süüdlastelt rahalise nõude sissenõudmisest jne. Kui tööandja on oma tegevusetusega andnud töötajatele võimaluse ametiseisundit kuritarvitada ja tööandjale kahju tekitada, ning tööandja loobub rahalise nõude sissenõudmisest, on tegemist selgelt erisoodustusega.
* kulutused töötajate tervisekontrollile
Erisoodustuseks ei ole kulutused töötajate tervisekontrollile ning kulutused töötajate ohutu ja turvalise töökeskkonna tagamiseks, kui selline kohustus tuleneb seadusest ja seaduse alusel välja antud normatiivaktidest ning töötajate tervisekontrolli, töötajate ohutu ja turvalise töökeskkonna tagamiseks tehtavad kulutused on tööandja poolt reguleeritud.
* koolituskulud
Erisoodustus ei ole töötajate tööalane koolitus, kui sellega ei kaasne hariduse (või kraadi) saamine. Samuti ei loeta erisoodustuseks tööandja poolt riigikeele õppimisele tehtud kulutusi v.a. juhul, kui sellega kaasneb haridust tõendava dokumendi saamine.
Töötaja saab oma või ülalpeetava hariduse omandamiseks tehtud kulutustega vähendada oma maksustamisele kuuluvat tulu.
Erisoodustuste puhul ei ole võimalik anda ammendavat soodustuste loetelu, kuna igat erisoodustust vaadeldakse eraldi, olenevalt selle sisust. Erisoodustuse tulemus on töötaja tulu, mille kindlakstegemine ei ole alati ka maksuhaldurile lihtne.
Levinumad erisoodustused on tööandja poolt töötajate tarbeks tehtud kulutused kohvile, küpsistele, toitlustamisele, spordisaalide kasutamisele ja transpordikuludele (v.a. olukorrad, kus toimub töötajate vedu ühelt objektilt teisele). Samuti on juhtumeid, kus erisoodustused on juba ette määratud mõne normatiivaktiga (lähetused, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis).
Hea raamatupidaja,
31. oktoobril lõppes teine kogumispensioniga liitumise periood. Selle jooksul liitus pensionisüsteemi II sambaga 170 000 inimest, kelle seas võivad olla ka Teie ettevõtte töötajad. Mida see tähendab raamatupidajale?
Kõigil teisel perioodil liitunud isikutel tuleb tasuda kogumispensioni makseid alates 01.01.2003.a. saadud töötasult. Makse kinnipidaja on liitunud isiku tööandja, kes peab töötaja brutopalgast kinni 2% ning edastab selle koos teiste maksude ja maksudeklaratsiooniga Maksuametile.
Kogumispension paneb Teid vastutusrikkasse rolli just raamatupidaja tagab, et kõigi kogumispensioniga liitunud töötajate pensionimaksed jõuaksid õigeaegselt pensionifondidesse tulu teenima. Eelmine liitumisperiood näitas, et edastatud deklaratsioonides esines palju vigu, mille tõttu viibis kogumispensioni osakute jagamine suurele osale liitunutest.
Et aasta algus kulgeks viperusteta, kutsub Eesti Väärtpaberikeskus Teid kolmapäeval, 4. detsembril algusega kell 09:00 toimuvale raamatupidajatele suunatud koolitushommikule KÕIK VAJALIK KOGUMISPENSIONIST RAAMATUPIDAJALE.
Koolitushommiku kava
- 09:00-09:15 Hommikukohv ja registreerimine
- 09:15-09:45 Kaidi Oone, Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor
"Kogumispensioni üldtutvustus, raamatupidajale olulised aspektid" - 09:45-10:30 Katrin Kalberg, Eesti Väärtpaberikeskuse pensionispetsialist
"EVK roll kogumispensionis. Kuidas saab EVK Teie elu lihtsamaks teha - Pensionikeskus, masspäringud, lihtpäringud ja Minu konto" - 10:30-10:45 Kohvipaus
- 10:45-11:30 Kaja Tamm, Maksuameti peadirektori asetäitja kt
"Tööandjate poolt tehtud vead ja võimalused nende vältimiseks"
NB! Kõigile koolitushommikul osalevatele asutustele kogumispensioniga liitunud isikute masspäring soodushinnaga 300 krooni (tavahind 500 krooni).
Toimumiskoht ja maksumus
Koolitushommik toimub Radisson SAS hotelli Cuxhaven/Bremerhaven saalis (II korrusel).
Koolitushommikul osalemise tasu 500 krooni. Tasumine ettemaksuna EVK arveldusarvele Hansapangas 221019349777. Arve antakse soovi korral kohapeal või saadetakse hiljem postiga.
Lisainfo ja registreerumine aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
või telefoni teel (0) 640 8806.
Puhkusetasu ja keskmise palga arvutamise korra kehtestamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses. Taasiseseisvunud Eestis on vastavad eeskirjad juba kolmandad. Iseseisvusperioodi algaastatel kuni jõuti oma eeskirjade vastuvõtmiseni, rakendati nõukogudeaegseid sätteid. Siis võeti puhkusetasu arvutamise aluseks eelnenud kaheteistkümne kuu palk ja keskmise palga arvutamise aluseks kahe kuu palk. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1992. a määrusega kinnitati puhkusetasu arvutamise kord ja 2. märtsi 1994. a määrusega keskmise palga arvutamise kord. Nende järgi oli mõlemal juhul arvutamise aluseks eelnenud kahe kuu jooksul teenitud palk. Need määrused kehtisid kuni 1. jaanuarini 1999. a, mil jõustus Valitsuse 15. detsembri 1998. a määrus, millega kinnitati uus keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. Selle määrusega tehti kaks olulist muudatust: endise kahe kuu asemel kehtestati arvutamisel aluseksvõetavaks perioodiks kuus kuud ja teiseks puhkusetasu hakati arvutama ühe tööpäeva keskmise palga kaudu (5/7 sellest). Puhkusetasu arvutamise sellist korda ei peetud otstarbekohaseks ja juba kahe aasta pärast see muudeti. Praegu kehtivad kaks eraldi määrust:
* Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2001. a määrus nr 278 Puhkusetasu arvutamise kord (RT I 2001, 71, 433; 2002, 41, 261);
* Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määrus nr 275 Keskmise palga arvutamise kord (RT I 2001, 71, 430).
Mõlemad määrused jõustusid 1. jaanuaril 2002. a. Nende määruste positiivne väärtus on eelkõige selles, et nad on universaalse toimega, kehtivad nii neile, kes töötavad töölepingu alusel, kui ka neile, kes nimetatakse ametisse avaliku teenistuse seaduse või mõne muu, avalikku teenistust reguleeriva eriseaduse alusel. Nad on rakendatavad kõikide töötajate suhtes olenemata, milline on nende tööajakorraldus, kas nad töötavad vahetusega tööl, on neil päevaviisiline või summeeritud tööajaarvestus, osaline või täistööaeg.
Siiski pole arvutamisreeglite sagedane muutmine praktikale positiivset mõju avaldanud. Arvata, et puhkusetasu ja keskmist palka arvutatakse praegu kõikide tööandjate juures ühtemoodi, oleks ennatlik ja liialt optimistlik. Uute määruste mõned sätted on mitmetimõistetavad (näit. puhkuse ajal palga maksmise jätkamine), mõnede probleemide reguleerimine on jäänud lünklikuks (näit. palgamäärade indekseerimine), mõnede olukordade lahendamiseks on otsustamisõigus jäetud tööandjate tasandile, kuigi vaja oleks ühtset riiklikku regulatsiooni (näit. keskmise päevapalga ja töölepingujärgse palgamäära võrdlus). Omajagu külvab segadust ka see, et mitmeid arvutamisreeglite seisukohalt nii olulisi märksõnu nagu palk, põhipalk, lisatasu, preemia kasutatakse erinevates seadustes erinevalt (näit. preemia mõiste palgaseaduses ja avaliku teenistuse seaduses).
Käsiraamatu eesmärgiks on selgitada raamatupidajatele puhkusetasu ja keskmise palga arvutamiseks kehtestatud reegleid ning kommentaaride ja näidete abil kaasa aidata nende ühesuguse rakenduspraktika kujunemisele.
Loe lähemalt käsiraamatute sarjast..
Kui soovite tellida käsiraamatute sarja (12 tk.) või üksiknumbrit, saatke alljärgnevad andmed e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. (firma nimi, tellija nimi, aadress, linn, maakond, postiindeks, telefon, faks, e-post).
Üksikeksemplari tellimisel kirjutage palun ka raamatu pealkiri. Täname.
raamatupidaja.ee
Elo Haugas
rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna otseste maksude talituse peaspetsialist
Tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, töötuskindlustuse ja kogumispensionide seaduses on kavas teha muudatus, mille kohaselt ei pea nende maksude ja maksetega maksustatavaid väljamakseid tegevad isikud, st tööandjad, enam väljastama iga aasta 1. veebruariks kohustuslikus korras tõendeid füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete ja nendelt arvestatud, kinni peetud ning tasutud maksude ja maksete kohta. Seda tuleb teha vaid isiku sellekohase sooviavalduse korral.
Analoogiline muudatus tehakse ka palgaseaduse paragrahvis, mis käsitab tööandja kohustust anda töötajale sisuliselt samade andmetega teatis palga maksmisel.
Ühelt poolt vähendab muudatus tööandjate kulutusi selliste tõendite ja teatiste väljastamiseks, teisalt aga kaob eelnõu seadusena vastuvõtmise korral töötajal tõendi järele vajadus. Maksuamet hakkab kandma neid andmeid ise residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile. Nn eeltäidetud tuludeklaratsioonile kantakse ka maksuametile krediidiasutuste poolt esitatud andmed tasutud õppelaenu intresside kohta. Seega maksumaksja vastavaid tõendeid üldjuhul maksuametile enam esitama ei pea.
Samas ei kanna maksuamet deklaratsioonile andmeid ülejäänud maksustatavast tulust tehtavate mahaarvamiste kohta, nagu tasutud koolituskulud, eluasemelaenu intressid või makstud elatis selliste mahaarvamiste kasutamiseks peab maksumaksja ise täitma tuludeklaratsiooni vastavad lahtrid ning esitama vajadusel ka tõendid nende kulutuste tegemise kohta.
Eeltäidetud tuludeklaratsiooni saab maksumaksja maksuameti e-teenuse kaudu või väljatrükituna maksuameti kohalikust asutusest.
Tulude deklareerimisega seondub ka tulumaksuseaduse muudatus, millega laiendatakse isikute ringi, kes ei pea tuludeklaratsiooni esitama. Need on residendist füüsilised isikud, kes on saanud kalendriaasta jooksul maksustatavat tulu ainult töötamisest töölepingu alusel või avalikus teenistuses, tegutsemisest juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena ning ajutise töövõimetuse hüvitisest. Enam ei ole tingimuseks, et tulu oleks saadud töötamisest ainult ühes töökohas, nagu nõuab tulumaksuseaduse praegune tekst.
Koostöös Eestis Kindlustusseltside Liiduga kehtestatakse uues redaktsioonis tulumaksuseaduse §-d 2021, mis käsitavad kindlustushüvitiste ja kogumispensionide maksustamist. Tegemist ei ole sisuliste muudatustega, vaid vajadusega korrastada pensionireformi käigus korduvalt muudetud sätete struktuuri.
Üks sisulisem muudatus tehakse eelnõuga tulumaksuseaduse § 29 lõikes 8 ja on seotud dividendide maksmisega mitteresidendist juriidilisele isikule. Kui praegu on Eesti residendist äriühingu poolt mitteresidendist juriidilisele isikule makstud dividendid tulumaksust vabastatud juhul, kui mitteresidendi osalus residendist äriühingus on vähemalt 25%, siis alates Euroopa Liiduga liitumisest tuleb vastav määr alandada 20%-le. Muudatusega tagatakse residendist ja mitteresidendist dividendisaajate võrdne kohtlemine.
Palga-, tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, töötuskindlustuse, kogumispensionide ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu on praegu Riigikogu menetluses.
Äripäev
25.11.02
P I R E T L A U R
Consult Finantskonsultatsioonid
Kolm aastat tagasi tööle asunud võimekas finantsist Mati on esitanud lahkumisavalduse. Talle on tehtud konkureeriv pakkumine, mis võimaldab saada sarnase töö eest soliidsemat tasu ning prestiiþikama positsiooni.
Lahkumise tegelik põhjus
Võimalike lahenduste otsimisel on otstarbekas alustada Mati lahkumise tegeliku põhjuse selgitamisest.
Kui on tegemist taktikaga, kus lahkumisavaldusega vehkimine on vahendiks tunnustuse ja palgatõusu taotlemisele, on viimane aeg töötajate motiveerimisele tähelepanu pöörata.
Peaks määrama organisatsiooni seisukoha. Kui alternatiivkulud on odavamad kui püüe Matit erinevate motivaatoritega kinni hoida, tuleb Matile edaspidiseks kõike head soovida.
Kui aga Mati kaotuse hind on liialt kõrge? Kas piisab sellest, kui panna Matile palka juurde? Arvatavasti vaid juhul, kui Mati palk ei ole organisatsiooni ja ümbritseva keskkonna samaväärsete spetsialistidega võrdväärne. Kahjuks ühe inimese töötasu tõstmisega enamasti olukorda ei lahenda. Loodav uus ebavõrdsus võib probleemi hoopis võimendada. Lisaks on efekt ajutine: kui palk ei mõõda tehtud tööd, siis mõne aja jooksul harjutakse uue standardiga, kuid rahulolematus püsib.
Mati võib olla lihtsalt laisk ja pretensioonikas. Või on laiskuse tegelik nimi hoopis motivatsioonipuudus ning töötaja pretensioonikus osutub hoopis tema väärtuse ning eesmärkide mitteteadvustamiseks?
Mati lugu annab sel juhul märku hoopis puudujääkidest tööprotsessi korraldamisel ja viitab vajadusele revideerida nii personalipoliitikat kui ka töö tasustamise ja motivatsioonisüsteemi.
Kriisi vältimine
Iga-aastased arenguvestlused peaksid andma teavet töötajate suhtumisest organisatsiooni ja selle poolt sätestatud tingimustesse. Selleks peavad aga need ületama formaalsuse taseme ning muutuma motivaatorina oluliseks osaks organisatsiooni kultuuris.
Kindlasti tuleb kord aastas üle vaadata kogu palgasüsteem, tehes kindlaks, kas makstav tasu mõõdab tegelikult tehtavat tööd või tuleks palgasüsteemi korrigeerida, uuendades töö tasustamise skeeme. Ühtlasi tuleb hinnata ka olemasolevaid motivaatoreid. Võib-olla mõned esialgsed motivaatorid enam ei tööta, olles muutunud rutiinseks palgalisaks.
Pikemaajaliste motivaatorite kasutamisele on iseloomulik, et nende mõju aastate jooksul kahanemise asemel hoopis kasvab. Sellesse gruppi kuulub näiteks töötajate kaasamine organisatsiooni omanike ringi, tööandja pensionid, töötajate investeerimisfondid ning kindlustuse instrumente kasutavad boonusskeemid.
Mittemateriaalsed motivaatorid
Kasutada saab ka erinevaid mittemateriaalseid motivaatoreid, millena tulevad muu hulgas arvesse ka demoraliseerivate tegurite nagu kärarikka töökeskkonna, ümbrikupalga maksmise, ebavõrdse kohtlemise ning organisatsiooni halva maine kõrvaldamine. Oluliseks muutub uute motivatsioonitegurite otsimine enamasti siis, kui tavalised motivaatorid enam ei tööta: palk on rahuldav, telefoni limiit piisav jne.
Palga eri komponentide vahelise tasakaalu ning erinevate motivaatorite mõjususe küsimusi võib lahendada ka individuaalselt. Sel juhul ei saa rääkida aja efektiivsest kasutamisest ning töötajate võrdsest kohtlemisest. Süsteemse lahendi väljatöötamiseks minnakse keskmistes ja väiksemates organisatsioonides tihti teenuse outsourceimisele, kasutades sellele spetsialiseerunud konsultantide abi.
Töötaja lahkumine on organisatsiooni jaoks kaotus
->lahkub töökogemus
->lahkub sissetöötatud kontaktide ja suhtluskanalite ahela lüli
->tuleb kulutada aega ja raha uue töötaja leidmiseks
->uue inimese sisseelamisperiood võib olla ootamatult pikk
->lahkuv töötaja viib tööalast infot organisatsiooni mõju alt välja
Äripäev
25.11.02
Lehekülg 1587 / 1598
