Artiklid
Viimasel ajal on küsimusi ja ärevust tekitanud uue ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 4 ning ühe audiitorbüroo tõlgendus sellele.
Nimelt on väidetud, et juhatuse ja nõukogu liikmete osas kohustab uus ravikindlustuse seadus juriidilist isikut maksma sotsiaalmaksu vähemalt minimaalselt sotsiaalmaksu kuumääralt arvutatuna. Seega tuleks sotsiaalmaksu tasuda ka nende Eesti residentidest juhatuse ja nõukogu liikmete eest, kes töötasu ei saa.
Eeltoodud väited on ilmselgelt eksitavad. Ravikindlustuse seadusest ei saa tuleneda sotsiaalmaksukohustus. Samas ei ole sotsiaalmaksuseaduses kirjeldatud muudatusi tehtud ning teadaolevalt ei ole neid ka plaanis. Seega kehtib ka pärast uue ravikindlustuse seaduse jõustumist põhimõte, et juhatuse ja nõukogu liikme puhul makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult. Minimaalset sotsiaalmaksukohustust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul sotsiaalmaksuseadus ei sätesta kui juhatuse või nõukogu liikmele tasu ei maksta, siis ei tule ka sotsiaalmaksu maksta.
Uue ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 4 sätestab, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on kindlustatud isik ainult siis, kui tema eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (käesoleval aastal 700 krooni). Kui juhatuse või nõukogu liikme tasu on väiksem kui 700 krooni kuus, siis sotsiaalmaksu makstakse ikka tegelikult tasult, kuid juhatuse või nõukogu liige ei ole kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse tähenduses. Näiteks otsustab juriidiline isik maksta oma nõukogu liikmele tasu 500 krooni kuus, siis sellelt tasult tuleb maksta sotsiaalmaks 165 kr (500 * 33%), kuid sellest hoolimata ei muutu see nõukogu liige kindlustatud isikuks.
Ranno Tingas
Jurist-maksukonsultant
IMG KONSULTANT AS
24.09.02
Töötajate liitumise üle täpset arvestust pidades väldite maksete arvestuses vigu
Kaidi Oone
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor, juhatuse liige
Kogumispensionimaksete liikumisel on viimastel kuudel tekkinud mitmeid tüüpküsimusi ja -vigu, millele tahaksin järgnevalt tähelepanu juhtida.
Töötajate liitumist tasub kontrollida otse registrist
Kogumispensionide seadus kohustab liitunud töötajat sellest oma tööandjat teavitama, kuid ei määratle, kuidas seda täpselt tegema peab. Liitumisest võib teavitada suuliselt või kirjalikult vastavalt tööandja poolt kehtestatud korrale.
Paraku ei ole paljudes ettevõtetes sellist korda veel olemas ja kui ongi, leidub ikka neid töötajaid, kellel uuega harjumine võtab aega või kes lihtsalt unustavad tööandjat oma liitumisest informeerida.
Seepärast soovitame tööandjail töötajate liitumist kindlasti ka ise kontrollida. Seda saab teha lihtpäringuna Interneti lehel www.pensionikeskus.ee, sisestades ühe kaupa töötajate isikukoodid; või masspäringuna Eesti väärtpaberite keskregistrist.
500 krooni maksev masspäring on mugavam suurearvulise töötajaskonnaga ettevõtetele. Masspäringu tegemiseks tuleb töötajate isikukoodide nimekiri esitada Eesti Väärtpaberikeskusele, kes teostab päringu kuni kolme tööpäeva jooksul.
Pärast 1. novembrit tuleks töötajate liitumist uuesti kontrollida
Kuni 1. novembrini on võimalik kogumispensioniga liituda isikutel, kes soovivad alustada pensioni kogumist 2003. aasta 1. jaanuarist. Seetõttu on pärast 1. novembrit otstarbekas töötajate liitumine uuesti üle kontrollida. Siinjuures tasub meeles pidada, et kord juba liitunud isikud enam kogumispensioni maksete tegemisest loobuda ei saa, nii et nende töötajate staatust uuesti kontrollida ei ole vaja.
1. novembriga lõpeb jäädavalt liitumise võimalus isikutel, kes on sündinud aastatel 1942 kuni 1956. Nimetatud vanusegruppi kuuluvad isikud, kes selleks ajaks liitumisotsust teinud pole, ei saa ka enam edaspidi liituda.
Kindlasti ei tähenda see (nagu mõned raamatupidajad ekslikult on tõlgendanud), et järgmisest aastast tuleb kõigilt ülaltoodud ajavahemikus sündinud isikutelt kogumispensioni makseid igal juhul kinni pidama. Makseid tuleb hakata ikka kinni pidama vaid nende vastavasse vanusegruppi kuuluvate isikute töötasust, kes ise 1. novembriks kogumispensioniga liitumise kasuks on otsustanud.
Kohustuslike liitujate puhul pole valikuavalduse esitamine tööandja jaoks tähtis
1983. aastal ja hiljem sündinud ning 18-aastaseks saanud isikutele on kogumispensioniga liitumine kohustuslik. Selliste töötajate liitumise kontrollimine pole vajalik (ehkki register annab igal juhul korrektsed andmed). Tööandja seisukohalt ei ole oluline, kas kohustuslikust liitujast töötaja on tegelikult valikuavalduse esitanud või mitte.
1. juulist 2002 tuli alustada 1983. aastal sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist. Ei tohi unustada, et hiljem sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist alustatakse töötaja 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril, mitte kohe pärast nende 18-aastaseks saamist. Nii näiteks tuleb 1984. aastal sündinud töötajate kogumispensionimaksete kinnipidamist alustada tuleva aasta 1. jaanuarist.
Maksed tuleb kanda maksuameti, mitte EVK kontole
Kogumispensioni makse ehk 2% töötaja palgast kuulub kinnipidamisele ja tasumisele kõigi muude maksudega samas korras. Kinni peetud kogumispensioni maksed kantakse üle Maksuameti pangakontole samamoodi nagu kantakse üle kinni peetud tulumaks ja töötuskindlustusmaksed, s.t. väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Kogumispensioni makseid ei kanna tööandjad otse Eesti Väärtpaberikeskusele (nagu üksikud asutused seda on püüdnud teha). Siinjuures on veel tüüpiliseks veaks, et tööandja märgib kogumispensioni makse korraldusele saajaks küll õigesti Maksuameti, kuid arve numbriks märgib ekslikult liitunud töötaja pensionikonto numbri.
Maksed tuleb niisiis kanda Maksuameti pangakontole nr 221019645109 Hansapangas või kontole nr 10220025467016 Eesti Ühispangas. Maksedokumendile tuleb märkida viitenumber. Maksuamet ise lisab tööandja poolt kinni peetud 2%-le 4% töötaja sotsiaalmaksust ning seejärel kannab kogu summa Eesti Väärtpaberikeskusele.
Vigade parandus, kui kogumispensioni makse on jäänud kinni pidamata
Kõige sagedamini küsivad tööandjad Eesti Väärtpaberikeskuselt nõu olukorras, kus juulis (augustis) välja makstud töötasudelt on jäänud töötajate kogumispensioni makse kinni pidamata, kuna töötaja ei ole liitumisest tööandjat teavitanud. Nagu ka eelpool mainitud, saab tööandja taolist olukorda vältida, tehes päringu oma töötajate kohta otse keskregistrist.
Kui aga viga juba juhtunud ja makse on jäänud kinni pidamata, tuleb esiteks arvestada juulis (augustis) töötajale väljamakstud summast 2% ning pidada see täiendavalt kinni septembris tehtavatelt väljamaksetelt. Nii kuuluks septembris tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidamisele eelnimetatud 2% juulis (augustis) tehtud väljamaksetelt ja ka 2% septembris tehtavatelt väljamaksetelt.
Teiseks tuleb tööandjal esitada Maksuametile juuli kohta esimesel võimalusel korrektne deklaratsioon, kus oleks kajastatud ka see 2%, mis jäi mitteteatamise tõttu kinni pidamata ning mis kantakse tegelikult Maksuametile koos augustis kinnipeetava maksega.
Juhul kui töötaja on oma liitumisest tööandjat teavitanud, kuid kogumispensioni makse on jäänud kinni pidamata ja Maksuametile üle kandmata tööandja süül, tuleks toimida sarnaselt eelmises lõigus kirjeldatule.
Antud juhul tekib aga töötajal maksuõiguse ja tsiviilõiguse põhimõtetest tulenevalt nõudeõigus oma tööandja vastu makse ülekandmisega viivitamisest tekkinud kahjude osas.
11.09.02
Kaidi Oone ettekanne raamatupidaja.ee ja LHV seminaril.
Vastavalt kogumispensionide seaduse §-le 11 kannab Maksuamet kohustusliku kogumispensioni makse ja sellelt arvestatud intressi tasumisel laekunud vahendid 15 tööpäeva jooksul deklaratsiooni esitamise ja makse laekumise kuupäevast alates üle Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi EVK) pangakontole Eesti Pangas ning edastab andmed isikute kohta, kelle vahendid registripidajale üle kanti (isiku nimi, isikukood, tasutud makse summa).
Kohustusliku kogumispensioni makse kantakse registripidajale üle, kui on makstud kogumispensioni makse ja deklaratsiooni andmed on korrektsed.
Juhul kui deklareeritud andmed on puudulikud, ei tee Maksuamet EVK pangakontole ülekannet enne, kui vastavad vead deklaratsioonis on parandatud (vastasel juhul loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks maksukorralduse seaduse § 90 lg 2 alusel).
Seega, kui makse kinnipidaja ise avastab maksudeklaratsioonis vigu või saab maksuhaldurilt teavet vigase deklaratsiooni kohta, peab makse kinnipidaja võimalikult kiiresti tegema deklaratsioonis vastavad parandused.
Parandused isikuid identifitseerivates andmetes tehakse vormi TSD märkuste punktis 12 ettenähtud korras.
Kui veatunnuseks on valesti täidetud TSD lisa 1 veerg 10, siis tehakse kogumispensioni makse ümberarvestus vastava kuu deklaratsioonis. Erinevalt kinnipeetud üksikisiku tulumaksust ei näe seadus ette kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse ümberarvestust füüsilise isiku aasta deklaratsioonis. Seetõttu on ainuke võimalus tööandjal parandada deklaratsiooni TSD ja teha vastavad rahalised tasaarvestused. Kohustatud isiku puhul peab veerg 10 võrduma veerg 5 * 0.02 (+,-0,5 krooni). Ümberarvestuse tulemusena näidatakse Lisa 1 veerus 10 õige summa.
Pakume ühe võimaliku variandina parandada TSD lisa 1 kinnipidamata jäänud makseid järgmiselt:
Arvestades kassapõhist maksuarvestuse printsiipi, lähtutakse õige kogumispensioni makse arvestamisel maksustamisperioodi (kalendrikuu) väljamakse netosummast (summa, mille töötaja sai kätte pärast tulumaksu ja makse(te) kinnipidamist).
Valem brutopalga arvestamiseks töölepingu puhul, kus on õigus rakendada maksuvaba tulu 1000 krooni:
(Netopalk - 1000) /(0,97 x 0,74) + 1000/0,97 = brutopalk
ehk brutopalk = (netopalk - 1000)/0,7178 + 1030,9278
Näide:
Töölepinguga töötav inimene saab palka 3000 krooni kuus (bruto).
Juulikuus väljamakse tegemisel pidas tööandja kinni 1% töötuskindlustusmakse 30 krooni (1% 3000 kroonist) ja tulumaksu 512 krooni (3000 - 30 -1000 = 1970 x 26% = 512 krooni), töötaja sai kätte 2458 krooni (3000 - 30 - 512). Töötaja on kohustatud isik alates 01.07.2002, kuid kohustusliku kogumispensioni makse jäi kinni pidamata.
Tööandja esitatud juulikuu TSD lisa 1 näeb välja järgmiselt:
Veerg 4 Veerg 5 Veerg 6 Veerg 7 Veerg 8 Veerg 9 Veerg 10
990 3000 512 3000 30 3000 0
veatunnus: isik on kohustatud isik, kuid abs (veerg 10 - veerg 5*0.02) =60 >lubatud hälve - Maksuameti arvutiprogramm annab veatunnuse.
Õige kogumispensioni makse arvestamine parandusdeklaratsiooni jaoks:
Brutopalk = (2458 - 1000)/ 0,7178 + 1030,9278 = 3062 krooni
Kogumispensioni makse 2% 3062 kroonist = 61 krooni
Brutopalga suurenemisest tuleneb ka töötuskindlustusmakse (1% ja 0,5%) ja sotsiaalmaksu ümberarvestus:
Sotsiaalmaks 33% 3062 kroonist = 1010 krooni
Töötuskindlustusmakse 1% 3062 kroonist = 31 krooni;
Tulumaks (3062 - 31 - 61 -1000) x 26% = 1970 x 26% = 512 krooni - ei muutu.
Juulikuu parandusdeklaratsioon TSD lisa 1:
Veerg 4 Veerg 5 Veerg 6 Veerg 7 Veerg 8 Veerg 9 Veerg 10
1010 3062 512 3062 31 3062 61
kokku muutub muutub ei muutu muutub muutub muutub muutub
TSD põhivormi A osas muutuvad vastavalt read 1 ja 3 - 6.
Juulikuu palk oli 3000 krooni, kuid kohustuslike kinnipidamiste mitterakendamise tulemusena kujunes väljamakse brutosummaks 62 krooni rohkem. Seetõttu, kui väljamakse tegija tahab säilitada brutopalga suurust 3000 krooni ulatuses, tuleb augustikuus teha tasaarvestus:
Brutopalk 3000 - 62 krooni = 2938 krooni
Töötuskindlustusmakse 1% 2938 kroonist = 29 krooni
Kogumispensioni makse 2% 2938 kroonist = 59 krooni
Tulumaks 2938 - 29 - 59 - 1000 = 1850 x 26% = 481 krooni
Netopalk 2938 - 29 - 59 - 481 = 2369 krooni
Sotsiaalmaks 33% 2938 kroonist = 970 krooni
Augustikuu TSD lisa 1:
Veerg 4 Veerg 5 Veerg 6 Veerg 7 Veerg 8 Veerg 9 Veerg 10
970 2938 481 2938 29 2938 59
Eeltoodud ümberarvestuse tulemusena viiakse kõik kinnipeetud maksud ja maksed vastavusse tehtud väljamaksetega.
Ümberarvestuse kontroll kahe kuu kokkuvõttes:
Juulikuu + augustikuu brutopalk 3062 + 2938 = 6000 krooni
Sotsiaalmaks 1010 + 970 = 1980 krooni (6000 x 33% = 1980)
Töötuskindlustusmakse 1%: 31 + 29 = 60 krooni (6000 x 1% = 60)
Kogumispensioni makse 2%: 61 + 59 = 120 krooni (6000 x 2% = 120)
Tulumaks: 512 + 481 = 993 krooni (6000 - 60 - 120 - 2000) x 26% = 993)
Kui augustikuus ei ole võimalik teha palga tasaarvestust väljamakse puudumise tõttu, kuid samas tööandja nõuab töötajalt eelmisel kuul rohkem väljamakstud 62 krooni tagastamist, mida töötaja maksab tööandjale tagasi augustikuus, siis tasaarvestus tehakse deklaratsiooni TSD märkuste punktis 12 toodud reeglite kohaselt:
Augustikuu TSD lisa 1:
Veerg 4 Veerg 5 Veerg 6 Veerg 7 Veerg 8 Veerg 9 Veerg 10
-20 -62 -15 -62 -1 -62 -1
Kui aga tööandja ei nõua (ei soovi või ei saa) töötajalt 62 krooni tagasi, siis juulikuu parandusdeklaratsioonis TSD deklareeritud andmed jäävad lõplikuks ja hiljem ümberarvestust ei tehta.
Brutopalga valemi võimalikud variandid:
a) kui väljamakse ei kuulu töötuskindlustusega maksustamisele, tuleb kohustatud isikute jaoks 0,97 asendada igal pool 0,98-ga;
b) tööettevõtu ja töölepingu, mille puhul ei rakendata maksuvaba 1000 krooni, on valem järgmine:
brutopalk = netopalk / (0,74 x 0,97) = netopalk / 0,7178.
Kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidaja kohustuste täitmiseks on tööandjal võimalus kontrollida töötajate liitumist Pensionikeskuse veebilehel www.pensionikeskus.ee, alateema "Liitumispäring".
Maksuamet
Maksuameti ja Eesti Väärtpaberikeskuse pressiteade
Maksuamet ja Eesti Väärtpaberikeskus soovivad juhtida tööandjate tähelepanu vigadele tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides, mille tagajärjel ei ole võimalik jagada kogumispensioni osakuid suurele osale liitunutest.
Lähtuvalt kogumispensionide seadusest algas juulis kogumispensioni maksete kinnipidamine ja osakute jaotamine nendele 37 055 inimesele, kes liitusid kogumispensioni süsteemiga enne 1. juunit. Neist ligikaudu 6000 liitujat on noored, kes kogumispensioniga maksustatavat sissetulekut ei oma, kuid tegid ennetavalt fondivaliku ise ära.
6. septembri seisuga oli Eesti väärtpaberite keskregister lasknud välja osakud kõigile 13 448 liitunule, kelle tööandja on õigeaegselt esitanud korrektse deklaratsiooni ja üle kandnud kogumispensioni makse.
Samal ajal oli Maksuametile juuli eest esitatud 7251 deklaratsiooni, mille järgi tööandjad on kogumispensionimakseid kinni pidanud ligikaudu 30 000 isiku puhul kogusummas 5,6 miljonit krooni. Paraku esines 1214 deklaratsioonis vigu, mille tõttu Maksuamet ei ole saanud EVK kontole kogumispensioni makse ülekannet teha. Vigaste deklaratsioonidega on deklareeritud kogumispensioni makseid kogusummas ligi 3,1 miljonit krooni ehk ligikaudu 55% kõigist maksetest.
"Seega on vaatamata põhjalikule teavitustööle tekkinud kahetsusväärne olukord, kus tööandja vea tõttu ei ole ligikaudu 16 000 inimest kogumispensioni osakuid õigeaegselt kätte saanud," märkis Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone. "Soovitame kõigil
kogumispensioniga liitunutel, kelle pensionikontol osakuid veel ei ole, pöörduda selgituse saamiseks oma tööandja raamatupidaja poole." Maksuameti andmetel on kõige levinumateks vigadeks makse summa valearvestus (639 deklaratsioonis 6387 isiku puhul) ja vale või puuduv isikukood (408 deklaratsioonis 7035 isiku puhul). Lisaks sellele on 180 tuhat krooni edasi kandmata, kuna maksu kinnipidajal on vaatamata korrektsele deklaratsioonile
maksu võlg nt. sotsiaalmaksu või kogumispensioni makse osas.
Maksuamet palub ettevõtete juhtidel ja raamatupidajatel suhtuda vigaste deklaratsioonide probleemidesse täie tõsidusega, viivitamatult reageerida Maksuameti teavitamisele puuduste kõrvaldamise vajaduse kohta ning võimalusel kontrollida ka omal initsiatiivil maksude ning maksete deklareerimise ning tasumise kohustuse täitmist.
Vigaste deklaratsioonide parandamisvõimaluste kohta leiab informatsiooni Maksuameti koduleheküljel aadressil www.ma.ee; informatsioon kogumispensioni ja liitujate arvu kohta on kättesaadaval aadressil www.pensionikeskus.ee.
Iga kuues tööandja teeb kevadel kogumispensioniga liitunute maksudeklaratsioone täites vigu või jätab oma töötajate liitumise hoopis kontrollimata.
Maksuameti kinnitusel on probleeme kogumispensioni arvestustega umbes 800 ettevõttel. Kokku on firmasid, kelle töötajad on pensionikindlustuse teise sambaga liitunud, maksuameti andmetel ligikaudu 5000. Mais liitus esimeses etapis fondidega kokku üle 37 000 inimese.
Maksuameti arvestusosakonna juhataja asetäitja Madis Uibu hinnangul ei tule firmad tihti toime korrektsete maksudeklaratsioonide esitamisega. «Mitte et ei osataks arvestada palgalt kahte protsenti, vaid probleemid tekkivad ennekõike lisatasudelt pensionimaksete kinnipidamisega,» rääkis Uibu.
Raamatupidaja ei kontrolli
Samuti ei kontrolli firmad oma töötajate liitumist ning ka liitunud unustavad tööandjale oma pensionilepingust teatada.
«Mitmete firmade finantsjuhid ei teagi, et pensionikeskuse internetileheküljelt on võimalik liitunute andmeid kontrollida,» rääkis Uibu. «Liitunud aga küsivad, miks nad ei saa tutvuda oma pensionikonto seisuga,» rääkis Uibu.
Uibu hinnangul on tegemist uue süsteemi käivitamisel harilikult ikka tekkivate probleemidega, mis peaksid paari kuu möödudes lahenema. «Taas kerkib probleem aga ilmselt üles tuleva aasta alguses, kui hakkavad laekuma järgmises etapis liitujate pensionimaksed,» märkis Uibu.
Tema sõnul saadab maksuamet praegu ettevõtetele liitunutest teatisi ning tagastab vigadega deklaratsioone. Esialgu firmadele mingisuguseid sanktsioone vigade eest ei kohaldata.
Raha maksuameti arvele
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone soovitab tööandjail kontrollida töötajate liitumist kogumispensioniga otse registrist. «Paljud raamatupidajad on jätnud ka juuli töötasu väljamaksetelt kogumispensioni makse kinni pidamata,» ütles Oone. Tema sõnul peab seega tööandja augustis arvestama nii eelmise kui ka käesoleva kuu eest töötajale väljamakstavalt summalt kaks protsenti.
«Raha tuleb kanda maksuameti, mitte väärtpaberikeskuse kontole, nagu mitmed firmad on teinud,» lisas Oone.
Kuigi kogumispensionide seadus kohustab liitunud töötajat sellest oma tööandjat teavitama, peaks tööandja kindlasti ka ise tegema liitujate kohta teabepäringu.
Seda saab teha lihtpäringuna internetileheküljel www.pensionikeskus.ee, sisestades ühekaupa töötajate isikukoodid; või masspäringuna Eesti väärtpaberite keskregistrist.
«500 krooni maksev masspäring on mugavam suurearvulise töötajaskonnaga ettevõtetele. Masspäringu tegemiseks tuleb töötajate isikukoodide nimekiri esitada Eesti Väärtpaberikeskusele, kes teeb päringu tööpäeva jooksul,» rääkis Oone.
1983. aastal ja hiljem sündinud ning 18-aastaseks saanud isikutele on kogumispensioniga liitumine kohustuslik. Selliste töötajate liitumise kontrollimine pole vajalik, ehkki register annab igal juhul korrektsed andmed. Tööandja seisukohalt ei ole oluline, kas kohustuslikust liitujast töötaja on tegelikult valikuavalduse esitanud või mitte.
1. juulist 2002 tuli alustada 1983. aastal sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist. Ei tohi unustada, et hiljem sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist alustatakse töötaja 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril, mitte kohe pärast nende 18-aastaseks saamist. Nii näiteks tuleb 1984. aastal sündinud töötajate kogumispensioni maksete kinnipidamist alustada järgmise aasta 1. jaanuarist.
Kõikidel noortel, kelle maksed pole veel jõudnud väärtpaberikeskusesse, on viimane võimalus endale ise fondi valida. Loosimine toimub siis, kui kogumispensioni maksed jõuavad Eesti Väärtpaberikeskusesse.
Järgmine tähtaeg on 31. oktoober
Kuni 31. oktoobrini on viimane võimalus liituda aastatel 1942-1956 sündinutel.
Sama kuupäevani liitunud saavad hakata makseid koguma 1. jaanuarist 2003.
Enne novembrit peavad liituma kõik töötajad, kes saavad tänavu 18-aastaseks.
Alates 2004. aastast saab alustada kogumist uude fondi ning 2005. aastast saab fondi vahetada.
2007. aastal alustatakse väljamakseid pärijatele ja 2009. aastal alustatakse pensioni väljamakseid pensioniealistele.
Erkki Erilaid
Lehekülg 1589 / 1594
