Articles
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul plaanitava muudatusega, mis näeb tulevikus ette lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks alati 35 kalendripäeva.
Riigikogus võeti menetlusse Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu, mille kohaselt saab töötaja tööandjaga kokkuleppe sõlmimisel peale kahekuulist haiguslehel olemist töötada haiguslehe ajal terviseseisundile kohandatud töötingimustes. Lisaks muudetakse eelnõuga töölepingu seadust seoses töölepingu ülesütlemisega töötaja töövõime vähenemise tõttu. Koda toetas haiguslehe ajal töötamise võimalust, kuid meie hinnangul peaksid haiguslehe ajal töötamise reeglid olema paindlikumad nii töötaja kui ka tööandja jaoks.
Haiguslehe ajal töötamise õigus peaks tekkima varem
Eelnõu kohaselt on töötajal ja tööandjal õigus kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 60 kalendripäeva. Lisaks peab töökohustuste täitmisest vabastatus kestma vähemalt 90 kalendripäeva. Haiguslehe ajal töötamise kokkuleppe üheks eelduseks on, et töötaja teeb tööd, mis on vastavuses töötaja terviseseisundile.
Töötajad ja tööandjad otsivad sageli keerulistes töösuhteid puudutavates küsimustes seadusest tuge – nii kuluvad praktilised nõuanded ja täiendavad selgitused jõustunud seadusmuudatuste ning värske kohtupraktika kohta marjaks ära. Valminud on töölepingu seaduse käsiraamatu uuendatud versioon, kust võib leida selgitusi iga seadusesätte kohta.
Kui tööandja jätab puhkuste ajakava tegemata võib juhtuda, et kõik töötajad lähevadki näiteks juulikuus puhkama ja teha pole enam midagi, sest töötajal õigus siis juba ise valida sobiv puhkuse aeg.
Kui tööandja ei ole 31. märtsiks puhkuste ajakava koostanud ja teatavaks teinud, siis võib töötaja jääda puhkusele endale sobival ajal, teatades sellest 14 kalendripäeva ette töölepingu seaduse § 69 lõike 3 järgi.
Levinud on arusaam, et töötajat motiveerib vaid töötasu ja selle põhjal kujunevad ka tema karjääriotsused. See on eksiarvamus, sest teadustöödest selgub, et sissetuleku kasv tekitab rahulolu vaid vaesuse all kannatajatele.
Kui inimese põhivajadused on rahuldatud, ei ole palgatõus enam esmatähtis. Pigem on tema prioriteetideks tunnustus, kaasatus, eneseteostus, huvipakkuv töö jms. Alles seejärel tulevad töötasu, staatus, juhtimiskvaliteet, töötingimused ja kindlustunne.
Page 11 of 1595
