Articles
Lugeja küsib: Mida teha kui tööandja venitab töö- ja puhkusetasu maksmisega ning kuidas arvestatakse puhkusetasu ja haigusraha?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:
Kui tööandja töötasu ja puhkusetasu maksmisega viivitab on töötajal õigus nõuda viivist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel hetkel on viivise suuruseks kokku 8% aastas.
Samuti saab töötaja erakorraliselt töölepingu üles öelda kui selleks on mõjuv põhjus, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (töölepingu seaduse § 91). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
Puhkusetasu ja tööandja poolt makstav haigushüvitis arvestatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord." Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel (nt puhkus, haigus). Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga.
Tööandja maksab haigushüvitist haigestumise või vigastuse 4. - 8. kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" § 4 lõigete 2 ja 3 alusel ehk sarnaselt puhkusetasu arvutamisega. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha.
Haigekassa poolt makstavate haigushüvitiste kohta saab infot Haigekassast (infotelefon 16 363).
Tööandjate keskliidu volikogu leidis tänasel kohtumisel, et miinimumpalga tõusust saab hakata rääkima alles siis, kui majandus on 4 kvartalit järjest kasvanud.
Tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu juhid otsustasid esmaspäeval, et riiklikul tasemel miinimumpalk küll järgmisel aastal ei tõuse, kuid püütakse leppida kokku alampalkade tõusus teatud sektorites.
Nüüdseks on aga selgunud, et kumbki keskliit siiski sellist lähenemist ei toeta. Ametiühingute keskliit teatas eile, et peab jätkuvalt vajalikuks tõsta kogu erasektori miinimumpalka.
Ka täna kogunenud tööandjate keskliidu volikogu ei toetanud sektoripõhist alampalkade tõstmist. Erinevalt ametiühingutest asusid tööandjad aga seisukohale, et miinimumpalka ei saa veel üldse tõsta.
«Hinnati, et majandus peaks natuke pikemalt kosuma enne, kui saab hakata rääkima palkade regulatiivsest tõstmisest,» ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Seega oleks tööandjate hinnangul ennatlik tõsta alampalka juba järgmise aasta alguses. Kriis ei välistanud aga miinimumpalga tõstmist tuleva aasta keskel, kui nähtub, et majandus stabiilselt kosub.
Tööandjate keskliidu volikogu arutas täna ka tervishoiukulude rahastamist. Volikogu asus seisukohale, et tuleks kaaluda ravikindlustusmaksu tasujate ringi laiendamist, näiteks ka pensionide maksustamist ravikindlustusmaksuga. Kriisi sõnul võimaldaks selline laiendamine ravikindlustusmaksu määra alandada praeguselt 13 protsendilt näiteks 10 protsendile. Volikogul otsustati, et tööandjate keskliit asub välja töötama täpsemaid ettepanekud tervishoiukulude rahastamise osas.
Allikas: Postimees
Helve Toomla, jurist
•• Minu abikaasa töötas kolm-neli aastat loomatalitajana ning sai tööl vigastada. Röntgenipilt arsti juures suuri vigastusi ei näidanud ja abikaasa saadeti põrutuse diagnoosiga koju. Hiljem aga selgus, et põlveliiges oli siiski tõsiselt viga saanud ning abikaasa oli sunnitud loomatalitaja töö vahetama majahoidja ameti vastu. Kas praegu on veel võimalik taotleda tööõnnetuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist (nt palgavahe, sest lihtsama ja vähem tasustatava töö oli ta sunnitud võtma saadud vigastuse tõttu) või kompensatsiooni tööandjalt?
Põhimõtteliselt võib veel praegugi taotleda tervisele tekitatud kahju hüvitamist. Teadmata aga, millal ja millistes tingimustes õnnetus juhtus, kas selle kohta koostati nõuetekohaselt töö-õnnetuse akt ja raport, millal ja missugused olid arstide otsused, ei ole täpset vastust võimalik anda. Soovitan kõik asjasse puutuvad dokumendid kaasa võtta ja pöörduda oma regiooni tööinspektsiooni spetsialisti poole, tema oskab hüvitise saamise või-malusi paremini hinnata. Muidugi võib kohe ka asjatundliku advokaadi või juristi palgata.
•• Kaubandustöötaja töötab graafiku alusel ka riiklikul pühal. Kas kahekordselt tuleb tasustada kõik töötatud tunnid, kuigi 12 töötunnist jääb riikliku püha sisse ainult kaks tundi? Ehk: kas kahekordset töötasu tuleb maksta 12 tunni või ainult kahe tunni eest?
Kahekordselt tuleb kehtiva töölepinguseaduse (TLS) § 45 lg 2 kohaselt maksta ainult selle tööaja osa eest, mis langeb riigipühale, st kahe tunni eest. Sellise selgituse on andnud nii sotsiaalministeerium kui ka tööinspektsioon.
•• Personalitöötaja ütleb, et kogu puhkus — põhipuhkus pluss „tekkinud“ lisapäevad varasemate aastate eest (aastate jooksul välja võtmata puhkusepäevad) — tuleb ära kasutada sel, st 2010. aastal. On see nii või on võimalik osa puhkusepäevi lükata/jätta ka järgmisse aastasse?
2010. a lõpuks tuleb ära kasutada see puhkuseosa, mis on välja teenitud ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2009. Enne 1. juulit 2009 välja töötatud põhi- ja lisapuhkuse nõue aegub töölepinguseaduse (TLS) § 137 kohaselt nelja aasta jooksul arvates TLS-i jõustumisest, st enne 1. juulit 2013 peaksid kõik vanad puhkusepäevad kasutatud saama, muidu need aeguvad. Kuidas neid vanu puhkusepäevi järele jäänud kahele ja poolele aastale jagada, võiks tööandjaga kokku leppida.
•• Kui puhkuselt tagasi tööle läksin, oli tööandja just reisile sõitnud. Õhtul ta helistas ja karjus, et tema ei saa minu peale loota ning kõik asjad on tegemata, kas tahan, et mind ära koondatakse. Viimase lause peale katkestas kõne. Helistasin hiljem tööandjale tagasi ja küsisin, et kas olen koondatud. Tööandja aga vabandas, et oli nii käitunud. Kuue päeva pärast ütles ta, et mõtles mu peale nädalavahetusel ja jõudis otsusele, et mind tuleb ära koondada, kuna teen vigu, ja et kuu algusest olen koondatud. Koondamisteadet ma ei saanud. Lahkusin kontorist ja helistasin hiljem tööandjale. Saime kokku, ta hakkas rääkima uutest tööplaanidest ning küsis, kas mulle sobib, kui ta uue võimaluse annab. Need vead, mida pidin töös tegema, ei olnud tegelikult minu vead, ja seda ma ka selgitasin, aga tööandja ei kuula üldse enam. Varem oli meil väga hea läbisaamine, nüüd aga selline muutus. Kuidas käituda sellise tööandjaga? Mida teha, kas lahkuda töölt oma soovil või kannatada?
Need küsimused oleks mõistlikum esitada psühholoogile. Juristina saan vastata ainult seda, et mõlemad, nii töötaja kui ka tööandja peavad oma kohustusi teineteise ees täitma lojaalselt ehk usaldatavalt. Tööandja kohustus on muu hulgas kontrollida töötaja töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi (TLS § 28 lg 2 p 11). Alandamise ja hirmutamisega rikutakse neid kindlasti.
Samas tuleks siiski selgitada, miks tööandja käitumine on muutunud. Võib-olla peaks küsija ka endalt küsima, mida oleks olnud võimalik teisiti teha ja kuidas edaspidi ise nii käituda, et töölkäimine aina kannatusi ei tekitaks. Selle üle, kas tööleping üles öelda või mitte, peab küsija ikka ise otsustama.
Saada oma tööalane küsimus: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Agne Narusk
Jaanuari kahel esimesel nädalal võib sularahas palka maksta veel kroonides.
3. jaanuaril tööle tulles pole (loodetavasti) muutunud midagi – tööleping on endiselt kehtiv isegi siis, kui tööandja „uut raha” ettekäändeks tuues vastupidist väidab. Euro töölepingus kokku lepitud tingimusi ei muuda ning ühegi lepingu järjepidevust ei katkesta, kinnitas tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal www.ti.ee.
Väiksemat sorti muudatusi on oodata aasta esimesel palgapäeval. Töötasu, mis kantakse pangakontole, jõuab töötaja kätte mõistagi eurodes. Kes eelistab palka sularahas maksta, võib seda aasta kahe esimese nädala jooksul veel kroonides teha. Seda juhul, kui töötajaga pole aasta lõpus kokku lepitud teisiti: lubatud eurode asemel kroone pihku pista ei tohi.
Soodsam variant on õige
Olemasolevates töölepingutes arvestatakse kroonid eurodeks ümberarvestuskursi alusel: 1 euro = 15,6466 krooni. Tulem ümardatakse ühe sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole, selgitas Taal.
„Ilustamisi” või „täiseurodeni ümardamisi” saab teha alles pärast ümberarvestust ja seda töötajale soodsamas suunas. Ning ka siis tuleks kokku lepitu vormistada kirjalikult.
Üks asi veel: kui selgub, et paaril-kolmel kolleegil on töötasu ümardatud ülespoole, teistel aga mitte, on tööandja rikkunud seadust – soodsamaid ümardusi tehes tuleb võrdselt kohelda kõiki töötajaid, rõhutas tööinspektor-jurist. Kehtivad reeglid ümardamiste kohta on ühesugused nii era- kui ka riigisektoris.
Loe rohkem www.ti.ee:
„Mis saab euro tulekul töölepingus kokku lepitud töötasudest?” ja „Euro saabumisest töösuhetesse”
Kroonipalgast europalgaks
•• Näide: kui 1. jaanuarini oli töötasu 6500 krooni kuus, siis ümberarvestatuna on see summa 415,4257 eurot, mis ümardatakse summast 415,425 ehk ühe sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma 415 euroks ja 43 sendiks.
•• Kokkuleppel tohib uueks töötasuks saada ka 416 eurot. Kindlasti ei tohi aga ümardada töötasu suurust töötaja kahjuks ehk 415 euroks — ka siis, kui nõnda millegipärast kokku lepitakse.
•• Samasugune tehe tuleb teha siis, kui lähtutakse riigis kehtivast miinimum tunnitasust, mis on praegu 27 krooni.
•• Ehk: 27 : 15,6466 = 1,72561 eurot. 1 eurosendi täpsusega tuleks miinimum-tunnitasuks alates 1. jaanuarist 2011 1,73 eurot.
•• Töölepinguseaduse § 5 lg 1 punkti 5 järgi on töötasu töö eest makstav tasu, mis tuleb fikseerida töölepingu kirjalikus dokumendis. Kuna kokku lepitud töölepingu tingimusi, sh töötasu on võimalik muuta vaid poolte kokkuleppel, saab „ilustamisi” teha pärast ümberarvestust ja vormistada lepe kirjalikult.
Keskmine töötasu
•• Kui 2011. aasta esimeses pooles on vaja arvestada töötaja keskmist töötasu, mis leitakse teatavasti eelneval kuuel kuul teenitud töötasudest ning selle aja jooksul on arvestatud töötasu kroonides või nii kroonides kui ka eurodes, tuleb vastavalt seadusele arvestada kroonid ümber eurodeks ning kogu edasine arvutuskäik jätkub eurodes.
•• Kui poolte vahel tekib siiski eraõiguslik vaidlus, on võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni.
Allikas: tööinspektsioon
Firmades tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle järelevalvet teostades kohtame ikka ja jälle olukordi, kus ettevõte ei ole töökeskkonna ohutumaks muutmise protsessi kaasanud töötajaid, kirjutab Lääne inspektsiooni tööinspektor Erich Uusallik.
Esineb juhtumeid, kus töökeskkonnaspetsialist on määramata, töökeskkonnavolinik valimata või üle 50 töötajaga firmas töökeskkonnanõukogu moodustamata.
Tuletame siis veelkord meelde mõningaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid töökeskkonna struktuuride moodustamiseks firmas.
Töökeskkonna ohutumaks muutmisel osalevad töötajad endi hulgast valitud töökeskkonnavoliniku kaudu, kes on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, selle allüksuses või vahetuses, kus töötab vähemalt 10 töötajat, neljaks aastaks. Tema kohustus on jälgida, et töökeskkonnas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks.
Tööandja esindajana tegeleb töökeskkonna küsimustega töökeskkonnaspetsialist, kes määratakse töötajate hulgast või võetakse tööle väljastpoolt ettevõtet. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töökeskkonda, seega olema saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tema põhikohustus on ohutu töökeskkonna loomine ja töötajate töövõime säilitamine. Väikefirmades, kus tööandja ei pea vajalikuks võtta tööle töökeskkonnaspetsialisti, täidab ta töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ise.
Seadus nõuab töökeskkonnanõukogu moodustamist neis ettevõtetes, kus töötab vähemalt 50 töötajat. Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Nõukogus on võrdsel arvul tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid, kusjuures liikmeid on vähemalt neli ja alati paarisarv.
Oluline on tööandja ja töötajate koostööpõhimõte ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel ja säilitamisel. Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnanõukogu tegevus teenib just nimelt seda eesmärki.
Firmadele, kus on töökeskkonnanõukogu, tuletaksin meelde töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevat nõuet teavitada kirjalikult kohalikku tööinspektorit hiljemalt 1. detsembriks töökeskkonnanõukogu viimase 12 kuu tegevusest. Paljud nõukogu aruanded on väga pealiskaudsed ja üldsõnalised. Nende lugemisel jääb mulje, et selles firmas ei ole nõukogu reaalselt tööd teinudki ega töökeskkonna parendamises osalenud.
Veel on veidi aega tagasi vaadata möödunud tegevusaastale, meenutada esilekerkinud probleeme töötervishoiu ja tööohutuse vallas, analüüsida tööplaane ning seada sihte uueks tööaastaks, muutmaks firma töömaastiku inimsõbralikumaks.
Tööinspektsioon jääb ootama õigeaegselt esitatud töökeskkonnanõukogu tööaruandeid, mis oleksid sisukad, edasiviivad ning peegeldaksid tööandja ja töötajate ühist tahet muuta oma töökeskkond paremaks ja ohutumaks.
Tahaks veel juhtida tähelepanu ohukohtadele ettevõtetes, kus töötatakse arvutiga. Üsna tavaline on arusaam, et arvutiga töötamine ei põhjusta probleeme ja ei vaja seega mingeid tööohutusalaseid korralduslikke toiminguid. Nii see tegelikult ei ole. Arvutiga töötav inimene peab suutma vastu võtta ja töödelda väga palju informatsiooni. Arvutiga töötamine hoiab seetõttu organismi ja kesknärvisüsteemi oluliselt suurema pinge all kui mõni teine töö. Kuna töötaja istub sageli terve tööpäeva ühes asendis arvutiekraani ees, tekivad õlavöötme, selja- ja kätelihaste ülepinged ning valud. Töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja torkimistunnet silmades, üleväsimust, unehäireid ning pea- ja otsmikupiirkonna valu all. Kõik need faktorid kokku mõjuvad negatiivselt töötaja organismi üldseisundile ning tema töövõime langeb.
Tööandjad peaksid võimaldama töötajatel teha töös vaheaegasid kestvusega 10-15 minutit. Niisugune väike vaheaeg on vajalik töövõime taastamiseks.
Ka arvutiga töötamiseks peab tööandja koostama tööohutusjuhendi, mille abil ta teavitab töötajat ohtudest arvutiga töötamisel ja selgitab võimalusi tema tervise säilitamiseks.
Soovime kõigile head ettevõttesisest koostöötahet ja turvalist töökeskkonda!
Page 1255 of 1601
