Articles
Küsimus: Kui ühe allüksuse töötajate töölepingud lähevad muutumatul kujul üle (TLS § 112) ettevõtte omandajale, siis millal peab üleandja (praegune tööandja) maksma töötajatele välja töötasu jooksva kuu eest: kas ostu-müügilepingu sõlmimise päeval või võib seda teha töölepingus märgitud kuupäeval, see tähendab alles järgmisel kuul?
Vastus: Töölepingu üleminek ettevõtte üleminekul ei mõjuta töölepingu tingimusi ega töötaja õigusi. Töölepingu täitmist jätkatakse endises korras. Seega muutub töötaja töötasunõue endiselt sissenõutavaks palgapäeval.
Küsimus: Meie firmas töötab 107 inimest, kavatseme vallandada neist 6. Saan aru, et kuna see on vähem 10%, siis me ei pea informeerima Töötukassat. Vallandame paragrahv 88 p 5 alusel, kuna töötajad petsid kliente (on olemas klientide kaebused). Nagu aru oleme saanud, ei pea me vallandamisest töötajad ette teavitama ega neile ka vallandamise kompensatsiooni maksma.
vastus: Tundub, et küsimuses on segamini läinud kaks asja - koondamine ja töölepingute ülesütlemine rikkumiste (antud juhul usalduse kaotuse) tõttu.
Viimati nimetatud juhul ei ole sõltumata töötajate arvust Töötukassa teavitamise nõuet, samuti ei maksta hüvitisi ning tõsistel juhtudel ei pea töötajale lepingu lõpetamisest töötajale ette teatama. Töötukassa informeerimise kohustus kehtib kollektiivse koondamise puhul, kuid Teie juhtumil ei ole tegemist koondamise ehk töö lõppemisega.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo
Lepik & Luhaäär LAWIN.
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Töögraafiku muutmine paaripäevase etteteatamisega ei ole korrektne ega hea usuga kooskõlas ning töötajal ei ole kohustust sellele alluda.
Küsimus: On tekkinud olukord, kus kuu töögraafikut planeerides ei olnud koheselt võimalik töötajale anda TL-s kokkulepitud mahus töötunde. Tänaseks on selgunud vabad vahetused, mida saaks töötajale pakkuda. Töötaja keeldub nendest, ja on seisukohal, et graafik peab olema valmis enne arvestusperioodi (1 kuu) algust, tööandja hilisemad täiendused on põhjendamatud.
Ettevõttes kehtib põhimõte, et töötaja peab järgima graafiku muutmisel 3 päevast etteteatamist. Kirjas küll ei ole, kuid tööandjal peaks sellisel juhul olema sama õigus.
Kas tööandja käitub korrektselt, kui annab töötajale üle täiendatud töögraafiku ning kui töötaja lisatud vahetustesse tööle ei ilmu, siis käsitleb seda kui töökohustuste rikkumist?
Tundub, et muule kokkuleppele on töötajaga keeruline jõuda.
Vastus: Kuigi kehtivas seaduses ei ole enam täpselt sätestatud korda, kuidas ja millal tuleb tööajagraafik töötajale teatavaks teha, peaks graafik olema kindlaks tehtud ikkagi enne teatud töötamise perioodi. Hilisemad muudatused eeldavad pooltevahelist kokkulepet.
Graafiku mõte on ju see, et töötajal oleks võimalik planeerida ka oma aega ja isiklikku elu, ilma täieliku graafikuta see aga võimalik ei ole. Seega ei ole meie hinnangul korrektne ega hea usuga kooskõlas, kui tööandja ühepoolselt muudab kuu keskel graafikut, ning ei saa eeldada töötaja kohustust sellele alluda.
Üksnes kolm päeva etteteatamist muudatustest ei ole meie arvates heauskne ja mõlema poole huve arvestav, kuna see eeldab, et töötaja peab olema alati valmis oma eraelu ümber planeerima. Töö planeerimine on tööandja kohustus.
Sellest tulenevalt on meie seisukoht, et töötaja mittenõustumist graafiku muutmisega keset kuud ega tema tööle mitteilmumist päeval, mis tal graafiku järgi ei pidanud tööpäev olema, ei saa käsitleda töölepingu rikkumisena.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Kaire Talviste
Kolmandik töötajatest kannatab stressi all ning viib oma tööpinged koju kaasa.
Iga tööpäeva lõpus, kui koduuks aastaid kliendihaldurina töötanud 29-aastase Merili (rääkija palvel jäävad andmed toimetuse teada – toim) taga sulgub, ohkab ta kergendatult – üks päev tööelus taas vähem. Nädala lõpuks on ta nii väsinud, et ei suuda ega tahagi kellegagi suhelda. Avatud kontori katkematu jutuvada, võitlused raadiokanalite ja parkimiskohtade pärast, pidevad mõttetuna näivad koolitused ja koosolekud, mis röövivad tööaega, on noore naise ära väsitanud.
Kui Merili pole tööl, siis ta mõtleb ja räägib tööst, kaastöötajatest, ülemustest ja klientidest. Töö nõuab Merili ajast 90 protsenti, jättes ülejäänud kümme taastumiseks, et jälle tööl endast maksimumi anda. Vaimusilmas näeb ta end hoopis teises kohas. Merili pole ainus, tööstressi all kannatab Eestis üle kolmandiku töötajaist.
Eesti on tööstressi tajumiselt Euroopas esirinnas: nii stressi, läbipõlemise kui ka unehäirete näitajad on meil oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest. Tallinna tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli juhataja, professor Mare Teichmanni sõnul on kõikides Ida-Euroopa riikides tööstressi oluliselt enam, kui ülejäänud Euroopas. Peamiseks põhjuseks peab ta asjaolu, et alates 90. aastatest on meie tööelus väga palju muutunud. Inimestele, kes on kasvanud ühiskonnas, kus initsiatiiv oli taunitav, kus tööl olemine oli tähtsam kui töö tegemine, kus aastakümneid töötati ühes kohas, on praeguse aja nõudmised liig mis liig. „Nüüd on teemadeks pidev enesetäiendamine, elukestev õpe. Hoiakud on muutunud, töötajatelt nõutakse rohkem. Enam pole nii, et lõpetan ülikooli ja töötan pärast seda 200 aastat arstina,” selgitab Teichmann. „Stabiilsus on kadunud isegi lihttöölistel.”
Professori sõnul on tööstressoreid tegelikult arvukalt: inseneridel on neid loetletud kokku üle 70-ne, õppejõududel üle 90-ne jne. Eri inimestele mõjuvad stressi tekitavalt erinevad asjad. Seega peab õppima märkama, mis stressi tekitab ja vaatama, kas õnnestub enda juures midagi muuta. Kuni arvatakse, et parema elu ja töökeskkonna peavad tagama teised, ei muutu midagi.
Töö imeb tühjaks
Teichmann soovitab endalt küsida: kas usud, et kontrollid ise oma edukust tööl? Vastuse poolest jaotuvad inimesed internaalideks ja eksternaalideks. Internaalid usuvad, et nende edukus sõltub peamiselt neist endist – teen rohkem, saan rohkem. Eksternaalid usuvad aga, et nende edukus ei sõltu mitte jõupingutustest, vaid horoskoobist, Allahi tahtest, ülemuse tujust või vedamisest.
„Uuringud näitavad, et internaalide töötulemused ja majanduslik kindlustatus on paremad. Meil domineerib aga eksternaalne mõtteviis,” viitab Teichmann. „Sest aastakümneid on meil kultiveeritud autokraatlikku juhtimisstiili, mis ei soosi internaale.” Tegemist pole päriliku taagaga, kõik on kinni vaid mõtlemises ja seda saab muuta, lohutab ta.
Mare Teichmann on tööstressi uurinud juba aastaid ning saanud kinnitust, et peamiseks stressoriks on meil tööalased suhted. „Kui tööl teistega hakkama ei saa, siis õpi konflikte lahendama, õpi suhtlema ja koostööd tegema,” soovitab professor. „Need oskused on meil väga madalad.”
Teisel kohal on töötempo: inimestelt nõutakse tööl olemise asemel töö tegemist, ja üha kiiremini. Kolmandal kohal on töö ja pereelu konflikt. Töö väljub tööajast ja -ruumist – pea kõikides valdkondades tuleb see mobiilide ja arvuti vahendusel koju kaasa.
Üle 40 protsendi töötajatest tunneb, et töö imeb neid energiast niivõrd tühjaks, et see mõjub halvasti pereelule, selgus tööinspektsiooni mullu läbiviidud uuringust.
Tööstressi rohkem kui seljavalu
Suurimad põhjustajad on töösuhted ja -tempo:
•• Iseseisvalt ei ole stress haigus, kuid pikaajaline viibimine stressikeskkonnas võib viia vaimse või füüsilise terviserikkeni.
•• Tööstressiga seotud terviseriskid on Euroopa Liidus tööga seotud terviseprobleemidest luu- ja lihaskonnavaevuste järel teisel kohal. Stress on seotud südamehaiguste, depressiooni jpt.
•• Kõige sagedamini põhjustavad tööstressi töösuhted, teisel kohal on töötempo, kolmandal töö- ja pereelu konflikt.
•• See, kui haavatav on töötaja tööstressile ning selle kahjulikule mõjule, sõltub näiteks eelnevatest kogemustest ning positsioonist tööl; isiksusest, soost ja vanusest, selgitab tööstressiportaal tööinspektsiooni kodulehelt.
•• Tööstressi peab probleemiks 79% Euroopa ettevõtete juhtidest, kuid sellega tegelemiseks on vastav käitumisjuhend olemas ainult vähem kui kolmandikul ettevõtetest, näitavad Euroopa töö-ohutuse ja töötervishoiu agentuuri (EU-OSHA) uuringu juunis avaldatud vaheandmed.
•• Uuri, milline on sinu tööstressi tase: www.stressivastu.eu
•• Rahvusvaheline tööstressi test OSI-2 (Occupational Stress Indicator) on aadressil: www.pekonsult.ee/stress.php
Töö- ja pereelu konflikt on märgatavalt kasvanud
•• Paljud emad-isad kannatavad suure stressi all, sest lapsevanema ja töötaja rolli vahel on end üpris raske jagada, nendib TTÜ psühholoogia õppetooli juhataja, professor Mare Teichmann.
•• Teichmann soovitab uurida, mida üks või teine roll meilt täpsemalt eeldab: mida ootab abikaasa, mida lapsed, mida koer, mida sõbrad, mida töö jne?
•• Vastustest ilmneb, et „õunapuult oodatakse apelsine” ehk võimatu on täita kõiki rolle sada protsenti. Nüüd on aeg leida kompromisse. Näiteks: ma ei tee kolme sooja sööki päevas, jõuan teha vaid ühe ja olen ikka hea ema; ma ei võta osa firma suvepäevadest, ent olen siiski hea kolleeg.
•• Psühholoogi sõnul kannatavad suurema stressi all sageli Eesti naised, kel on n-ö saare naise (supernaise) kompleks. „Tal on joodikust mees, ta peab üles kasvatama üheksa last, talitama lehmad, lambad ja sead, ta teeb remonti, künnab ja külvab, ta rassib raskete asjadega ja on veel selle üle uhke ka, et jaksab ja saab üksi kõigega hakkama,” kirjeldab Teichmann seda kompleksi. „Tänapäeval on üks nõudmine veel: kõige selle juures peab välja nägema nagu Barbie.”
•• Koduste tegemiste puhul on äärmiselt oluline tööjaotus, olme organiseerimine ja ratsionaliseerimine. Kuigi meil on arvukalt kodumasinaid, ei anna need meile ajavõitu, pigem isegi vastupidi.
•• Üht-teist maksab ette võtta ka staatussündroomiga, näiteks endalt küsida, kas asjade, suusareisi vms nimel tasub end ribadeks töötada?
•• Kõige tipuks on oluline jõuda iseendas selgusele: millal ma siis olen edukas? Kuni edu mõiste on enda jaoks defineerimata, on inimene nagu tuulelipp.
••„Oluline on mõista oma võimekust – kui palju jaksan tööl, kui palju kodus, kui palju pean puhkama jne,” selgitab professor Teichmann.
Helve Toomla, jurist
•• Tööandjal pole enam tööd anda ja nii käsib ta ületundide arvel sel ajal vabu päevi võtta. Need aga, kel ületunde pole, peavad vaba päeva hiljem järele tegema. Kas nii ütleb ka seadus?
Sellist seadusesätet ei ole. Ületunnitöö hüvitatakse tõesti eelkõige vaba aja andmisega, kuid antud juhul on tegemist siiski teise asjaga. Tööandja seadusejärgne kohustus on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga (töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 1). TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd või ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut. Keskmist töötasu ei maksta juhul, kui töö jääb andmata töötaja enda süül.
Töötaja peaks kõnealuses olukorras ise aktiivne olema ja tööd nõudma, ta peab vaidluse korral suutma tõendada, et ta oli tööks valmis. Kui mõne ülemuse suulise ütluse alusel koju jääda, on seda valmisolekut raske tõendada. Mingist vaba päeva järele tegemisest ei saa juttugi olla, kui töötaja on tööd nõudnud ja ta ei ole süüdi töö andmata jätmises (tööseisakus).
Üks „aga” selle küsimuse puhul siiski on. Nimelt pole teada, kuidas arvestatakse küsija tööaega. Summeeritud arvestuse puhul võib tööajakava olla koostatud nii, et mõnel päeval ja nädalal on rohkem töötunde, teisel vähem või üldse mitte. Sel juhul ei ole tegemist tööandja kohustuse rikkumisega ega ka vaba aja hilisema tasatöötamisega.
•• Töötaja on tööle võetud osalise tööajaga, ta teeb tööd 20 tundi nädalas. Põhipalk on 2175 krooni kuus, see on ajatöö eest. Meie ametikohad ning töötasumäärad kinnitab vald. Antud ametikohal on ette nähtud 0,5 kohta ja töötasu 2175 krooni kuus. Töötaja aga pöördus töövaidluskomisjoni. Ta väidab, et osa palka on tal saamata. Võtsin kuu töötasu arvestamisel aluseks täistööajaga normtunnid koefitsiendiga 0,5. Töötaja aga väidab, et 2175 krooni on 80 töötunni eest. Kui kalendrikuus on rohkem töötunde, siis peab talle maksma iga ületatud tunni eest 27 krooni juurde. On see õige?
Kui tegemist on kuupalgalise töötajaga, siis ei maksta töötasu kuu töötundide järgi. Makstakse ikka sedasama kuutöötasu, milles on kokku lepitud, küsimuse järgi siis 2175 krooni kuus, olenemata töötundide arvust kuus. Olnuks töölepingus kirjas tunnitasu, mis peab olema vähemalt 27 krooni, siis tuleb poole kohaga töötamise korral maksta poolte kalendrijärgsete töötundide eest. Kui näiteks novembris on 22 tööpäeva, siis töötunde on 176 ja poole koha puhul 88. Mõnes kuus võib töötunde olla vähem, mõnes rohkem, selle järgi võib ka tunnitasu alusel makstav palk kuude lõikes veidi erineda, kuid aasta jooksul teeb see ikka enam-vähem 2175-kroonise kuutöötasu välja.
•• Töötan koolis õpetajana 1975. aasta oktoobrist. Seni on mulle puhkust arvestatud 1. oktoobrist 30. septembrini kestva tööaasta eest. Põhipuhkus on 56 päeva, ka mullu puhkasin sama palju. Seega on perioodi 1.10.2008-31.09. 2009 puhkus välja võetud. 1.10. 2009 -31.12.2009 eest väljateenitud puhkust ma kasutanud ei ole. Et puhkuse arvestamine läks tööaastalt üle kalendriaastale, arvutasin, et mul on eelmise aasta kolme kuu eest kasutamata 14 päeva. Nii peaks 2010. aasta puhkus olema 56 + 14 = 70 päeva. Kuid kool ja sealne personaliosakond tegid oma arvutused teisiti. Selle järgi oli minu 2010. aasta suvepuhkus pikk hoopis 52 päeva ehk siis ettenähtust isegi vähem. Selgituseks toodi varasem kooliaasta põhine arvestus (1.09– 31.08) ning öeldi ka, et kuna asusin omal ajal tööle alles oktoobris, olen 1975. aastast septembri jagu puhkust n-ö võlgu võtnud.
Küsija on tõepoolest aastate viisi saanud septembrikuu eest puhkust avansina, sest see on puhkuse ajaks olnud välja teenimata. Nüüd nähtavasti tööandja enam puhkust nii anda ei taha ja võimaldab seda ainult väljatöötatud aja eest. TLS § 68 lg 1 kohaselt antaksegi puhkust töötatud aja eest. Arvestuse lihtsustamiseks on tänavusest aastast alates võimalik ka kogu kalendriaasta eest puhkust saada, kuid tavaliselt jäävad selle sisse ka kuud, mis ei ole veel välja töötatud, st osa kalendriaasta puhkusest laenuna. Ja nagu iga laenu andmine või võtmine, eeldab ka see poolte kokkulepet.
Küsija kool on nõustunud laenu andmisega ainult kuni 1. septembrini ja andnud puhkust 14 kalendripäeva eelmisel aastal teenitud kolme kuu ja selle aasta kaheksa kuu eest. Järgmisel aastal saab küsija juba 56 kalendripäeva selle aasta nelja kuu ja tuleva aasta kaheksa kuu eest. Sellise arvestuse puhul on aga väga oluline jälgida, et igal aastal oleks eelmise aasta puhkuseosa hiljemalt 31. detsembriks kasutatud, sest muidu see aegub.
Kui küsijale oleks antud tänavu suvel puhkust 70 kalendripäeva ja tema tööleping oleks mis tahes põhjusel lõppenud näiteks 10. septembril, siis olnuks tööandjal ilma tema nõusolekuta õigus töötasust kinni pidada ette saadud nelja kuu puhkusetasu ja vaevalt see kellelegi meeldiks.
Küsimus: Kas aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannete täitmise lepingu alusel töötava juhataja puhkusepäevad ka aeguvad? Lepingus on kirjas, et on õigus saada 35 päeva põhipuhkust.
Vastus: Kuna seadus juhatuse liikme puhkust ei reguleeri, siis kehtib sellise tingliku puhkuseõiguse osas just ja ainult see, mis on kirjas juhatuse liikmega sõlmitud lepingus.
Kui lepingus on ette nähtud, et juhatuse liikmel on ainult õigus saada aastas teatud arv päevi puhkust, siis see ei tähenda, et need päevad summeeruks järgmiste aastate puhkusega, kui juhatuse liige neid konkreetsel aastal ei kasuta. Seega meie hinnangul on küsimus mitte niivõrd nende aegumisest, vaid üldse järgmisse aastasse ülekandumisest, kui selles osas kokku lepitud ei ole.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN.
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Page 1254 of 1601
