Kaire Talviste

Kolmandik töötajatest kannatab stressi all ning viib oma tööpinged koju kaasa.

Iga tööpäeva lõpus, kui koduuks aastaid kliendihaldurina töötanud 29-aastase Merili (rääkija palvel jäävad andmed toimetuse teada – toim) taga sulgub, ohkab ta kergendatult – üks päev tööelus taas vähem. Nädala lõpuks on ta nii väsinud, et ei suuda ega tahagi kellegagi suhelda. Avatud kontori katkematu jutuvada, võitlused raadiokanalite ja parkimiskohtade pärast, pidevad mõttetuna näivad koolitused ja koosolekud, mis röövivad tööaega, on noore naise ära väsitanud.

Kui Merili pole tööl, siis ta mõtleb ja räägib tööst, kaastöötajatest, ülemustest ja klientidest. Töö nõuab Merili ajast 90 protsenti, jättes ülejäänud kümme taastumiseks, et jälle tööl endast maksimumi anda. Vaimusilmas näeb ta end hoopis teises kohas. Merili pole ainus, tööstressi all kannatab Eestis üle kolmandiku töötajaist.

Eesti on tööstressi tajumiselt Euroopas esirinnas: nii stressi, läbipõlemise kui ka unehäirete näitajad on meil oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest. Tallinna tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli juhataja, professor Mare Teichmanni sõnul on kõikides Ida-Euroopa riikides tööstressi oluliselt enam, kui ülejäänud Euroopas. Peamiseks põhjuseks peab ta asjaolu, et alates 90. aastatest on meie tööelus väga palju muutunud. Inimestele, kes on kasvanud ühiskonnas, kus initsiatiiv oli taunitav, kus tööl olemine oli tähtsam kui töö tegemine, kus aastakümneid töötati ühes kohas, on praeguse aja nõudmised liig mis liig. „Nüüd on teemadeks pidev enesetäiendamine, elukestev õpe. Hoiakud on muutunud, töötajatelt nõutakse rohkem. Enam pole nii, et lõpetan ülikooli ja töötan pärast seda 200 aastat arstina,” selgitab Teichmann. „Stabiilsus on kadunud isegi lihttöölistel.”

Professori sõnul on tööstressoreid tegelikult arvukalt: inseneridel on neid loetletud kokku üle 70-ne, õppejõududel üle 90-ne jne. Eri inimestele mõjuvad stressi tekitavalt erinevad asjad. Seega peab õppima märkama, mis stressi tekitab ja vaatama, kas õnnestub enda juures midagi muuta. Kuni arvatakse, et parema elu ja töökeskkonna peavad tagama teised, ei muutu midagi.

Töö imeb tühjaks

Teichmann soovitab endalt küsida: kas usud, et kontrollid ise oma edukust tööl? Vastuse poolest jaotuvad inimesed internaalideks ja eksternaalideks. Internaalid usuvad, et nende edukus sõltub peamiselt neist endist – teen rohkem, saan rohkem. Eksternaalid usuvad aga, et nende edukus ei sõltu mitte jõupingutustest, vaid horoskoobist, Allahi tahtest, ülemuse tujust või vedamisest.

„Uuringud näitavad, et internaalide töötulemused ja majanduslik kindlustatus on paremad. Meil domineerib aga eksternaalne mõtteviis,” viitab Teichmann. „Sest aastakümneid on meil kultiveeritud autokraatlikku juhtimisstiili, mis ei soosi internaale.” Tegemist pole päriliku taagaga, kõik on kinni vaid mõtlemises ja seda saab muuta, lohutab ta.

Mare Teichmann on tööstressi uurinud juba aastaid ning saanud kinnitust, et peamiseks stressoriks on meil tööalased suhted. „Kui tööl teistega hakkama ei saa, siis õpi konflikte lahendama, õpi suhtlema ja koostööd tegema,” soovitab professor. „Need oskused on meil väga madalad.”

Teisel kohal on töötempo: inimestelt nõutakse tööl olemise asemel töö tegemist, ja üha kiiremini. Kolmandal kohal on töö ja pereelu konflikt. Töö väljub tööajast ja -ruumist – pea kõikides valdkondades tuleb see mobiilide ja arvuti vahendusel koju kaasa.

Üle 40 protsendi töötajatest tunneb, et töö imeb neid energiast niivõrd tühjaks, et see mõjub halvasti pereelule, selgus tööinspektsiooni mullu läbiviidud uuringust.

Tööstressi rohkem kui seljavalu
Suurimad põhjustajad on töösuhted ja -tempo:

•• Iseseisvalt ei ole stress haigus, kuid pikaajaline viibimine stressikeskkonnas võib viia vaimse või füüsilise terviserikkeni.

•• Tööstressiga seotud terviseriskid on Euroopa Liidus tööga seotud terviseprobleemidest luu- ja lihaskonnavaevuste järel teisel kohal. Stress on seotud südamehaiguste, depressiooni jpt.

•• Kõige sagedamini põhjustavad tööstressi töösuhted, teisel kohal on töötempo, kolmandal töö- ja pereelu konflikt.

•• See, kui haavatav on töötaja tööstressile ning selle kahjulikule mõjule, sõltub näiteks eelnevatest kogemustest ning positsioonist tööl; isiksusest, soost ja vanusest, selgitab tööstressiportaal tööinspektsiooni kodulehelt.

•• Tööstressi peab probleemiks 79% Euroopa ettevõtete juhtidest, kuid sellega tegelemiseks on vastav käitumisjuhend olemas ainult vähem kui kolmandikul ettevõtetest, näitavad Euroopa töö-ohutuse ja töötervishoiu agentuuri (EU-OSHA) uuringu juunis avaldatud vaheandmed.

•• Uuri, milline on sinu tööstressi tase: www.stressivastu.eu

•• Rahvusvaheline tööstressi test OSI-2 (Occupational Stress Indicator) on aadressil: www.pekonsult.ee/stress.php

Töö- ja pereelu konflikt on märgatavalt kasvanud

•• Paljud emad-isad kannatavad suure stressi all, sest lapsevanema ja töötaja rolli vahel on end üpris raske jagada, nendib TTÜ psühholoogia õppetooli juhataja, professor Mare Teichmann.

•• Teichmann soovitab uurida, mida üks või teine roll meilt täpsemalt eeldab: mida ootab abikaasa, mida lapsed, mida koer, mida sõbrad, mida töö jne?

•• Vastustest ilmneb, et „õunapuult oodatakse apelsine” ehk võimatu on täita kõiki rolle sada protsenti. Nüüd on aeg leida kompromisse. Näiteks: ma ei tee kolme sooja sööki päevas, jõuan teha vaid ühe ja olen ikka hea ema; ma ei võta osa firma suvepäevadest, ent olen siiski hea kolleeg.

•• Psühholoogi sõnul kannatavad suurema stressi all sageli Eesti naised, kel on n-ö saare naise (supernaise) kompleks. „Tal on joodikust mees, ta peab üles kasvatama üheksa last, talitama lehmad, lambad ja sead, ta teeb remonti, künnab ja külvab, ta rassib raskete asjadega ja on veel selle üle uhke ka, et jaksab ja saab üksi kõigega hakkama,” kirjeldab Teichmann seda kompleksi. „Tänapäeval on üks nõudmine veel: kõige selle juures peab välja nägema nagu Barbie.”

•• Koduste tegemiste puhul on äärmiselt oluline tööjaotus, olme organiseerimine ja ratsionaliseerimine. Kuigi meil on arvukalt kodumasinaid, ei anna need meile ajavõitu, pigem isegi vastupidi.

•• Üht-teist maksab ette võtta ka staatussündroomiga, näiteks endalt küsida, kas asjade, suusareisi vms nimel tasub end ribadeks töötada?

•• Kõige tipuks on oluline jõuda iseendas selgusele: millal ma siis olen edukas? Kuni edu mõiste on enda jaoks defineerimata, on inimene nagu tuulelipp.

••„Oluline on mõista oma võimekust – kui palju jaksan tööl, kui palju kodus, kui palju pean puhkama jne,” selgitab professor Teichmann.

Küsimus: Kas aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannete täitmise lepingu alusel töötava juhataja puhkusepäevad ka aeguvad? Lepingus on kirjas, et on õigus saada 35 päeva põhipuhkust.

Vastus: Kuna seadus juhatuse liikme puhkust ei reguleeri, siis kehtib sellise tingliku puhkuseõiguse osas just ja ainult see, mis on kirjas juhatuse liikmega sõlmitud lepingus.

Kui lepingus on ette nähtud, et juhatuse liikmel on ainult õigus saada aastas teatud arv päevi puhkust, siis see ei tähenda, et need päevad summeeruks järgmiste aastate puhkusega, kui juhatuse liige neid konkreetsel aastal ei kasuta. Seega meie hinnangul on küsimus mitte niivõrd nende aegumisest, vaid üldse järgmisse aastasse ülekandumisest, kui selles osas kokku lepitud ei ole.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN.

Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Tööandjate keskliidu volikogu leidis tänasel kohtumisel, et miinimumpalga tõusust saab hakata rääkima alles siis, kui majandus on 4 kvartalit järjest kasvanud.

Tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu juhid otsustasid esmaspäeval, et riiklikul tasemel miinimumpalk küll järgmisel aastal ei tõuse, kuid püütakse leppida kokku alampalkade tõusus teatud sektorites.

Nüüdseks on aga selgunud, et kumbki keskliit siiski sellist lähenemist ei toeta. Ametiühingute keskliit teatas eile, et peab jätkuvalt vajalikuks tõsta kogu erasektori miinimumpalka.

Ka täna kogunenud tööandjate keskliidu volikogu ei toetanud sektoripõhist alampalkade tõstmist. Erinevalt ametiühingutest asusid tööandjad aga seisukohale, et miinimumpalka ei saa veel üldse tõsta.

«Hinnati, et majandus peaks natuke pikemalt kosuma enne, kui saab hakata rääkima palkade regulatiivsest tõstmisest,» ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Seega oleks tööandjate hinnangul ennatlik tõsta alampalka juba järgmise aasta alguses. Kriis ei välistanud aga miinimumpalga tõstmist tuleva aasta keskel, kui nähtub, et majandus stabiilselt kosub.

Tööandjate keskliidu volikogu arutas täna ka tervishoiukulude rahastamist. Volikogu asus seisukohale, et tuleks kaaluda ravikindlustusmaksu tasujate ringi laiendamist, näiteks ka pensionide maksustamist ravikindlustusmaksuga. Kriisi sõnul võimaldaks selline laiendamine ravikindlustusmaksu määra alandada praeguselt 13 protsendilt näiteks 10 protsendile. Volikogul otsustati, et tööandjate keskliit asub välja töötama täpsemaid ettepanekud tervishoiukulude rahastamise osas.

Allikas: Postimees

Lugeja küsib: Mida teha kui tööandja venitab töö- ja puhkusetasu maksmisega ning kuidas arvestatakse puhkusetasu ja haigusraha?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:

Kui tööandja töötasu ja puhkusetasu maksmisega viivitab on töötajal õigus nõuda viivist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel hetkel on viivise suuruseks kokku 8% aastas.

Samuti saab töötaja erakorraliselt töölepingu üles öelda kui selleks on mõjuv põhjus, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (töölepingu seaduse § 91). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:

1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;

2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;

3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

Puhkusetasu ja tööandja poolt makstav haigushüvitis arvestatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord." Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel (nt puhkus, haigus). Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga.

Tööandja maksab haigushüvitist haigestumise või vigastuse 4. - 8. kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" § 4 lõigete 2 ja 3 alusel ehk sarnaselt puhkusetasu arvutamisega. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha.

Haigekassa poolt makstavate haigushüvitiste kohta saab infot Haigekassast (infotelefon 16 363).

Agne Narusk

Jaanuari kahel esimesel nädalal võib sularahas palka maksta veel kroonides.

3. jaanuaril tööle tulles pole (loodetavasti) muutunud midagi – tööleping on endiselt kehtiv isegi siis, kui tööandja „uut raha” ettekäändeks tuues vastupidist väidab. Euro töölepingus kokku lepitud tingimusi ei muuda ning ühegi lepingu järjepidevust ei katkesta, kinnitas tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal www.ti.ee.

Väiksemat sorti muudatusi on oodata aasta esimesel palgapäeval. Töötasu, mis kantakse pangakontole, jõuab töötaja kätte mõistagi eurodes. Kes eelistab palka sularahas maksta, võib seda aasta kahe esimese nädala jooksul veel kroonides teha. Seda juhul, kui töötajaga pole aasta lõpus kokku lepitud teisiti: lubatud eurode asemel kroone pihku pista ei tohi.

Soodsam variant on õige

Olemasolevates töölepingutes arvestatakse kroonid eurodeks ümberarvestuskursi alusel: 1 euro = 15,6466 krooni. Tulem ümardatakse ühe sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole, selgitas Taal.

„Ilustamisi” või „täiseurodeni ümardamisi” saab teha alles pärast ümberarvestust ja seda töötajale soodsamas suunas. Ning ka siis tuleks kokku lepitu vormistada kirjalikult.

Üks asi veel: kui selgub, et paaril-kolmel kolleegil on töötasu ümardatud ülespoole, teistel aga mitte, on tööandja rikkunud seadust – soodsamaid ümardusi tehes tuleb võrdselt kohelda kõiki töötajaid, rõhutas tööinspektor-jurist. Kehtivad reeglid ümardamiste kohta on ühesugused nii era- kui ka riigisektoris.

Loe rohkem www.ti.ee:

„Mis saab euro tulekul töölepingus kokku lepitud töötasudest?” ja „Euro saabumisest töösuhetesse”

Kroonipalgast europalgaks

•• Näide: kui 1. jaanuarini oli töötasu 6500 krooni kuus, siis ümberarvestatuna on see summa 415,4257 eurot, mis ümardatakse summast 415,425 ehk ühe sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma 415 euroks ja 43 sendiks.

•• Kokkuleppel tohib uueks töötasuks saada ka 416 eurot. Kindlasti ei tohi aga ümardada töötasu suurust töötaja kahjuks ehk 415 euroks — ka siis, kui nõnda millegipärast kokku lepitakse.

•• Samasugune tehe tuleb teha siis, kui lähtutakse riigis kehtivast miinimum tunnitasust, mis on praegu 27 krooni.

•• Ehk: 27 : 15,6466 = 1,72561 eurot. 1 eurosendi täpsusega tuleks miinimum-tunnitasuks alates 1. jaanuarist 2011 1,73 eurot.

•• Töölepinguseaduse § 5 lg 1 punkti 5 järgi on töötasu töö eest makstav tasu, mis tuleb fikseerida töölepingu kirjalikus dokumendis. Kuna kokku lepitud töölepingu tingimusi, sh töötasu on võimalik muuta vaid poolte kokkuleppel, saab „ilustamisi” teha pärast ümberarvestust ja vormistada lepe kirjalikult.

Keskmine töötasu

•• Kui 2011. aasta esimeses pooles on vaja arvestada töötaja keskmist töötasu, mis leitakse teatavasti eelneval kuuel kuul teenitud töötasudest ning selle aja jooksul on arvestatud töötasu kroonides või nii kroonides kui ka eurodes, tuleb vastavalt seadusele arvestada kroonid ümber eurodeks ning kogu edasine arvutuskäik jätkub eurodes.

•• Kui poolte vahel tekib siiski eraõiguslik vaidlus, on võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni.

Allikas: tööinspektsioon