Articles
Raul Veede
Töötuskindlustushüvitis on üks Eesti riigi kahest ulatuslikumast meetmest töötute abistamiseks. Sellest on lõputult kirjutatud, ent ikkagi kiputakse seda töötutoetusega segi ajama, rääkimata pisemaist segadustest. Püüame siis asja mõnevõrra selgitada.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõigusega välismaalasel, Euroopa Liidu kodanikul, Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi või Šveitsi kodanikul, samuti varjupaigataotlejal:
1) kes on töötukassas töötuna arvele võetud;
2) kel on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peab ta hüvitise saamiseks olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kes pole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud:
* enda algatusel (omal soovil), välja arvatud juhul, kui lahkus seetõttu, et tööandja rikkus lepingutingimusi või muutis tootmis- või töökorraldust. Samuti on teil õigus saada hüvitist, kui töövaidluskomisjon tunnistas teie töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja märkis töösuhte lõpetamise põhjuseks omal soovil lahkumise;
* kokkuleppel tööandjaga (poolte kokkuleppel);
* töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või
korruptiivse teo tõttu.
Teistel töölepingu lõpetamise või teenistustest vabastamise juhtudel (nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, pikaajalise töövõimetuse korral) on töötul õigus töötuskindlustushüvitisele.
Kui töötu oli arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel ning tal pole seetõttu selle 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuu pikkust töötuskindlustusstaaži, liidetakse puhkusel oldud aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile.
Hüvitist ei maksta vähem kui 16aastastele ega pensioniealistele, samuti ajateenijatele.
Kust hüvitist küsida?
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks tuleb täita töötuna arvelevõtmise avaldus ja töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldus töötukassa maakondlikus osakonnas.
Osakonnad asuvad peamiselt maakonnakeskustes, kuid ka mujal. Kõige rohkem on töötukassa kontoreid Ida-Virus, kus on töötukassa bürood peale Narva ka Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel. Harukontoreid paiknevad samuti Põltsamaal, Lihulas, Väike-Maarjas, Räpinas, Tõrvas ja Antslas. Harjumaa ja Tallinna kontorid asuvad Tallinnas, Keilas ja Maardus. Täielik nimekiri koos aadresside, telefonide ja meiliaadressidega on töötukassa kodulehel.
Hüvitise taotlemise avalduse saab varem täita ja välja printida. Blankett selleks on samuti töötukassa kodulehel.
Soovi korral saab osakonda vahetada, tehes selle kohta avalduse töötukassale.
Milliseid dokumente vaja on?
Lisaks avalduste täitmisele peab esitama järgmised dokumendid:
* isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart);
töö- või teenistussuhte lõppemise põhjust ja aega näitav dokument (tööraamat, tööleping vms);
* tööandja tõend, kus on kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Kui tööandjalt tõendit ei saa, võib esitada muu dokumendi, mis tõendab viimase kolme töökuu tasusid ja töötuskindlustusmakseid.
Kindlustatule, kes on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolnud mittetöötav abikaasa, annab tasude kohta tõendi välis- või lähetajaministeerium, kes peab samuti andma tõendi abikaasatasu maksmise lõpetamise aja kohta.
Kaua otsust oodata tuleb?
Kui hüvitise taotlemise avaldus on esitatud koos nõutavate dokumentidega, teeb töötukassa otsuse hüvitise saamise õigus kohta hiljemalt 14. päeval pärast avalduse esitamist. Viie päeva jooksul otsuse tegemisest arvates saadetakse otsus elektrooniliselt või saab selle kätte töötukassa osakonnast.
Kui kaua hüvitist makstakse?
* Kui kindlustusstaaži on vähem kui 56 kuud (4 aastat ja 8 kuud), määrab töötukassa hüvitise 180 kalendripäevaks (ca 6 kuuks).
* Kui kindlustusstaaži on 56-110 kuud , määrab töötukassa hüvitise 270 kalendripäevaks (ca 9 kuuks).
* Kui kindlustusstaaži on 111 kuud või enam (vähemalt 9 aastat ja 3 kuud), määrab töötukassa hüvitise 360 kalendripäevaks.
Kui töötu jõuab hüvitise perioodi jooksul riiklikku vanaduspensioniikka, määratakse talle töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.
Kui palju hüvitist makstakse?
Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa maksu- ja tolliametilt. Seega läheb arvesse ainult see töötasu (ja tööstaaž), mille eest on makstud sotsiaalmaksu. Kui tööandja maksis ümbrikupalka või jättis töötajate eest salaja maksud maksmata, ei ole töötukassal mingeid andmeid, mille järgi ta selle eest hüvitist maksma peaks.
Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt töötu ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud jne). See tähendab, et kolme viimase kuu palgatõusud hüvitise suurust ei mõjuta; samas ei mõjuta seda ka palgalangus.
Näide. Kui teie tööleping lõpetati detsembris, siis ei võeta arvesse teile oktoobrist kuni detsembrini makstud tasusid. Sel juhul arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu jaanuarist kuni septembrini makstud tasude alusel. Kui teile jaanuarist kuni septembrini kõigil kuudel tasu ei makstud, võetakse arvesse enne jaanuari makstud tasud.
Ühe kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa ühe kalendripäeva hüvitise suuruse. Esimesel 100 hüvitise saamise päeval saab töötu iga päeva eest hüvitist 50% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Näide. Oletame, et teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu oli 250 krooni. Esimesel 100 päeval saate iga päeva eest 125 krooni hüvitist ning alates 101. päevast 100 krooni.
Kus on hüvitise alam- ja ülempiir?
Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui ka miinimumsuurus. Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 50% ja 40% kindlustatute kolmekordsest keskmisest kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal. See tähendab, et kui ühe kalendripäeva keskmine töötasu on suurem kui kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu, arvutatakse hüvitis viimase alusel.
Töötuskindlustushüvitist on 2010. aastal võimalik saada maksimaalselt 13 856 krooni ja 55 senti kuus. Maksimaalse töötuskindlustus- hüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on ühe kalendripäeva keskmine töötasu 297 krooni ja 99 senti, kolmekordne keskmine päeva töötasu on seega 893 krooni ja 97 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal tasutud töötuskindlustusmaksete alusel.
Millal ma raha kätte saan?
Töötukassa hakkab hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist. Töötuskindlustushüvitis makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest pangakontole.
Näide. Oletame, et esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Sel juhul hakkab töötukassa arvestama teile hüvitist alates 8. novembrist ja maksab hüvitise teile esimest korda välja 10. detsembriks. Kuna hüvitist arvestatakse eelmise kuu eest, siis detsembris saate sellisel juhul hüvitist 8.-30. novembri eest (24 päeva eest). Juhul, kui te detsembri kuu jooksul veel tööd ei leia, siis 10. jaanuariks maksab töötukassa teile hüvitist kogu detsembri kuu ehk 31 päeva eest.
Kui töötaja koondati (töölepingu seadus § 89) või ta ütles töölepingu üles, kuna tööandja ei saanud temast mittetulenevatest asjaoludest sõltuvalt anda kokkulepitud tööd ning vähendas töötasu (töölepingu seadus § 37 lg 5 ), rakendub ooteaeg.
Töötuskindlustushüvitist hakatakse arvestama ja maksma pärast ooteaja möödumist ja hüvitise maksmise periood sellest ei lühene. Sel juhul hakatakse hüvitist maksma:
1. 1) 30 päeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, kui tööstaaž oli 5-10 aastat;
2. 2) 60 päeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, kui tööstaaž oli üle kümne aasta.
Näide. Oletame, et teie töösuhe lõppes 15.10.2009 seoses koondamisega ning teie tööstaaži pikkuseks viimase tööandja juures oli 15 aastat ja 2 kuud. Esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Kuna teil on tööstaaži üle kümne aasta, rakendub 60 päevane ooteaeg, mida hakatakse arvestama töösuhte lõppemise päevast. Seega hüvitise maksmise perioodi alguskuupäev on 15.12.2009. Töötukassa arvestab teile hüvitist alates 15. detsembrist ja maksab esimese hüvitise 15.-31. detsembri (17 päeva eest) teile välja 10.jaanuariks.
Miks nii vähe?
Kui hüvitise taotleja on töötuskindlustushüvitise taotlemisel soovinud maksuvaba tulu arvessevõtmist, siis peab töötukassa maksuvaba tulu (2010. aastal 2250 krooni kuus) ületavalt hüvitise summalt enne hüvitise väljamaksmist kinni tulumaksu.
Näide. Oletame, et teie ühe kalendripäeva brutohüvitis on 125 krooni ja teile makstakse hüvitist terve aprillikuu ehk 30 päeva eest. Sel juhul on teile makstav brutohüvitis 3750 krooni. Enne hüvitise ülekandmist teie pangakontole peab töötukassa maksuvaba tulu (2250 krooni) ületavalt osalt kinni tulumaksu: (3750-2250)x0,21=315 krooni. 10. maiks saaksite sellisel juhul kätte: 3750-315=3435 krooni.
Millal on oht hüvitisest ilma jääda?
Töötuskindlustushüvitise saamise ajal peab aktiivselt uut tööd otsima. Töötukassal on õigus lõpetada hüvitise maksmine enne määratud tähtaega:
* kui töötukassa lõpetab töötuna arveloleku tööleasumise, FIEna alustamise, individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest keeldumise, töötu soovi, töötu surma, vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise vms tõttu;
* kui töötu ei lähe vähemalt kord 30 päeva jooksul või talle määratud ajal töötukassa maakondlikku osakonda vastuvõtule ja tal puudub minemata jätmiseks mõjuv põhjus;
* kui töötu keeldub ilma mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest või talle pakutud sobivast tööst;
* kui töötu esitab sellekohase kirjaliku avalduse.
Tööturuteenuste ja -toetuste seadus paneb töötule kohustuse teatada töötukassale viivitamatult asjaoludest, mis toovad kaasa arveloleku või toetuse saamise õiguse lõpetamise.
Mis saab, kui ma uuesti töötuks jään?
Kui määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne perioodi lõppu (nt töölemineku tõttu) ja inimene jääb uuesti töötuks 12 kuu jooksul pärast esmast hüvitise määramist, on tal võimalik veel kord töötuskindlustushüvitist taotleda.
Selleks peab olema kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses ning viimane töö- või teenistussuhe peaks olema lõppenud töötajast mittesõltuvatel asjaoludel.
Hüvitise korduval taotlemisel ei pea olema uuesti kogutud 12kuulist töötuskindlustusstaaži ning hüvitist makstakse nende päevade eest, mis jäid eelmisel korral kasutamata.
Allikad: töötukassa, tööturuteenuste ja -toetuste seadus
Loe ka: Kes saab töötutoetust, kui palju ja kui kaua?
Teadupärast ajab pikk jutt kõik ainult segasemaks. Kui kellelgi tekkis küsimusi, palun lisage need kommentaaridesse, otsime targematelt inimestelt vastuseid.
Helve Toomla, jurist
•• Kas klassijuhataja, kes läheb lastega päevasele õppekäigule Helsingisse, saab selle eest ka nn komandeeringu päevaraha? Direktori sõnul oleks minu päevaraha 105 krooni. Seaduses on märgitud alammääraks 350 krooni. Õpetaja pileti ja muuseumipääsmed maksavad kinni lapsevanemad. Kas see päev läheb tõesti minu palgast maha?
Päevaraha makstakse välislähetuse puhul. Töölähetus on tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Tööülesandeid annab töölepingus lepitu piires tööandja. Seega tuleb otsustada, kas tegemist on töölähetusega või mitte. Kui õppekäik Soome toimub tööandja korraldusel, siis on see töölähetus ja klassijuhatajale tuleb lisaks lähetusega kaasnevate kulude hüvitamisele maksta päevaraha vähemalt 350 krooni. Kui aga Soome-sõit on vabatahtlik ja selles on kokku lepitud ainult lapsevanematega, siis tuleb seda teha töövälisel ajal kas puhkepäeval või puhkusepäeval, ka näiteks tasustamata ehk palgata puhkuse päeval. Sel juhul ei saa tööandjalt nõuda päevaraha maksmist ega kulude hüvitamist.
•• Kui töökoht on Tallinnas ja minu soovil maksab ettevõte kinni tasulise mitmepäevase koolituse Tartus, siis kas mul on õigus saada ka päevaraha ning majutus- ja transpordikulude hüvitamist?
Kui tööandja loeb tööalase koolituse tööülesande täitmiseks, olgugi, et sellest osavõtt toimub töötaja initsiatiivil, siis on see töölähetus. Tööandja peab hüvitama lähetusega kaasnevad kulud, sh majutus- ja transpordikulud. Päevaraha Eesti-siseses lähetuses enam ette nähtud ei ole. Küsijal tuleks enne koolitusele sõitu taotleda töölähetust. Kui tööandja soostub, teeb ta selle kohta kirjaliku otsustuse.
Muid liiki lepinguid peale töölepingu, nagu käsunduslepingut või töövõtulepingut eelistatakse põhjusel, et erinevalt töölepingust ei kohusta need tellijat tagama teenuse osutajale kindlat töömahtu ega miinimumtasu ning nende lõpetamine on tellijale lihtsam ja odavam.
Samuti ei ole kaasaegsete töötamise vormide juures (näiteks kaugtöö, kus töötaja võib tööülesandeid täita kodus) alati sugugi lihtne eristada, kas poolte suhtel on töölepingu iseloom või mitte.
Miks on eristamine oluline?
Töölepingu asemel muud liiki lepingu sõlmimine olukorras, kus poolte suhtel on tegelikult töölepinguline iseloom, hõlmab endas tööandja jaoks mitmeid riske. Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel.
Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamus selle üle, kas poolte suhtele laieneb töölepingu seaduse regulatsioon või mitte, peab väidetav tööandja olema valmis tõendama, et poolte vahel ei olnud tegu töösuhtega ja pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Oma 25.01.2010. a lahendis nr 3 2 1 160 09 rõhutas Riigikohus taas põhimõtet, mille kohaselt loetakse vaidluse korral lepingu olemuse üle sõlmituks tööleping, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
Mille järgi eristada lepinguid?
Töösuhte olemasolu ei saa hinnata üksnes poolte vahel allkirjastatud lepingu pealkirja ja sätete järgi, lähtuda tuleb suhte tegelikust olemusest. Riigikohus on oma varasemates lahendites öelnud, et suhte olemuse üle otsustamisel tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet. Seega tuleb vaadata, mil määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale, milline on töötaja iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut teistest võlaõiguslikest lepingutest.
Hinnata tuleb eelkõige seda, kuivõrd on teenuse osutaja otsustusvabadust piiratud (kas ta peab alluma töö tellija täpsetele juhtnööridele, teostama ülesandeid töö tellija poolt määratud ajal, kohas ja viisil), kellele kuuluvad töövahendid ja materjalid, kas töö tellija poolt makstav tasu moodustab enamuse teenuse osutaja sissetulekust, kas teenuse osutaja tegevus väljaspool suhteid töö tellijaga on piiratud konkurentsipiirangu kaudu jms. Mida rohkem tellija tööprotsessi ja teenuse osutaja tegevust kontrollib, seda tõenäolisemalt on poolte vahel tegu töösuhtega.
Kokkuvõte
Kui füüsiliselt isikult tellitakse tööd või teenust ning tegu ei ole klassikalise töösuhtega, on soovitatav eelnevalt kaaluda, kas tegu on pigem töösuhtega või mitte. Kui töölepingu asemel vormistatakse poole vahel muud liiki võlaõiguslik leping olenemata sellest, et suhtel on töölepinguline iseloom, kvalifitseerub leping ikkagi töösuhteks koos kõigi vastavate järelmitega. Kui suhtel töölepinguline iseloom puudub, on töölepingu sõlmimine ebaotstarbekas, kuna see piirab töö tellijat võrreldes muud liiki lepingutega rohkem ning ei ole majanduslikult õigustatud.
Artikkel ilmus advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius uudiskirjas.
Heili Haabu
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat
Agne Narusk
Koolitusele minnes uuri, millal on kool ja töötukassa otsustanud toetused välja maksta.
Jaanuaris koolituskaardi alusel raamatupidamist õppima läinud Krista ootas kannatlikult kuni eelmise nädalani, et tema pangakontole laekuks töötukassa poolt väljalubatud igakuine sõidutoetus ning stipendium. Ehkki neid tuleb maksta igal järgneval kuul, sai Krista jaanuarikuu sõidukompensatsiooni kätte 29. aprillil, stipendiumi veidi varem ehk 4. märtsil. Nüüd hakkab koolitus läbi saama, kuid nelja kuu raha pole ikka tulnud. „Saatsin töötukassasse järelepärimise, sealt vastati, et makstakse eurorahadest, asi nõuab väga põhjalikku kontrolli. Sellise jutu peale polegi kohe midagi öelda,” sõnas Krista.
Töötukassa koduleheküljel seisab sõnaselgelt, et sõidukompensatsiooni ja stipendiumit makstakse tagantjärele iga kuu. Ja tõepoolest, tegemist on eurorahaga. Kuid antud juhul taandub asi ilmselgelt asjaolule, et ametnik jättis Krista kirjalikult esitatud küsimusele lihtsalt vastamata. Õigemini – saatis vastuseks koduleheküljelt pärit üldised reeglid pikituna Krista enda kirjapanduga ning manitses lõpetuseks, et eurorahadega ongi nii.
Mittemidagiütlev kiri
„Teile on jaanuarikuu kahe koolituspäeva eest arvestatud sõi-dutoetust 186 krooni. Euroopa sotsiaalfondi projekti kaudu finantseeritavatele koolituste dokumentidele on kehtestatud väga ranged nõudmised ja seetõttu toimub sõidutoetuse väljamaksmine pärast koolitusfirma poolt esitatud osavõtu arvestuse kontrollimist. Sõidutoetus laekub koolitusel osalenud isiku kontole niipea, kui andmed kontrollitud,” seisab 15. aprillil töötukassast teele läinud kirjas. Krista küsimus on õigustatud: miks üldse on ameti koduleheküljel must-valgelt ära toodud reeglid, kui neist niikuinii kinni ei peeta? „Kas oskate aidata leida inimest, kes suudaks üheselt ja arusaadavalt vastata küsimusele: kuidas maksab töötukassa koolituskaardi omanikele lahkelt lubatud stipendiumi ja sõiduraha?” palub Krista toimetuselt abi.
Pärast toimetuse telefoni-kõnet töötukassasse helistas Kristale õppeasutuse sekretär, kes rääkis, et koolil ja töötukassal on omavaheline kokkulepe, et stipendium ja sõidutoetus makstakse välja korraga siis, kui kursus juunis lõpeb. Nii lihtne juhtumi lahendus ongi ja selle edastamiseks piisanuks ühest selgitavast lausest. Ei tulnud seda ei Krista töötukassa konsultandi ega ka mitte avalike suhete osakonnast teele läkitatud kirjast. Nii tuli sõiduraha küsida abikaasalt ja loota, et ehk ikka kunagi saab see eelarveauk peres lapitud. Segaseks jäi seegi, miks peeti vajalikuks ühe kuu hüvitis ja stipendium siiski teele panna.
„Koolitaja esitab meile osa-võtugraafikud pärast koolituse lõppu 12. juunil. Kliendile arvestame stipendiumi ja sõidutoetuse, kui koolitaja on esitanud kulusid tõendava osavõtugraafiku,” kinnitas töötukassa teenusejuht Karin Andre. „Vabandame kliendi ees, kes pole saanud meie konsultandilt üheselt mõistetavat vastust oma küsimusele.”
Aasta algusest kuni mai lõpuni on töötukassa kaudu koolitustel osalenud kokku 5739 inimest, nendest 2030 on täiendanud enda erialaseid teadmisi ja oskusi koolituskaarti kasutades, vahendas töötukassa. Kõige sagedamini on koolituskaarti kasutatud ametialase tarkvara õppeks ja finants- ning transpordivaldkonna teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Stipendiumi on õigus saada tööturukoolitusel, tööharjutusel ja tööpraktikal osalejatel, sel aastal on neid olnud 8762 inimest.
Sõidutoetus
1. juunist maksimummäär
400 krooni päevas:
•• Aluseks võetakse lühim vahemaa elukoha ja tööturuteenuse toimumiskoha vahel.
•• Toetust ei maksta, kui vahemaa ühel suunal on alla 500 meetri, vahemaa 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini.
•• Sõidukulud hüvitatakse
1 kroon ja 50 senti iga kilomeetri kohta, maksimaalselt
400 krooni ühe päeva eest.
•• Sõidutoetust ei maksta nende päevade eest, mil teenusel ei osaletud, ja alati makstakse seda tagantjärele.
•• Stipendiumi päevamäär on 60 krooni.
•• Seda arvutatakse esitatud andmete alusel iga päeva eest.
Allikas: töötukassa
Kaido Loor
AB Soraineni partner
Paul Künnap
advokaat
Eestis on tuhandeid töötajaid, kelle peamine tegevus seisneb erinevate teenuste osutamises Soomes. Enamik neist on tihedalt Eestiga seotud, siin on nende kodud ja pered.
Mõni aasta tagasi maksti ilmselt suurema osa selliste töötajate kõik maksud Eestis. Soome riik pahandas ning lasi 2006. aasta jõulude ajal teha kiirkorras seadusemuudatused, mille eesmärk oli olukorda muuta. Kas selle või Soome tihti madalamate maksude tõttu ongi tegelikkus muutunud. Praegu näib, et töötajate tulumaks makstakse enamasti Soome (Soomes viibitud aja või renditöötaja erisätete tõttu) ning sotsiaalmaks Eestisse.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4701/arv_kolumn_uus_470101.html
Page 1284 of 1601
