Articles
Agne Narusk
Kõige kehvemini on tööturul läinud neil umbes 26 900 inimesel, kel on ainult keskharidus.
Tüüpiline Eesti töötu on parimas tööeas mees ehk täpsemalt 25–54-aastane, näitab kiire pilguheit töötukassa statistikale. Töötuse nägu manab ette teisigi huvitavaid ilmeid, mõni neist ootuspärane, mõni üllatav.
Töötu koondportree on Eestis järgmine: eelnimetatud vanuses mees üldkeskhariduse või pärast põhikooli või keskkooli saadud kutsekooli tunnistusega; suure tõenäosusega tegutses ta enne töötuks jäämist oskus- või käsitöölisena ning on töötuna arvel olnud juba pikemat aega. Töökoha kaotas ta ilmselt koondamise tõttu. See on üldistatud profiil.
Täpsemalt näitab töötukassa eelmise kvartali statistika järgmist:
•• Eestis on 36 332 25–54-aastast meest, kes 31. märtsi seisuga olid töötud. Naistest rohkem on töötuid ka 16–24-aastaste ning üle 55-aastaste meeste seas. Kuid pole põhjust arvata, et naistel läheb siin oluliselt paremini: ilma tööta on 30 434 parimas (töö)eas naist.
•• Kõige rohkem on töötuid tõe-poolest nn II haridustasemega inimeste ridades. Kuid töötukassas on end aasta esimesel kolmel kuul arvele võtnud 23 inimest, kel puudub algharidus. 2074 on neid, kel on vaid algharidus. Ja skaala teise otsa minnes: arvel on 38 doktorit ja 2446 magistrit.
Teine haridustase märgib kas põhiharidust koos kutseharidusega, kutsekeskharidust põhikooli, keskkooli baasil või üldkeskharidust. Teise haridustaseme omanikke on riigis kõige rohkem, nii on ka töötute ridades selliseid inimesi kõige rohkem – 56 068. Arve silmitsedes on näha, et kõige kehvemini on läinud neil, kel kutseoskusi lisaks keskharidusele ette näidata pole (26 902 üldkeskharidusega töötut).
Inimesi on lihtsalt üle
•• Kui vaadata, mis alal töötuks jäänud inimesed enne tegutsesid, tuleb välja, et neist 21 963 olid oskus- ja käsitöölised, 14 625 lihttöölised, 12 736 teenindus- ja müügitöötajad. Kõige vähem on töötuna arvel põllu- ja kalamehi.
•• Et riskigruppideks on kaua ilma tööta olnud ning eesti keelt mitteoskavad inimesed, on ammu teada. Nii on registreeritud töötute osakaal pikaajaliste töötute seas 47,4 protsenti, eesti keele mitteoskajate seas 35,7 protsenti, ütlevad viimased andmed. Vaevalt, et kuu lõpus arve kokku lüües siin midagi on muutunud. Kui, siis veelgi hullemaks.
Mitte midagi uut pole selleski, et pikaajaline töötus uuristab nagu uss järjekindlalt oma tunnelit just noorte ridades.
•• Miks eestlased töötukassasse satuvad? Peamine töö kaotamise põhjus on siiani koondamine – sel moel jäi kolme kuuga „üle” 7490 eestimaalast. Üllatuslikult on teine suur töö kaotamise põhjus lihtsamast lihtsam tähtajalise töölepingu lõppemine – kuupäev kukub ja tuleb minna. Seda tõdes 3523 inimest.
•• End ametlike töötute ridadesse kandnute seas oli neid, kes enne seda jõudsid töötada vähem kui kuus kuud, 26 881. 16 697 inimese puhul tuli tõdeda varasema töökogemuse puudumist. Viimaste hulgas on aga neidki, kel töökogemus on küll olemas, kuid ametnikele on see mainimata jäänud.
Kuu lõpus saame teada selle kvartali näitajad. Et jõujooned siin kardinaalselt muutuksid, pole oodata. Huvitav on jälgida pigem seda, kuhu kõik need 67 000 elu parimas eas (pluss mitte nii heas eas) inimest otsustavad oma kasutamata energia lähiajal suunata.
Raul Veede
Nagu kõigi tarvilike teadmistega, on ka töötutoetusega nii, et kui sellesse puutuvat ükskord teadma peaks, oleks justkui kuulnud, aga täpselt pole meeles. Katsume siis seda asja selgitada.
Töötutoetusele on õigus inimesel, kes
1) on töötukassas töötuna arvele võetud ja töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud
* tööga või
* tööga võrdsustatud tegevusega või
* tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 lõikes 4 loetletud tegevusega ning
2) kelle sissetulek jääb alla töötutoetuse 31-kordse päevamäära (2010. aastal teeb see 1019 krooni ja 90 senti kuus).
Töö ja tööga võrdsustatud tegevus on:
* töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses;
* töötamine töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
* füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine;
* õppimine õppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, juhul kui õpingud on lõpetatud;
* ajateenistuskohustuse täitmine;
* abikaasatasu saamine välisteenistuse seaduse alusel.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 lõige 4 loetleb tegevused, millega töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva hõivatud olnud töötult ei nõuta varasemat tööd või tööga võrdsustatud tegevust:
* ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse, alla 8-aastase lapse või 8-aastase lapse kuni esimese klassi lõpetamiseni kasvatamine;
* haiglaravi;
* sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 2 alusel haige, püsivalt töövõimetu isiku või vanuri hooldamine;
* puudega isiku hooldamine, mille eest valla- või linnavalitsus on maksnud toetust;
* püsivalt tööta olek töövõimetuks tunnistamise tõttu;
* vahi all olemine või karistuse kandmine vanglas või arestimajas.
Mida selle 1019 krooni ja 90 sendi hulka ei arvata?
1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat tasu avaliku töö tegemise eest;
3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust;
4) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust;
5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi;
6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 61.
Kui kaua toetust makstakse?
Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva. Kui viimane töösuhe lõpetati tööandja algatusel töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu, siis makstakse töötutoetust kuni 210 päeva.
Töötutoetust ei maksta samaaegselt töötuskindlustushüvitisega. Töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist makstakse töötule kokku kuni 270 päeva täitumiseni.
Kui suur on töötutoetus?
Töötutoetuse päevamäär on kehtestatud riigieelarve seadusega, 2010. aastal on see 32,90 krooni. Kuus seega ligikaudu 987 krooni, sõltuvalt päevade arvust.
Töötutoetust arvutatakse ja makstakse tagasiulatuvalt vastuvõtul käimiste vaheliste päevade eest töötukassas. Töötutoetust makstakse vähemalt kord 30 päeva jooksul töötu isiklikule pangakontole.
Kuidas töötutoetust taotleda?
Töötutoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda Eesti Töötukassa maakondlikku osakonda, võttes kaasa
isikut tõendava dokumendi;
töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul töötamist või muud hõivet ning selle lõppemist tõendav dokumendi.
Töötukassa konsultant küsib ja seejärel sisestab töötukassa infosüsteemi toetuse määramiseks vajalikud andmed. Milliseid andmeid vaja läheb ja millised dokumendid tuleks seega kaasa võtta, saab vaadata töötutoetuse taotlemise avalduse näidisvormilt.
Kui kaua tuleb otsust oodata?
Otsuse töötutoetuse määramise kohta teeb Eesti Töötukassa viivitamatult, kui mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Töötutoetus määratakse üldjuhul 8. päevast töötutoetuse avalduse esitamisest arvates.
Kui töötu on arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul õppinud päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, siis määratakse talle töötutoetus 61. päevast avalduse esitamisest arvates.
Allikas: töötukassa
Raul Veede
Tööotsija jaoks on konkursi tuumaks tööintervjuu. Kes selleni ei jõua, peab hakkama järgmist kohta otsima. Kui see on edukalt läbitud, jääb enamik karisid seljataha. Ent kuidas vältida komistuskive enne intervjuud?
1. Valmista korralikult ette CV ja teised dokumendid.
Kui eluloost või teistest nõutud paberitest jääb halb mulje, ei tekigi võimalust seda viga intervjuul parandada. Seepärast tuleb kõik konkursile saadetavad dokumendid hoolikalt läbi mõelda ja üle kontrollida. Kui avaldusele ununeb eelmise tööandja nimi või aegunud palganumber, ei häälesta see kedagi soodsalt - rääkimata rasvasest pöidlajäljest keset CVd.
Juhul, kui sa pole oma õigekirjas väga kindel, tasub lasta paberid asjatundjal igaks juhuks üle vaadata. Muidu sõltub kõik töökohast: koristaja valikut mõjutavad kirjavead vähe, juristi või sekretäri puhul aga küll.
2. Suhtle algusest peale korrektselt.
Vasta telefonikõnedele, kirjadele ja e-kirjadele viisakalt ja selgelt. Kui sa ei saa telefonikõnet vastu võtta, helista tingimata tagasi ja vabanda lühidalt. Keegi ei taha, et tema kontoris vastataks klientide kõnedele "Mis tahad, ää?" või segaselt mõmisedes. Vandumist vabandab ainult suurem õnnetus mootorsaega.
Ära oota kirjale vastamisega viimase hetkeni - kui sellega peaks ilmnema mingi probleem, ei jää sul aega seda parandada. Kirjuta paberkirjale aadress selges käekirja ja kontrolli, kas marke on ikka piisavalt. E-kirjade puhul vaata, et see läheks kindlasti õigel aadressil. Tööotsimise ajal tasub ka jälgida, et postkast ei ummistuks - mitme teenusepakkuja (näiteks hot.ee ja zone.ee) puhul on hädad kerged tulema. Ning veel üks tähtis pisiasi: ära eksi ettevõtete ega inimeste nimedega, see mõjub ebaviisakalt ja vahel isegi solvavalt.
3. Mõtle intervjuu varakult läbi.
Küsimusele "Miks olete just teie õige inimene sellele ametikohale?" pole vastus "Ee... Ma ei tea..." sugugi parim võimalik. Uuri lehtedest, internetist ja tuttavatelt ettevõtte ja töökoha tausta ning mõtle, millistest su oskustest ja iseloomujoontest seal kasu oleks.
Ehk on nende seas midagi sellist, mida igaühel pole? Kas oled varem midagi sellesarnast teinud? Kas talud hästi rutiini või armastad algatada uusi projekte? Oled käinud asjakohasel koolitusel?
Mõelda tasub ka küsimustele, mida ise intervjueerijale esitada tahad. Kui sa tulevast töökohta just läbi ja lõhki ei tunne, on küsimusi kindlasti muugi kui palga kohta. See võib olla su viimane võimalus vältida ebameeldivaid üllatusi! Sõnasta siiski ka oma kõige kurjemad kahtlused leebelt ja taktitundeliselt.
4. Mine intervjuule korrektse välimusega.
Eri ametites tähendab see kahtlemata eri asju. Laotööliselt ei pruugita lipsu või rangelõikelist kostüümi eeldada, ehkki ega see ka paha tee. Tulevane notariabi või ministeeriumi osakonnajuhataja võiks siiski soliidsusele rõhuda. Ei maksa lasta ennast häirida sellest, kui kontorirahvas igapäevaselt vabamalt riietub - tähtis võib olla ka teadmine, et oskad vajaduse korral asutust esindada.
Igal juhul on mõistlik veel enne kodunt väljumist rõivastele pilk heita: ega miski ei hargne ja kas kõik on puhas? Olgu pidulikkusega, kuidas on, aga korralik väljanägemine näitab viisakust teiste suhtes.
Välimuse kõrval tasub mõelda ka lõhna peale. Kindlam on kasutada higipulka või mõnd leebemat deodoranti: ka enesekindel inimene võib tähtsa hetke eel järsku higistama hakata. Kindlasti ei maksa aga end vängete lõhnadega üle ujutada või veel ukse taga närvide rahustamiseks sigaretti teha.
5. Intervjuule minnes ole täpne.
Kui sul on pisimgi kahtlus, helista või kirjuta kutsujale ning küsi intervjuu koht, kuupäev ja kellaaeg viisakalt üle. Tavaliselt pole mõtet minna kohale tund aega varem, ent pigem tasub jõuda kohale liiga vara kui hilja. Veel hullem on ajada segi kuupäev.
Võib juhtuda, et sul ei ole võimalik kokkulepitud ajaks kohale ilmuda. Maailm on juba kord ettearvamatu: lapsed haigestuvad, autod lähevad katki, lennujaamades tekib viivitusi.
Nii pea, kui sul tekib vähegi põhjendatud kahtlus intervjuule jõudmises, teavita kohe oma kontaktisikut. Kui sa takistustest just mitu päeva varem teada ei saa, on enamasti kõige mõistlikum helistada. Kui telefonikõnele ei vastata, jäta võimalusel sõnum hääleposti, ent kindlam on korrata teadet ka asutuse sekretärile.
Mitmed ettevõtted, mis maksudest kõrvalehoidmiseks või teadmatusest on alusetult töötajatele lähetuse päevaraha tasunud, on nüüd hädas, sest maksuamet nõuab neilt tagantjärele kuni kuue aasta makse.
«Eesti seaduste järgi saab lähetusega olla tegemist ja maksuvaba 500-kroonist päevaraha maksta siis, kui lähetus on ajutine - see tähendab, et töötaja alaline töökoht on Eestis, kus ta nii enne kui pärast lähetust ka töötab. /.../ Paljudel juhtudel lepitakse kokku töötamine Soomes ja kirjutatakse töölepingutesse töökohaks Eesti, et saaks fiktiivselt lähetust vormistada,» selgitas maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.
Maksu- ja tolliamet (MTA) on päevarahade maksmise põhjendatust hoolega kontrollima hakanud, tõdes maksumaksjate liidu jurist Gaily Kuusik.
«Käesoleval aastal on MTA kontrollivaldkonna üheks prioriteediks ehitusvaldkonna kontrollimine. Seoses sellega on maksuhalduri huviorbiiti sattunud ka äriühinguid, mis on töötajaid võtnud tööle üksnes välisriiki, makstes neile samal ajal lähetuse päevaraha maksuvabalt,» ütles MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Monika Jõesaar. «Näiteks Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt on käesoleva kuu algul välja saadetud 25 märgukirja, mis on seotud välislähetuse teemaga.»
Kui kontrollimisel ilmneb Eesti maksuseadusandluse rikkumine töötajate välisriiki tööle võtmisel, siis järgneb sellele Jõesaare sõnul maksude juurdemääramine. MTA saab üldjuhul maksu juurde määrata tagantjärele kolm aastat. Kui aga selgub, et tegemist on maksude tahtliku tasumata jätmisega, siis saab maksu tagantjärele juurde määrata kuus aastat.
Ühe ettevõtte anonüümseks jääda soovinud töötaja ütles, et tema tööandjat tabas ootamatult 500 000 krooni tasumise nõue, kuna firmal puudus igasugune info, et lähetused on maksustatud. Töötaja kinnitusel on paljud Soomes töötavad ettevõtted ootamatult tulnud maksunõuetest šokis. Nüüd on kümned sellised ettevõtted tema sõnul sunnitud oma firmad Soome registreerima ja seetõttu ei laeku neilt Eestile enam üldse makse.
Kuusiku arvates ongi firma Soomes registreerimine sellisel juhul õige käitumine. «Kui töötajad võetakse eesmärgiga Soomes tööd teha, siis nende eest tuleks ka Soome riigile makse maksta,» selgitas ta.
Lehis rõhutas, et MTA saab päevarahasid maksustada ainult siis, kui tööandja on Eesti resident ja töötaja töötas Soomes vähem kui 183 päeva. Pikema töötamise korral või nn tööjõurendi puhul on maksustamisõigus Soomel vastavalt oma eeskirjadele.
Laura Raus
Dannar Leitmaa
Mööda Eestit tuuritav töötukassa mobiilne nõustamine ei ole töötuteni teed leidnud, kuulajaid on tavaliselt vähem kui nõustamismeeskonnal liikmeid.
„Esinejaid on rohkem kui kuulajaid,” sõnab Raasiku vallavanem Andre Sepp, astudes Aruküla koolimaja saali, kus kohe-kohe peaks algama töötukassa kohtumine Raasiku valla töötutega.
Öeldu võib ju kõlada kui iga artisti õudusunenägu, kuid juba märtsist alanud töötukassa mobiilse nõustamise ringsõidul koodnimega MOBI on see saanud tegelikkuseks. Raasiku vald on üks Harjumaa probleemsemaid valdu, kus on kokku 190 registreeritud töötut, kuid hoolimata sellest on pidanud vajalikuks infot saama tulla neist kõigest kaks.
„Nii see on ja mida me oskame teha?” laiutab Harjumaal projekti juhtiv Tiiu Vilms naeratades käsi. „Inimesteni on lihtsalt väga raske jõuda.”
Ometi mainib Tiiu Vilms, et päev varem Kose vallas oli kohal koguni seitse töötut. Kuid sama päeva teist kohtumist Kõue vallas väisas üksainus töötu, kelle kohta pärast kohtumist avaldatakse ka saladus, et toogi oli liiga uljalt alkoholi pruukinud ja saadeti seetõttu aegsasti kohtumiselt minema.
Vilmsi sõnul on Harjumaa puhul keskendutud ka koolinoortele ja nemad on vähemalt kohal. Paraku näib töötukassa külaskäik olevat Aruküla noortele eelkõige meeldiv võimalus koolitunnist ära saada. Ajaks, mil töötukassa Maardu büroo juhataja Eha Atspol ettekande ekraanile projitseerib, on kaks noormeest tagareas juba kaardimängu lahti löönud. Atspol suudab kuulavaid noori kohe alguses „rõõmustada” lausega: „Loodan teid varsti meil näha” ning takerdub peagi lihtsate statistiliste näitajate ettelugemisse ja töötukassa tööpoliitika tõhustumise kiitmisse. Töötukassa poliitika tõhustumise käigus ettekannet kuulama tulnud auditoorium haigutab üsna üksmeelselt.
Töötukassa on üritusele kaasa võtnud karjäärinõustaja, võlanõustaja, psühholoogi ja tööotsimisnõustaja, nii et kui töötul soovi oleks, siis võiks ta saada tööotsimiseks nõu kohe kodukohas ilma pealinna sõitmata.
Ettekanne katkeb
Tööd pakkuma on tulnud kohaliku suurima tööandja Mistra-Autexi juht Priit Tamm, kes tuletab noortele meelde, et puudus on inseneridest ja oskustöölistest, kes oskaksid kas või treipinki kasutada. Ka on kohal Harjumaa ettevõtlusarenduskeskuse kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de konsultant Demis Voss, kes üritab töötutele tutvustada kes-kuse kaudu ettevõtlustoetuse taotlemise võimalust. Ent kahele töötule ja koolilastele rääkides ei ole kummagi mehe jutul õiget mõju. Tamm julgustab noori õppima ja Voss jätab lihtsalt pool ettekannet ära, sest HEAK ettevõtlustoetus eeldaks vähemalt 18-aastast taotlejat.
„Natuke koomiline on see olukord praegu tõesti,” tunnistab Voss pärast kohtumist. „Kurb, et idee on lõpuni läbi viimata jäetud ning seda pole üldse reklaamitud, sest informeerimine on jäetud valdade kanda, kes omakorda ei satu kokku kõikide töötutega.”
Vossi hinnangul on kogu projekti ainus positiivne külg HEAK võimalus jõuda vallatöötajateni, kes omakorda saavad töötutele ettevõtluse toetamise infot edasi jagada. „Töötukassa kaudu on sellist infot täiesti võimatu saada,” pahandab Voss.
Populaarsusega ei ole ettevõtmine hiilanud ka muudes maakondades, sest MOBI blogis leidub kirjeldusi samuti ühe abisaajaga kohtumistest. Vilms ohkab lõpetuseks, et enamat töötukassas projekti töötuteni viimiseks teha ei osata. „Äkki teil on mõni idee?” küsib Vilms. „Ma arvan, et see on psühholoogiline efekt, et inimesed ei taha kodust välja tulla.”
Järgmised kohtumised Järva- ja Harjumaal
Saab nõu ja helkuri
•• Niisiis, kui tunnete töötuid, kellele töötukassa psühholoog, võlanõustaja, karjäärinõustaja või tööotsimisnõustaja võiks abi anda, ja allpool kirjas olevad külastuskohad on teie kodukandis, siis soovitage neil sinna minna.
•• Peale hea nõu saab kohale tulla vaevuv tööotsija mullu väikse skandaali saatel hangitud helkuri ja pastapliiatsi.
MOBI on kohal:
•• 26. mail kell 12 Ambla vallas Ambla rahvamajas
•• 26. mail kell 10 Kuusalu vallas Kuusalu rahvamajas
•• 26. mail kell 15 Vasalemma vallas Vasalemma põhikoolis
•• 27. mail kell 14 Nissi vallas Nissi põhikoolis
•• 28. mail kell 10 Anija vallas Kehra kultuurimajas
•• 2. juunil kell 14 Saku vallas Saku vallamajas
Lisainfot MOBI külastuste kohta leiab aadressilt
http://mobi-tootukassamobi. blogspot.com
HEAK töötute ettevõtluse starditoetustest saab lugeda koduleheküljelt
www.heak.ee
Page 1285 of 1601
