Articles
Dannar Leitmaa
Sotsiaalministeerium lubab kindlasti otsida toimetulekupiiri kergitamise võimalusi.
Kas ja kuidas on võimalik praeguses Eestis tuhande krooniga ära elada? Kõlab kui järjekordne põnev sotsiaaleksperiment, kuid ligi kolmele protsendile Eesti elanikest on see karm igapäev, kus ainsaks sissetulekuks ongi nii napp toimetulekutoetus. „Riideid küll selle eest osta ei saa,” tunnistas juba aasta aega toimetulekutoetusest elatuv Mari. „Kui välja minna, siis saab ka käia ainult tasuta üritustel.” Mari on igati korralik inimene, kes veel poolteist aastat tagasi teenis tarkvaratestijana Eesti keskmise ligidale ulatuvat palka, kuid nüüd on ta langenud kõige vaesemate inimeste sekka. Just kõige vaesemate aitamisega lubas tänavu tegeleda õiguskantsler Indrek Teder, kes hakkab uurima, kuivõrd praegune toimetulekumäära arvestamise metoodika seadusele vastab.
Eestis saab sissetulekuta inimene elamiskulude katmisele lisaks 1000 krooni ja iga järgmine pereliige 800 krooni, kuid Tallinna tervishoiu- ja sotsiaalameti hoolekandeosakonna peaspetsialisti Ljudmilla Leiuse hinnangul on see piir jäänud ajale jalgu ja ootaks kas või toimetulekupiiri nihutamist elatusmiinimumini. „Sotsiaalministeeriumi poolt oli välja arvutatud 1543 krooni toimetulekupiiriks ilma eluasemekuludeta, kuid see oli arvutatud 2007. aastal,” ütles ta. „Praeguse summaga ära nad ei ela, et üha enam on inimesi, kes jäävad linnale võlgu kas või üüri.” Huvitaval kombel ongi nii, et ka toimetulekupiiri arvutamine käib statistikaameti 2007. aasta andmete järgi, kuid uuemat vajadust pole välja arvutatud. Ka statistikaamet ei kogu enam vastavaid näitajaid, sest sellest otsustati rahapuudusel loobuda.
Selgub suvel
Vähemalt sõnades lubab sotsiaalminister Hanno Pevkur toimetulekupiiri tõstmisega tegeleda, kuid piiri tõstmise võimalused selguvad ikkagi suvistel eelarveläbirääkimistel. „Toimetulekupiiri tõstmise eelduseks on eelarveliste vahendite olemasolu, tänavu on eelarvest planeeritud selleks 350 miljonit krooni, mis on pea neli korda rohkem, kui kaks aastat tagasi raha kulus,” tõdes Pevkur. „Kui esimese kvartali järel võib öelda, et sellest summast piisab ja jääb ka varu, siis võib rääkida ka toimetulekupiiri tõstmise või põhimõtete muutmise üle.” Elatusmiinimum pole aga reaalse toimetulekupiiriga seotud ja nii olenebki toimetulekupiiri tõstmine mitte reaalsetest vajadustest, vaid riigi võimalusest toetust anda. Ometi on toimetulekupiir kättesaamatu üha enamatele inimestele ja näiteks Tallinnas on toimetulekutoetust saavate perede arv aastaga kasvanud mitmekordseks. Veebruaris esitas sotsiaalametile toimetulekutoetuse avalduse 2272 peret, aasta tagasi soovis samasugust abi kõigest 829 peret. Kas ja kui palju üle Eesti toimetulekutoetust maksti, selgub kvartali lõpus ja seejärel saab hakata ka arvutama, kas praeguses eelarves ette nähtud 350 miljonist piisab või mitte.
Endised õed, personalijuhid
•• Linnalt toimetulekutoetust taotlevate inimeste nimekiri on tõeline läbilõige ühiskonnast. Märtsis esitatud avalduste seast leiab näiteks isikuid, kes on figureerinud politseikroonikas juba enne täisealiseks saamist, aga need on väga üksikud näited.
•• Üks hädalistest on näiteks endine meditsiiniõde, kelle tublit tööarmastust kiideti mõni aasta tagasi ka ametilehe veergudel. Või siis noor naine, kes pole juba aasta aega tööd leidnud ja otsib veebisaidil juhtimistööd palgaga 20 000 krooni kuus ja nimetab endiseks töökogemuseks personalijuhi ametit jaemüügiga tegelevas poes.
•• Samamoodi leidub pensionieelikuid, kellel on tööd eriti raske leida. Seetõttu ei ole nende palganõuded ka nii suured. Näiteks võib mõni hotell leida endale toimetulekutoetuse saajate hulgast šveitseri.
•• Ja muidugi – kes suudaks kokku lugeda endisi väikeettevõtjaid?
Vaesemate aitamiseks on kolm varianti
•• Juba veebruaris käis sotsiaalminister Hanno Pevkur välja kolm varianti, kuidas toimetulekupiiri tõsta. Ka praegu tunnistab minister, et need kolm varianti on endiselt töös – kui muidugi raha leitakse.
•• Esimese variandi puhul tõstetaks toimetulekupiir 1200 kroonini, mis omakorda suurendaks pere teiste liikmete toetust, mis on praegu 80 protsenti toimetulekupiirist. See muudatus nõuaks esialgsete arvestuste kohaselt 100–150 miljonit lisakrooni.
•• Teine variant oleks suurendada teiste pereliikmete toetus samuti 100 protsendini toimetulekupiirist.
•• Kolmandaks on Pevkur tunnistanud, et kõige olulisem ja kriitilisem on aidata lastega peresid, selleks oleks võimalik jätta lastetoetused toimetulekupiiri sisse arvutamata. See nõuaks riigilt 30–50 miljonit lisakrooni.
•• „Milline piir aga võiks rahalistest võimalustest tulenevalt olla, on täna võimatu öelda,” sõnas Pevkur.
•• „Sotsiaalministeerium soovib, et toimetulekupiir tõuseks ja sellega puuduses inimeste toimetulek paraneks, kuid konkreetsed arvud ning ka rahalised vajadused ja võimalused täpsustuvad ikkagi riigieelarve läbirääkimiste käigus,” ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja.
Kas 2009. aasta suvel jõustunud uus töölepingu seadus on hea?
Hästitoimiva töösuhte tagavad mõistlikkus, heauskne käitumine ja vastastikune lojaalsus ehk teise poole huvidega arvestamine. Tööinspektsiooni juristi infotelefonil helistajatele vastates sõelusin suurest murede-ookeanist välja alljärgnevad korduvad küsimused, et heita valgust uuenenud töölepingu seaduse sätetele.
Kuidas end ette valmistada uude töösuhtesse astumiseks?
Kõige parema ettevalmistuse tööleasumiseks annab "vaenlase" tundmaõppimine - kuulake, mida tuttavad räägivad oma töösuhetest, õppige teiste kurbadest kogemustest, heitke pilk ka töölepingu seadusele. Otse hädavajalik on uurida tulevase tööandja tausta krediidiinfo maksuvõlgade raporti leheküljelt, sest naiivne on uskuda, et võlgnevuste kuristikku langenud firma leiab regulaarselt raha just teie töö tasustamiseks.
Kuidas sõlmida kirjalik tööleping?
Viimasel ajal kurdavad töölesoovijad, et nii mõnigi tööandja eksitab neid väitega, et uue seaduse järgi ei pea enam töölepingut kirjalikult sõlmima. Töölepingu seaduse kohaselt aga on jätkuvalt nõutav töölepingu kirjalik vormistamine, et fikseerida vähemalt tähtsaimad pooltevahelised kokkulepped - tööülesannete kirjeldust, töö eest makstava tasu suurust, tööaega, töö tegemise koht.
Kokkulepitud tingimusi saab muuta ainult kokkuleppel, nende tingimuste olulisel rikkumisel, ükskõik kas tööandja või töötaja poolt, saab teine pool töölepingu erakorraliselt üles öelda.
Seadus annab loetelu ka muudest andmetest, mida tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema. Näiteks millised on tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele: tööpäeva algus ja lõpp; lõunapausi pikkus; kas ja kuna teatatakse tööajakava; kas tööaega arvestatakse summeeritult jms.
Tähelepanuta ei saa jätta ka lepingueelseid läbirääkimisi, kus lisaks töökoha kompamisele tuleb kindlasti rääkida ka endast selliseid olulisi eraelulisi asjaolusid, mis võivad töökohustuste täitmist mõjutada, nagu sõltumine ühiskondlikust transpordist, vajadus osaleda õppetöös, õigus pikendatud põhipuhkusele, ja kuidas sel juhul töölkäimist häireteta korraldada.
Eeldatakse, et tööleping esitatakse töötajale enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, tuleb töölepingut järjekindlalt nõuda, sest tööandja viivitlemine tekitab põhjendatud kartust, kas ta mitte ei soovi töötajat n-ö mustalt (loe: riigimakse deklareerimata) kasutada. Tööandja peab kirjaliku lepingu sel juhul esitama kahe nädala jooksul. Kõige parem on nõue esitada e-kirja teel, siis jääb maha taasesitatav jälg võimalike tõenduste tarbeks.
Mis siis, kui töötaja ei saa töölepingu kõikidest punktidest aru?
Seadus kohustab töölepingu andmeid esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, seega - spetsiifilise juriidilise terminoloogia kasutamine on põhjendamatu. Naljatamisi öeldakse ju küll, et töötaja ja tööandja ei peagi seaduse keerulisest keelest aru saama, sest kui nad tegutsevad mõistlikult ja hea usu põhimõtetest lähtuvalt, toimib töösuhe niigi. Alles siis, kui tüli majas, pöördutakse kohtusse ja kohtunik juba oskab seadust tõlgendada.
Kui aga töölepingu projekt tekitab kõhklusi-kahtlusi ja tööandja poolt antud selgitused ei rahulda, tuleks enne selle allkirjastamist pöörduda mõne õigusbüroo või ka tööinspektsiooni juristide poole ning lepingupunktid koos üle vaadata, sest antud allkirja enam tagasi ei võta. Teatavaks tagaukseks on vaid säte, et seadusest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Neenu Pavel
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist
Helve Toomla, jurist
•• Meie firma eluaegne raamatupidaja läheb pensionile. Kuidas toimida, kui tema tööraamatusse on tehtud tööleasumisel vale kuupäevaga kanne (see oli 1992. aastal ning firmat ega neid inimesi ei ole enam), kuid töölepingus on õige kuupäev? Kas sel juhul arvestatakse töölepingut? Tööraamatusse on kantud ainult üks firma, kuid tal oli mitu eraldi töölepingut, mis kestavad siiani. Kas staaži tõendamiseks oleks kasu maksuametisse saadetud allkirjastatud igakuistest aruannetest 1991. aastast alates?
Pensioni vormistamisel tuleks tingimata juhtida ametniku tähelepanu veale tööraamatu kandes ning esitada õige aja kohta lisadokumente. Selleks kõlbavad tööleping, personaliarvestuse isiklik kaart, käskkiri, ametiühingu liikmepilet jne. Lõpuks saab tööstaaži tõendada ka kohtu kaudu, kus kuulatakse ära tunnistajad, kunagised töökaaslased. Kui aga küsimus on ainult mõnes päevas, ei pruugi see tööstaaži üldse mõjutada. Arukas oleks juba enne pensioni taotlemist pensioniameti töötajatega nõu pidada, seal osatakse ka öelda, kas ja kuidas saab aru-andeid arvesse võtta. Kui raamatupidaja töötas korraga mitmes firmas, siis see tööstaaži ei suurenda, tööaastaid arvestatakse ikka ühekordselt.
•• Olen kindlustusseltsis töötanud juba 13 aastat. Suvel, kui tuli uus töölepinguseadus, ulatati meile uued, n-ö korda tehtud lepingud. Sisse pandi leppetrahvi punkt juhuks, kui töötaja rikub konfidentsiaalsuse pidamise ja/või konkurentsipiirangu nõuet. Kui nüüd lähen tööle teise kindlustusseltsi ning hakkan kasutama eelmises seltsis saadud kliendiandmeid, siis tööandja võib minult nõuda sisse kahe aasta palga suuruse trahvi. Millal selline punkt ei kehti või ei saa tööandja seda rakendada (nt vallandamine, töösuhte lõpetamine omal algatusel vms)?
Töölepinguseaduse (TLS) kohaselt võib töölepingus kokku leppida leppetrahvis tööandja kasuks ainult kolmel juhul: saladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral (TLS § 22 lg 2); konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise korral (TLS § 26 lg 1); tööleasumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (TLS § 77 lg 1). Samateemaliste küsimuste järgi otsustades on mõnel töö-andjal tekkinud kiusatus kirjutada töölepingutesse suuri leppe-trahve mis tahes muude väikeste ja suurte eksimuste puhuks. Sellised leppetrahvid on TLS-i § 2 alusel tühised. Leppetrahv konkurentsipiirangu rikkumise puhuks on tööandjale tagatiseks töölepingu kehtivuse ajal. Kui aga tööandja peab vajalikuks rakendada konkurentsipiirangut ka pärast töölepingu lõppemist, tuleb sõlmida vastav kirjalik kokkulepe TLS-i §-s 24 näidatud tingimustel. Konkurentsipiirangu kokkuleppe saab sõlmida mitte kauemaks kui üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest ja sellest kinnipidamise eest maksab tööandja pärast töölepingu mis tahes alusel lõp-pemist mõistlikku hüvitist. Kui küsijal ei ole senise töö-andjaga sellist kirjalikku lepingut sõlmitud või kui see ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele, ei ole tööandjal alust leppetrahvi nõuda. Samal ajal tuleb meeles pidada, et klientuuri ülevõt-misega võib endisele tööandjale kahju tekitada ja see kuulub hüvitamisele juba teiste seadusesätete alusel. Leppetrahvi, aga ka saladuse hoidmist, konkurentsikeeldu ja kahju hüvitamist puudutavate vaidluste korral tasuks lisaks töölepinguseadusele lähemalt uurida võlaõigusseadust, tsiviilseadustiku üld-osa seadust ning ka Eesti Vabariigi põhiseadust.
•• Kuidas toimida, kui töötav pensionär ei tule vanuse tõttu enam oma tööülesannetega toime? Töötaja ei ole ise nõus töölepingut lõpetama.
Seadus ei tee töötavatele pensionäridele mingeid eeliseid töökohustuste täitmisel ega anna ka alust kõrge ea tõttu nende töölepingut lõpetada. Kui inimene, olgu ta kui vana tahes, ei tule tööga toime, on võimalik tema tööleping erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse mõnel §-s 88 näidatud põhjusel, eelkõige selle sätte 1. lõike 2. punkti alusel: töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Enne töölepingu ülesütlemist tuleb töötajat hoiatada ja võimaluse korral pakkuda teist tööd. Hoiatus ei ole distsiplinaarkaristus, vaid tähelepanu juhtimine tehtud vigadele ja puudustele, et töötajal oleks võimalik end parandada.
Saada oma tööalane küsimus: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it..
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
(algus EPP nr 10, 13. märts 2010)
Üldised teadmised töölepingu seadusest on hädavajalikud.
Mis on katseaeg või prooviaeg?
Töösuhte esimesed neli kuud on vaikimisi katseaeg. Eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida töötajale teadaolevalt temalt nõutakse lepingujärgse töö tegemisel. Ka töötaja saab proovida, kuidas tehtav töö ja töökeskkond talle meeltmööda on.
Kui töösuhe ei vasta ootustele, võivad pooled katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette 15 kalendripäeva.
Mõnel ettevõtjal on laiduväärne äriplaan tööletahtjaid ebaseaduslike proovipäevadega katsetada ja siis teatada, et te ei sobi ikka meile ja aitäh tulemast ning palka me loomulikult selle nädala eest ei maksa. Kui töötaja aga ära tõendab, et tegelikult ta ikkagi töötas seal firmas, on tal töövaidluskomisjoni kaudu võimalik nõuda vähemalt töötasu, sest tasuta proovitöötamist pole olemas.
Meenub üks majutusfirma, kes koristajakan-didaatidest proovipäevade tegemiseks järjekorra moodustas. Töötajad rabasid oma paremuse tõestamiseks ennastsalgavalt. Mitme kuu jooksul kulus firmal raha ainult tavapäraste puhastusvahendite varu uuendamiseks ja maja läikis keldrist katuseni.
Kuidas leppida kokku tööülesanded?
Töölepingus ei ole kõige olulisem kokku leppida ametinimetuses, vaid täidetavates tööülesannetes, mis lepingu lahutamatu lisana võivad sisalduda ka mõlema poolt allkirjastatud ametijuhendis. Töötajale edaspidi antavad korraldused peavad olema seotud tööülesandega ja üldjuhul ei pea töötaja täitma käsku, mis ei puutu tema töösse või ei ole seadusega ette nähtud, v.a hädavajadusest tingitud juhtudel. Kui ikka radiaatori lõhkemise tõttu on keldris vesi põlvini ja kaubad upuvad, võib tööandja moodustada töötajatest koristajast kuni finantsjuhini inimketi ja korraldada ämbritega vee ammutamise kuni pumbameeste saabumiseni.
Mida palga suuruse kokkuleppes tähele panna?
Töötajale makstakse rahapalka ja et töötamine on seotud tööajaga, peab ka töötasu suurus kroonides seonduma ajaühikuga (tunnipalk või kuupalk).
Tööstuses, kus midagi toodetakse ja toote valmistamiseks on ette nähtud keskmise töötaja töökiiruse järgi tuletatud normaeg, kehtestab tööandja tavaliselt tükitööhinded, mida töötajale tutvustatakse ja sel juhul on lepingus märgitud palga arvutamise viisiks "tasu tükitööhinnete alusel". Töötad kiiremini -teenid rohkem. Kuid sellele vaatamata tuleb töölepingus ikkagi kirja panna ka töötasu rahalises väljenduses, sest kui tööd napib või tükitööhindeid alandatakse, on töötajal õiguspärane ootus ja võimalus lubatud kümnete tuhandete asemel vähemalt mingit kokkulepitud summat nõuda.
Töölekauplemise käigus võib tööandja lisaks palgale tõotada töötajale mitmesuguseid hüvesid - ametiauto kohe istumise alla, mobiilikõned lausa limiidita, fitness-klubi külastamine poole hinnaga jne. Kindlasti tuleb nõuda, et see kõik - niinimetatud muud hüved -lepingusse kirja saaksid, muidu võib töötaja hiljem leida end katteta lubaduste lõhkise küna ees, tööandja aga pööritab silmi ega taha mingeid kokkuleppeid mäletada.
Kuid kokkulepitud muude hüvede osaliselt kasutamata jätmisel ei ole töötajal õigus nõuda selle asemel raha. Näiteks kui firmas toimuvad suvepäevad ja töötaja ei osale, ei saa ta nõuda, et tööandja ühe töötaja kohta kavandatud lõbustuste maksumuse talle rahas välja maksaks.
Töötasu osas kehtib puutumatuse põhimõte -väljateenitud palgast midagi kinni pidada saab ainult konkreetsel juhul töötaja eelneval nõusolekul.
Järgmisel nädalal räägib Neenu Pavel kui pikad võivad olla töövahetused, kuidas toimub töölepingu tingimuste muutmine ja kas töö kõrvalt õppides on õigus õppepuhkusele.
Neenu Pavel
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist
Kristi Leppik
Kui ema on viibinud poolteist aastat lapsehoolduspuhkusel, jääb ta tööle naastes nii kogemuste kui tööstaaži poolest alla oma põlvkonna meestele ja karjääripausita naistele. Kuidas lapsepuhkuselt tulijaid aidata?
Eile avaldatud 2009. aasta inimarengu aruandest selgub, et rohkem kui kuus kuud kestnud lapsepuhkus vähendab märgatavalt tõenäosust, et naine karjääriredelil ülespoole liigub, aga suurendab ka võimalust tööturule naasnuna allapoole kukkuda.
Teabeleviteenistuse juhina töötanud Mariann Maasi (30) on ehe näide. Kuu vähem kui poolteist aastat tagasi jäi ta oma aasta ja viie kuuse tütre Marineliga lapsehoolduspuhkusele. Naisel oli juba märtsi alguses soov tööle minna, kuid tööandjaga ühendust võttes selgus kurb tõsiasi – sellist töökohta enam firmas ei ole, sest pärast seda kui Maasi lapsepuhkusele jäi, ühendasid kaks firmat käed ja teabeleviteenistuja ülesanded jagati teisele töötajale.
«Ülemus laiutas käsi: oled küll hea töötaja, aga palka ei ole praegu võimalik maksta ja tööd ei ole,» rääkis Maasi ja lisas, et töökohal ootab teda ees koondamispaber ning ei jäägi muud üle kui hakata praegusel raskel ajal uut tööd otsima.
Maasi töötaks hea meelega osalise tööajaga, sest lapsele sõimekohta on raske saada ja täiskohaga tööle väikelastega emasid tema sõnul võtta ei taheta. «Nad soovitavad isegi tööturuametis, et ärge CVs väikseid lapsi mainige,» põhjendas ta. Aga nagu aruannegi välja toob, ei ole osalise tööajaga töötamine Eestis populaarne – niimoodi töötab vaid kümme protsenti naistest, samas käib tööealistest naistest Eestis tööl 66 protsenti. Enim töötab osalise tööajaga naisi Hollandis – üle 70 protsendi.
Aruandest selgub veel, et pea poolte koolieelikute isade sõnul on nende töötamise ajal peamiseks lapsehoidjaks elukaaslane, samas kui vaid igal kümnendal emal on laps tööajal põhiliselt isa hoole all. Pooltel lastel on hoidjaks lasteaed ja viiendikul sugulased või tuttavad.
Osalise või täistööajaga tahaks tööle naasta ka aasta ja kolmekuuse Triina Mia Marii ema Triin Sternhof, kes töötas enne lapsepuhkust Swedbankis projektijuhina. Sternhof aga puutub kokku teist laadi murega kui Maasi – lapsel ei ole sõimekohta. «Olen tööleminekuks valmis, tööandja ning kolleegid kutsuvad mind tööle, aga last koos võileibadega veel koju ei jäta ja sõimekohta ei ole,» rääkis Sternhof.
Ka aruanne märgib, et paljud pered on sundvaliku ees: ühelt poolt napib pisikestele mõeldud lasteaiakohti ning teiselt poolt häid osaajaga töökohti.
Sternhof ei karda, et oleks oma tööoskused pooleteise aastaga minetanud. «Oleks vaja veidi aega sisseelamiseks, et uuesti kaheksa tundi päevas kontoris laua taga istuda, ma ei usu, et projektide kirjutamise tehnikas midagi suurt muutunud on,» arvas Sternhof.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis nentis, et praegune süsteem tõepoolest soosib tööturult eemale jäämist. «Ühelt poolt pooleteiseaastane vanemahüvitis, teiselt poolt see, et tööle tagasi tulles ei ole töökohta alles,» rääkis Kriis.
Ta märkis, et peab õigeks seda, et inimesed töötaksid rohkem osalise tööajaga. «Seda võiks aga kuidagi esile kutsuda,» arvas Kriis, lisades, et peretöö ühildamisest on teistes riikides tuua mitmesuguseid näiteid – propageerida kodutööd, luua kaugtöökeskusi.
Kommentaar
Ain Aaviksoo,
üks aruande toimetajaid, Praxis:
Lõuna-Korea on riik, kes 1960. aastail oli Afganistaniga samal arengutasemel. Sellest hetkest peale hakati massiivselt panustama haridusse, alates kõige madalamatest kihtidest, lõpetades kõrgetasemelise kõrgharidusega. Praeguseks on Lõuna-Korea jõudnud väga kõrgelt arenenud riikide hulka. Nii et on võimalik kujundada teistsuguseid arenguid, on võimalik teha teistsuguseid valikuid. Valdavalt näitab teiste riikide kogemus, et selleks tuleb panustada inimesse.
Toomas Hendrik Ilves,
Eesti Vabariigi president:
Inimarengu aruande 2009 avalikustamise hetkel pole veel teada, kas Eestil õnnestub saavutada riigi edasise majandusstabiilsuse seisukohalt strateegiline eesmärk – võtta 2011. aasta alguses kasutusele ühisraha euro. Oletagem ja lootkem, et Eesti selle eesmärgini jõuab. Kõige muu kõrval muudab euro tulek ka suhtumist Eestisse: võime arvata, et stabiilsesse, uuenduslikku ja avatud majanduskeskkonda leiavad lisaks Euroopa ja muu maailma rahale tee ka ettevõtted ja inimesed, ja miks mitte püsivalt. (Pöördumisest aruandes.)
Page 1293 of 1596
