Articles
Riigikogu võttis täna vastu eelnõu, mille järgi tõuseb pensioniiga 2026. aastaks 65 eluaastani.
Pensioniea tõstmise poolt oli 50 riigikogu liiget ja vastu 40.
Pensioniiga hakkab järk-järgult tõusma aastatel 2017-2026. Eestis on meeste pensioniiga praegu 63 aastat, naistel tõuseb see 63ni 2016. aastal.
Neile, kes on sündinud 1953 või varem, jääb praegu kehtiv pensioniiga, kuid aastail 1954-1960 sündinutele hakkab pensionipiir tõusma kolme kuu võrra aastas, kuni jõuab aastaks 2026 meestel ja naistel võrdselt 65 eluaastani.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas valitsus.
Toimetas Veiko Pesur
Rahandusminister muutis tagasiulatuvalt oma määrust, millega kehtestatakse intressimäär tööandja poolt töötajale antavale laenule, millest madalama intressimäära rakendamisel on tegu erisoodustusega (tegeliku madalama intressimäära ning määrusega kehtestatud intressimäära vahe osas).
Laenu andmisel lähtutakse erisoodustuse hinna määramisel rahandusministri määrusega kehtestatud intressimäärast (tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 6), kuid see ei tohi olla kõrgem kui kahekordne Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär (§ 48 lg 7 teine lause).
Euroopa Keskpanga intressimäär on alates 13.05.2009 1,00%.
Uus intressimäär on tagasiulatuvalt alates 01.01.2010. a 2% aastas.
Kui tööandjad on vahepeal tasunud erisoodustuselt makse lähtuvalt seni kehtinud 3% intressimäärast, siis tekkis neil tagasiulatuvalt alates 01.01.2010 tagastusnõue.
Tulumaksuga maksustatakse saamata jäänud intress või intressi vahe ning maksukohustus tekib siis, kui intressi tasuti või oleks tulnud tasuda (intressivaba laenu puhul nt iga aasta lõpus). Töötajale laenu andmisel erisoodustuse aluseks võetud intressimäärad on olnud aastate jooksul järgmised:
alates 01.01.2002 – 7% aastas
alates 09.01.2003 – 5,7% aastas
alates 01.07.2003 – 4% aastas
alates 01.01.2005 – 3,5% aastas
alates 01.01.2006 – 3% aastas
alates 01.01.2008 – 5% aastas
alates 01.04.2009 – 3% aastas.
alates 01.01.2010 – 2% aastas
Määrus on avaldatud RTL 2010, 15, 285.
Artur Tooman
Pettuste arv, mis on seotud välismaale töökohtade vahendamisega, kasvab pidevalt ja on saavutanud 2004. aasta taseme.
Rahvusvahelise tööotsingu võrgustiku EURES juhataja Marta Traksi sõnul tunnevad petised ennast vabalt, sest inimesed usuvad, et välismaal pakutakse neile tööd, ega mõtle, et kriis ja töötus on tabanud ka teisi riike. Teine põhjus peitub asjaolus, et inimesed ei usu, et riik aitab leida tööd või vähemalt säilitada olemasolev töökoht.
"Kui küsida inimestelt, kui hästi nad võõrkeeli valdavad, keeravad nad ringi ja lähevad nende juurde, kes ei nõua mingeid eriteadmisi," rääkis Traks.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4642/uud_uudidx_464202.html
Helve Toomla, jurist
Olen vormistatud tööle osalise tööajaga. Läinud aasta lõpust on tööaeg neli tundi päevas. Hommikul pean asutuse kliendile avama, siis võin koju minna, kuid pean olema kogu aeg valmis ja tulema välja dispetšeri esimese väljakutse peale. Õhtul sulgen uksed ja teen oma töö seal lõpuni. Kas nii võib, et töötajat hoitakse kogu aeg valvel, kuid tasu saab ta nende reaalse nelja töötunni eest, kui tuleb kohapeal olla? Töö sisuks on taaraautomaadi tühjendamine ja pudelite õigetesse kastidesse sorteerimine, kaubaarvestuse pidamine ja väljasaatmine, dokumentide vormistamine, automaadi töökorras hoidmine. Taarapunkt ise on avatud kella 9–18. Reaalset tööaega kohapeal tuleb umbes viis-kuus tundi ja päeva jooksul peab kohal käima neli-viis korda.
Tööpäev võib olla jaotatud osadeks, kuid kokku neljast tunnist pikemat tööpäeva tööandja nõuda ei saa. Üle kokkulepitud tööaja töötamine on ületunnitöö, mis tuleb hüvitada kas samas ulatuses vaba ajaga või 1,5-kordse töötasuga.
Peale tööaja võidakse kokku leppida valveajas, s.t ajas, mille jooksul on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaeg ei ole tööaeg ja kui inimene sel ajal tööle kutsutakse, algab tööaeg. Valveaja tasu ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Seega tuleks küsijal töölepingust ja töökorralduse reeglitest (endisest töösisekorraeeskirjast) vaadata, kuidas on tööaeg täpselt määratud ja kokku lepitud, ning nõuda tööaja arvestuse pidamist.
Priit Simson, arvamustoimetaja
Kergemini taastuvad töötuks jäämise traumast need, kes on endale elus loonud rohkem eri rolle, arvab tööpsühholoog Taimi Elenurm.
•• Kui töötud kohtuvad psühholoogiga, näiteks töötute klubis, siis millest nad räägivad?
Põhiküsimus on, kuidas teha järgmised valikud. Milline amet valida ja milline ümberõpe saada? Seda eriti nooremaealiste puhul. Kriitika, mis töötutelt praeguse süsteemi kohta tuleb, on see, et töötukassa pakkumine täiendus- ja ümberõppetoetuseks on suhteliselt piiratud. Koolitus, mida pakutakse, peab praegu olema seotud kunagi õpitud eriala või peetud ametiga. Nooremate töötute puhul kostab kriitikat, et kui elu jooksul inimene vahetab mitmeid kordi ameteid ja erialasid ning tahaks teha teistsugust tööd, siis hoopis teistsuguse koolituse vajadus on üsna suur. Eriti väikestes maakohtades, kus kunagi peetud ametit pole enam võimalik valida.
Nii pensionieelikute kui ka noorte lapsevanemate puhul on probleem: mis tööd saaks teha osaajaga, vahetustega või kaugtöö korras? Tihtipeale räägitakse, et töökoht oleks olemas, aga kuna töö on õhtuste vahetustega ja tuleb lapsele järele minna, siis ei saa seda tööd vastu võtta. Siit ka ettepanek tööandjatele, et võiks olla rohkem pakkumisi, kus töökoht ongi mitme inimese peale ära jaotatud. Töötuklubis võiks selle seltskonna kokku panna ja siin on vaja vaid õige vähe vahendust.
•• Paljukest töötute seas ettevõtjaks saamise soodumust on?
Töötuklubid on põnev koht. Kui nad seal kokku saavad ja asja arutavad, siis tekib hasart ja vaimustusseisund, et lähme ja pöörame maailma ringi, andke ainult toetuspunkt. Kui õnnestub saavutada see seisund, siis tekivad üks-kaks liidrit, kes ütlevad: paneme siis selle pagariäri koos püsti või teeme juuksurisalongi. Tihtipeale see entusiasm kustub, kui klubi lõpeb. Kuidas pärast seda edasi minna? Oleks vaja omavahelise töökorralduse koolitust, oleks vaja edasist nõustamist.
•• Kas inimeste enesehinnang on ka töötuks jäämise tõttu põntsu saanud?
Jah, kindlasti. Eriti olen seda näinud Ida-Virumaal. Ja kui rääkida neist, kes kergemini käega löövad, siis just need inimesed, kes on saanud koondamisel rohkem haiget, tulevad raskemini töötuse tekkimisega seotud valust välja. Ja see, kelle jaoks koondamine on tulnud ootamatusena, kes on arvanud ja teadnud, et ta on tubli ja vajalik, kuid nüüd on öeldud, et just tema on see, kes peab ära minema. Ta võib hakata arvama ka tuleviku suhtes, et ei saa hakkama või et teised on paremad. Kergem on töötusest välja rabelda sellel, kes on oodanud oma koondamist.
•• Kas saame esile tuua veel raskemini ja kergemini taastujate ühisnimetajaid?
Kel on toetusrühm, pere, lähedased, need taastuvad paremini. Eelmisel nädalal oli hea kogemus. Noor naine tuli koos oma elukaaslasega töötute klubisse. Elukaaslane oli huvitatud ja küsis, kas tema võib ka jääda. Niisuguse toetuse olemasolu on oluline. Samamoodi paljud pensionieelikud või lapsevanemad ütlevad mulle: ma elan selle aja üle, mul on neid, kellega rääkida, kellega koos midagi teha.
Kes läheb julgemalt uuesti tööd otsima, on ka selline inimene, kelle jaoks on lahkumine vanast töökohast olnud väärikas. Siit tuleneb juhtidele soovitus, et igal juhul, kui on teada, et peab kedagi koondama, tuleks mitmeid kordi rõhutada, et iga töö on olnud teatud perioodil vajalik ja iga inimene on väärtuslik, olenemata sellest, et see töö kaob. Inimene on matkiv olend ja kui temaga on käitutud väärikalt lahkumisel ja ka enne seda, siis ta suudab seda väärikust säilitada ka sellel perioodil, kui ta on töötu. Kordan ka psühhiaater Rudolf Dreikursi lauset: kui inimene on ühendatud eluga vaid ühe peajuure kaudu ja kui kõrvaljuured on ära lõigatud, siis on loomulik, et kui lõigatakse läbi peajuur, milleks on töö, kukub ta ümber.
•• Nii et inimesel on vaja palju eri rolle?
Just. Inimene vajab palju rolle, mitmekesiseid rolle. See aitab püsti jääda. Töötaja, kes on olnud tööandjale väga lojaalne, tehes tööd vaid selle tööandja juures, kipub seda unustama ja lõikab need rollid ära. On ka üks kontingent, kes on harjunud tegema eluaeg ühte ja sama asja. Nad ei suudagi mõelda, et teeks midagi muud.
Page 1291 of 1596
