Articles
Alates tänasest on lauatelefonilt töötukassa infotelefonile helistamine tasuta.
Varem maksis helistaja infotelefonile helistamise eest nii, nagu kõigi teistegi kõnede puhul kõnealustustasu ja paketipõhise minutihinna. Nüüdsest tasub need kulud töötukassa. Infotelefonile saab tasuta helistada ka läbi Skype’i, valides „tootukassa“
Mobiiltelefonilt helistades oleneb kõne hind konkreetse mobiilsideoperaatori hinnakirjast.
Töötukassa kõnekeskus vastab klientide päringutele tööpäeviti. Sel aastal on vastatud 13 438 kõnele.
Lisaks infotelefonile saab teavet töötukassa tegevuse kohta küsida meie kodulehe kaudu. Sel viisil on aasta kolme esimese kuuga vastuse saanud 1471 küsimust. Eelmise aasta 1. maist kuni 31. detsembrini vastasime 2565 küsimusele.
Koos töötuse kasvuga on kasvanud ka töövahendusbüroode arv ning mõned neist kasutavad tööotsijate keerulist olukorda kurjasti ära, pettes neilt sisuliselt raha välja, kirjutab rus.postimees.ee.
Selle aasta algusest on sotsiaalministeeriumile laekunud mõned töövahendusbüroode pettustega seotud kaebused - enamasti on firma võtnud töö vahendamise eest raha, kuigi tal pole tegelikult õigust seda teha.
Ministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialisti Õie Jõgiste sõnul võib töövahendusfirma võtta tasu vaid tööandjalt ja teistelt juriidilistelt isikutelt.
Jõgiste märkis, et tööotsijate käest võtavad tavaliselt ebaseaduslikku tasu need firmad, kes pole sõlminud lepinguid tööandjatega.
«Tavaliselt sellised töövahendusbürood avaldavad töökuulutusi, kus pole märgitud tööandjate kontaktandmeid. Selleks, et saada tööandja kontaktandmeid, on tööotsijad sunnitud pöörduma büroo poole, kus nendega sõlmitakse kõigepealt leping ja alles seejärel saavad nad vajalikud kontaktid,» selgitas ta.
Ministeeriumile laekunud kaebuste tulemusena on üks firma juba kustutatud majandustegevuse registrist, veel ühe firmaga tehakse sama juba sel nädalal.
«Meie poole pöördus naine, kes tahtis saada Aulerix OÜ kaudu välismaale tööle. Talle pakuti tööd ühes Soome hotellis. Temaga sõlmiti leping ja võeti ebaseaduslikult 3000 krooni. Tööandjaga tal aga kohtuda ei õnnestunudki,» rääkis Jõgiste.
Tema sõnul helistasid ministeeriumi töötajad asja uurimise käigus eeldatava tööandja telefoninumbrile ja said teada, et tegelikult on tegemist Soome töövahendusbüroo numbriga. Aurelix OÜ-ga polnud polnud see Soome firma aga kuidagi seotud ning Eestist pärit tööotsijast polnud nad samuti teadlikud. Soomlased pakkusid, et Aurelix OÜ võttis nende kontaktandmed ehk lihtsalt internetist.
Jõgiste sõnul kasutataksegi sääraseid petuskeeme tavaliselt välismaale tööle soovijate peal. Töövahendusfirmad kasutavad ära inimeste teadmatust oma õigustest. «Raha võetakse isegi sel juhul, kui firmal pole kontakti tööandjaga ja info on võetud lihtsalt internetist,» märkis Jõgiste, lisades, et isegi siis, kui firmal on sõlmitud leping tööandjaga, pole tal õigust küsida raha tööotsija käest.
Tema sõnul võetakse 15-minutilise konsultatsiooni ja arvuti abil niigi kergesti leitava info eest klientidelt sageli 2000 kuni 6000 krooni. Nii info pakutavate vabade töökohtade kohta kui ka konsultatsioon peaks aga olema inimestele tasuta.
«Kui teile üritatakse peale suruda mingit lepingut, tuleb alati täpsustada selle eesmärki. Tavaliselt kohustab leping töövahendusfirmat pakkuma infot vabade töökohtade kohta, mis peaks olema tasuta,» ütles ta.
Töövahendusfirmal on õigus küsida raha vaid lisateenuste eest, näiteks lennukipiletite broneerimise eest. «Kuid küsimus on selles, kas tööotsija tahab, et firma broneeriks talle 2000-6000 krooni eest lennukipileti,» lisas Jõgiste.
Täiendavat infot välismaal töötamise kohta leiab aadressil www.eures.ee.
Toimetas: Marina Lohk
Kristiina Viiron
Suure firma puhul vaata finantsnäitajaid, väikeettevõtte puhul ka juhi faktiraportit.
Makseraskustes vaevleva lõbustusettevõtte raamatupidaja Liia on viimastel kuudel töövahendusportaalidel igaks juhuks silma peal hoidnud – mine tea, kauaks praeguses töökohas veel üldse rakendust jätkubki. Hiljuti köitis tema tähelepanu päris hea tööpakkumine ühelt ehitusfirmalt. Igaks juhuks tegi Liia ette-võtte kohta päringu krediidiinfosse, mille maksuvõlgade raport tõi ilmsiks tõsiasja: ehitusfirmal on maksuameti ees enam kui kahe miljoni krooni suurune võlg. Sellesse ettevõttese jättis Liia CV saatmata. Krediidiinfo AS-i asedirektori Alar Jägeri sõnul on inimesed uut töösuhet alustades muutunud üha ettevaatlikumaks ning tööandja tausta kontrollimine enne lepingu sõlmimist on saanud väga populaarseks. „Kartus töökoha kaotuse pärast on pannud muretsema ka töökoha stabiilsuse üle. On ju tööst ja palgarahast ilmajäämised väga hirmuäratavad asjad,” tõdeb Jäger. Sestap on üsna loomulik, et tööd otsides ja enne uuele töökohale asumist on paslik ettevõtja tausta pisut uurida. Eriti siis, kui ettevõtte veebileht kipub napisõnaliseks jääma ning sõb-rad ja tuttavadki ei oska tulevase võimaliku tööandja palet kirjeldada.
Finantsnäitajad ja juhiraport
Esimese asjana, mida uurida ning mida tavaliselt ka kõigepealt teada soovitakse, on küsimus tööandja võlgade kohta. Ehk siis – kas ettevõttel makse-häireid on? Selle kohta, kas tööandja võiks olla võlgu maksuametile, annab vastuse tasuta päring nii maksu- ja tolliameti kui ka krediidiinfo veebilehelt, kust näeb maksuvõla saldo hetkeseisu. „Maksuvõlgade ja maksehäirete puhul on tarvilik vaadata võlasumma suurust ja võlaperioodi pikkust,” õpetab Alar Jäger. „Kindlasti kehtib reegel, et heade finantstulemustega ettevõtetel on võlgu vähe või need on lühiajalised.” See on ka põhjus, miks ei maksa piirduda pelgalt võlgade kontrolliga – lühiajaline võlgnevus ei pruugi olla tõsine probleem. Suurema firma puhul soovitab Jäger vaadata eelkõige finants-näitajaid. „Kui ettevõte on viimase kolme perioodi jooksul kasumlik, omakapital on positiivne ja müügikäibe langust oluliselt pole, siis on ettevõttel suur tõenäosus jätkata edukalt,” märgib ta.
Väikeettevõtte puhul on aga oluline vaadata finantsnäitajate kõrval ka juhi faktiraportit, sest väikefirmas sõltuvad asjad paljuski ühest inimesest, tema isikuomadustest ja isiklikest riskidest. „Kehva juhi taust on sageli kirju, seotus paljude pankrotistunud või võlgnevustega ettevõtetega ei tähenda midagi muud kui seda, et võlad võivad kanduda edasi,” hoiatab Jäger. Siinkohal on tark heita pilk äriregistri äri- ja ettevõtluskeeldude nimekirjadele, kus on avalikustatud nii kehtivate kui ka kehtetute ärikeeldudega isikud. Mõne persooni kontol on suisa mitu keeldugi. Kui vaatamata kõigile nimetatud järelepärimistele ja saadud vastustele jääb tõsine kahtluseuss võimaliku tulevase tööandja suhtes ikka hinge närima, on võimalik pöörduda ka tööinspektsiooni poole. „Kui küsimine on põhjendatud, saame anda infot nii ettevõttega seotud töövaidluste lahendite kui ka töökeskkonnaalaste ettekirjutuste kohta,” täpsustab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu.
Võimalused teha tööandja taustauuringuid
•• Kui ettevõte on võlgu maksuametile, saab seda tasuta kontrollida maksu- ja tolliameti veebilehel www.emta.ee, selleks on vaja teada ettevõtte registrikoodi (saadav näiteks infokataloogis vm). Ettevõtte võlga maksuametile saab vaadata ka AS-i Krediidiinfo veebilehel www.krediidiinfo.ee tasuta firmapäringust.
•• Võlgade ajalugu, võlgu teistele firmadele, firma üleüldist maksekäitumist, majandusaasta aruannet vms sealtkaudu ei näe, täpsemate andmete hankimiseks saab abi krediidiinfo ja äriregistri (https://ariregister.rik.ee) tasulistest päringutest.
•• Krediidiinfo päringusüsteemis https://www.e-seif.ee/ saab teatud tasu eest pilku heita näiteks ettevõtte juhtkonna tutvustusele, majanduslikule olukorrale, maksekommetele, võlgnevustele, aga ka 2008. aasta majandusaasta aruandele.
•• Firmade ja eraisikute pankrotimenetluse ja pankrotiteated on nähtaval äriregistri teabesüsteemi leheküljel www.ametlikudteadaanded.ee, tuleb vaid valida vastav teadaande liik.
Helve Toomla, jurist
•• Isik on töötanud 12 aastat, 2007. aastast on ta lapsehoolduspuhkusel. Nädal enne lapsehoolduspuhkuse lõppemist teatati, et tema töökoht koondatakse ette teatamata. Kasutamata puhkust on tal 15 kalendripäeva. Põhipalk on 6000 kr, tulemustasu 3000 kr, kui seda vastavas kuus saadi; lisaks on ette nähtud konfidentsiaalsustasu 1000 kr. Millise tasu põhjal on õige arvutada hüvitisi, kui ta pole pärast 2007. aasta algust töötasu saanud? Kas puhkusetasu nii: 6000 x 1,208 = 7248; kuna jaanuaris on 31 kalendripäeva, siis 7248 : 31 = 233.80, ja 15 päeva eest 3507 kr?
Uue töölepinguseaduse järgi on töötasu kõik see, mida töötajale töölepingus kokkulepitu kohaselt makstakse. Lepingus võib aga olla mitu erinevat töö eest makstavat tasu. Selline olukord tekitab tõesti küsimuse, mida võtta aluseks keskmise töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise arvutamisel. Selguse saamiseks vaatame, mida peetakse palgaks avalikus teenistuses, sest seal arvutatakse keskmist palka ja hüvitisi vabariigi valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 järgi, ning uurime selle määruse eelnõu seletuskirja ehk seda, mida keskmise töötasu maksmise tingimustes ja korras on mõeldud. Juhul kui ametnik ei ole palka saanud üle 12 kuu, lähtutakse tema keskmise palga arvutamisel palgamäärast. Töölepingu puhul tähendaks see endises mõistes samuti palgamäära ehk põhipalka, praeguse seaduse järgi nn baastöötasu. Määruse eelnõu seletuskirjas on paragrahvi 4 juurde märgitud: eelnõu ei muuda puhkusetasu arvutamist võrreldes kehtiva õigusega. Toona lähtuti palgamäärast. Kõnealuse töötaja palgamäär ehk baastöötasu ehk põhitöö-tasu oli lapsehoolduspuhkusele jäämise ajal 2007. aastal 6000 kr. Seda summat tuleb kehtiva korra kohaselt korrigeerida töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga – kehtiva alampalga ja lapsehoolduspuhkusele jäämise ajal kehtinud alampalga suhtega, s.t 4350 : 3600 = 1,208. Töötaja töötasu on seega 7248 kr kuus (6000 x 1,208). Puhkuse puhul jäetakse riigipühad päevatasu arvestusest välja. 1. jaanuar oli riigipüha, seetõttu on küsija eksinud päevatasu arvutamisel. 7248 jagatakse 30-ga, mitte 31-ga. Nii tuleb päevatasuks 241.60 ja hüvitiseks kasutamata puhkuse 15 kalendripäeva eest 3624 kr. Koondamishüvitis ühe kuu eest on indekseeritud palk – 7248 kr. Koondamisest etteteatamise hüvitise arvutamine toimub samamoodi nagu puhkuse päevatasu puhul, ainult indekseeritud töötasu jagatakse kalendrijärgsete tööpäevade arvuga ja korrutatakse 90-ga. Kahjuks pean lisama, et minu arusaam ei ole mingi lõplik tõde. Kuni ei ole tehtud selgust toovat muudatust töölepinguseaduses või riigikohtu jõustunud lahendit, saab töötasu üle vaielda.
•• Kas tööandjal on tõesti õigus panna töölepingusse sisse selline punkt: „Kõik töötaja poolt tema tööülesannete täitmisega seotud ja lepingu kehtivuse ajal loodud intellektuaalomandid kuuluvad tööandjale. Töötaja loovutab käesolevaga lepingujärgsete ülesannete täitmisel loodud autoriõigusega kaitstavate teoste varalised õigused tööandjale selle eest eraldi tasu saamata”? Kuidas kommenteerite?
Autoriõiguse seaduse § 32 sätestab autoriõigusi töökohustuste täitmise korras loodud teosele. Selles öeldakse muu hulgas, et töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kõnealune punkt ei pruugi töölepingus tingimata vale olla, kuid sisutühi on see töötaja jaoks, kes ei tegele loominguga. Loomeinimestel, sh ka näiteks arvutiprogrammide autoritel tuleks siiski enne sellisele töölepingu tingimusele alla kirjutamist põhjalikult autoriõiguse seadusega tutvuda ja/või vastavat ala tundva juristiga nõu pidada.
Mirko Ojakivi
Viimastel andmetel ootab töötukassas ettevõtluskoolitusele pääsu umbes 1600 inimest.
Oma ettevõtet rajada soovivad töötud kurdavad, et ei pääse ligi töötukassas jagatavale ettevõtte alustamise 70 000-kroonisele toetusele, kuna töötukassa ei võimalda rahapuudusele viidates neil läbida toetuse eeltingimuseks olevat ettevõtluskoolitust. Probleem puudutab tuhandeid. Üks neist on Tartus elav ja oma ettevõtet asutada kavatsev Angela Aasmets. Enda sõnul on ta vähemasti pool aastat taotlenud töötukassalt ettevõtlusalast koolitust. Paraku on siiani antud talle teada, et tema soovi ei saa rahuldada. Aasmetsa unistuseks oleks lähiajal rajada tootmisettevõte, milles peale tema saaksid tööd veel mitmed inimesed ja ettevõtte toodang ei jõuaks mitte üksnes Eestisse, vaid ka laia maailma.
Eelarves 98 miljonit krooni
Kõik paistab olevat suurejooneline, kuid esialgu napib naisel raha ettevõtte käivitamiseks. Abiks oleks töötukassast jagatav ettevõtte alustamise toetus, mis küünib kuni 70 000 kroonini. Paraku pääseb seda taotlema isik, kes on läbinud ettevõtluskoolituse või on varem vähemalt aasta olnud mõne ettevõtte juhatuses. Koolitusest päästaks ka see, kui inimesel oleks töötukassale ette näidata kas kõrg- või kutsekooli majandusalane lõputunnistus. Aasmetsal on ette näidata näiteks laomajanduse eriala lõputunnistus. Siiski ei sobi ka see töötukassale ja nüüd on naine pöördunud Tartu ärinõuandlasse, et nende kaudu pääseda EAS-i korraldatavale ettevõtluskoolitusele.
Tartu ärinõuandla ettevõtluse konsultant-projektijuht Anne Ligi ütles, et kuigi töötukassa aktsepteerib ka nende korraldatavate ettevõtluskoolituste läbimist, on maakondlike arenduskeskuste juures toimuvatel koolitustel väga vähe kohti. Näiteks täitusid aprilli alguses Tartus toimuva ettevõtluskoolituse 20 vakantset kohta kahe-kolme päevaga. Sooviavaldusi laekus kokku 60 ringis. Samasugune edu saadab ka teiste maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskoolitusi. Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul võimaldaksid nad töötutele igasuguseid koolitusi, kui raha oleks piiramatult. Paraku on aga selleks aastaks kehtestatud töötukassa eelarves koolitustele mõeldud raha eelmise aastaga üle kahe korra kahanenud. Kui mullu oli töötute koolitamiseks ligi 220 miljonit krooni, siis tänavu tuleb hakkama saada 98 miljoni krooniga. Töötukassa praegune toetuste poliitika eelistab koolitustele palgatoetuste ja tööpraktika toetamist.
Siiski pole ka töötukassa kaudu ettevõtluskoolitusele lootusetu pääseda. Vanatalu sõnul on tänavu plaanis ettevõtluskoolitust pakkuda 400–600 inimesele. Soovijaid ettevõtluskoolitusele oli möödunud nädala lõpu seisuga 1600. Statistika näitab, et paraku ei piisa ettevõtlusega alustamiseks vaid koolitusest. Vaja on ka head ja läbimõeldud äriideed. „Arvestades senist kogemust, pole kindlasti põhjendatud koolituse tellimine kümme korda suuremas mahus, kui on võimalik ettevõtlustoetust anda. Nii oleme oma piiratud vahendeid arvestades otsustanud sel aastal pakkuda ettevõtluskoolitust 500–600 inimesele,” ütles töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste. Eelmise aasta alguses Tartus sõõrikute tootmisega tegeleva ettevõtte rajanud Madis Alliku arvates on töötukassa jagatava ettevõtte asutamise toetuse kõrval alternatiiviks toetused EAS-ilt. Nendeks pole nõutud ettevõtlusteemalise koolituse läbimiskohustust.
EAS-i kaudu ettevõtte stardiabi taotlemine aga eeldab Alliku sõnul väga head äriplaani. Kuid ettevõtluses läbilöömiseks on korralik äriplaan nii ehk naa hädavajalik. „Paljud töötud üritavad ligi pääseda ettevõtte alustamiseks mõeldud toetustele, tihti aga ei mõelda väga selgelt enda jaoks läbi, et see ettevõte peab olema ka jätkusuutlik, sest muidu tuleb toetus tagasi maksta,” selgitas Allik. Sõõrikute tootmisega tegelev OÜ Sõõrikumeistrid on aasta jooksul endale Alliku sõnul jalad alla saanud. Nüüdseks on ettevõttel Tartus kaks müügipunkti, kuid lähiajal plaanib ettevõte laieneda Pärnusse, Tallinna, Riiga ja ka Vilniusesse. „Toitlustusäris, kus meie tegeleme, on kõige olulisem teha asju hästi ja maitsvalt. Masu tingimustes on sõõrikuäriga võimalik ka teenida, kui omada rohkem kui ühte sõõrikute müügikohta, sest kalleid torte ja trühvlikooke väga palju ei osteta,” selgitas Allik.
Paljud koolituse läbinud on tööta
•• Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste sõnul suudavad nad sel aastal ettevõtluskoolitust pakkuda 400–600 töötule, kellest ettevõtte alustamise toetuse saamiseni jõuab tõenäoliselt vaid sadakond.
•• Samal ajal on töötukassa arvestanud, et kokku antakse sel aastal ettevõtte alustamise toetust 400 inimesele. Seega 300, kel on lootust saada 70 000 krooni suurune ettevõtte alustamise toetus, on varem töötanud mõne ettevõtte juhatuses või omavad nad majandusalast haridust.
•• „Meie statistika näitab, et kolmveerand koolituse läbinuid ei hakka ettevõtjaks ega ole enamasti leidnud ka muud töist rakendust,” lisas Lühiste.
•• Tänavu on ettevõtluskoolitusel osalemist alustanud ligi 200 töötut. Samuti on lõppjärgus veel 440 koolituskoha tellimine üle Eesti. Eeldatavasti algavad uued koolitused aprillis.
Page 1292 of 1596
