Articles
Kertu Kalmus
Koolitusele pääsemiseks tuleb töötul aru pidada töötukassa nõustajatega, kes koostavad spetsiaalse kava teenustest, mis peaksid hõlbustama uue töö leidmist.
Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu selgitas Päevaleht Onlineile, et spetsiaalset nimekirja võimalikest koolitustest nemad ei koosta ning töötutele avalikult välja ei riputa.
Sellist infot koolituste kohta ei olegi, märkis Vanatalu ning selgitas, et töötukassa lähtub koolituste korraldamisel juhtumipõhisest põhimõttest.
Inimesel, kes soovib uue töökoha leidmise hõlbustamiseks koolitusi läbida, tuleb töötukassasse kohale minna, kus talle koostatakse spetsiaalne kava. Uue töökoha leidmise lihtsustamise kava ei pruugi aga Vanatalu sõnul koosneda ainult koolitustest.
See võib olla ka tööpraktika mõnes ettevõttes. Kes on aga pikemalt eemal olnud, neil tuleb kõigepealt läbida tööharjutus, selgitas ta lisades, et erinevaid teenuseid on ühtekokku suur hulk ja kõikvõimalikud koolitused on sellest vaid üks osa.
See on kõik selle nimel, et ta leiaks kindlasti töö. Päris nii see pole, et töötu tuleb ja valib omale koolituse, mis talle meeldiks, selgitas Vanatalu ning lisas, et konsultandiga koos vaadatakse üle töötu eelnev töökogemus, oskused, huvid ja koolitused, mida ta varem on läbinud, leidmaks talle parimat lahendust.
Inimene ei pruugi teada, mis talle sobib
Põhjus, miks töötu omal vabal valikul endale meelepärast koolitust nõuda ei saa, on Vanatalu sõnul lihtne inimene võib otsustada koolituse kasuks, mis talle ei pruugigi sobida ja mille abil pole ka lootust tööle pääseda, sest paljud on teinud sama valiku.
Näiteks kui selgub, et inimesele sobib massööri koht, aga meil on teada, et samale ametile on 80 inimest samade oskustega arvel, siis me ei koolita teda massööriks, sest sel poleks mõtet, selgitas ta.
Vanatalu ei eitanud, et inimesed on käinud ka töötukassas kohapeal küsimas, kust saaks valida koolitusi. Samal teemal on nende poole pöördutud ka kirja teel, kuid avalikku nimekirja ei hakka nad sellegi poolest koostama.
Kui on vaja mingi koolitusgrupp kokku saada, korraldame selleks hanke. Hiljuti oli näiteks ettevõtluskoolitus, kus oli üle 500 koha, tõi Vanatalu näitena välja, kuidas koolitusi korraldatakse.
Kui spetsialistiga koos väljasõelutud koolitus inimesele siiski millegipärast meelt mööda ei ole, siis istutakse uuesti koos maha ja analüüsitakse edasi. Kava koostatakse kahepoolselt, võib öelda, et see on kahepoolne leping kliendi ja töötukassa vahel. Kedagi midagi sunniviisiliselt tegema ei sunnita, kinnitas Vanatalu.
Kõigile koolitusi ei jõua pakkuda
Kui erinevatest foorumitest võib lugeda, et inimestele tihtipeale ei soovitatagi töötukassast ühtegi koolitust, siis Vanatalu sõnul päris nii asjalood siiski ei ole. "Alati võiks muidugi koolitusele pääsenute hulk suurem olla, aga samas on ka töötute hulk nii suur, et kõigile lihtsalt ei jõua pakkuda koolitusvõimalust ja kuskil tuleb ikka piir ette," selgitas ta.
Vanatalu rõhutas, et enne töötukassasse pöördumist tuleks inimesel ära teha ka teatud mõttes kodutöö. "Kui tal on endal kindel nägemus olemas, mida ta teha tahaks ja oskab küsida konkreetseid koolitusi, siis üldjuhul ta soovidega meil arvestatakse, aga sada protsenti nii, ei ole, et peaks soovitama kohe nõu saama tulnule koolitust," selgitas Vanatalu.
Töötukassa kaudu korraldatavate koolituste eest inimene ise maksma ei pea. 2009. aastal on tööturule tagasiaitamise tarvis ette nähtud 291,6 miljonit krooni, millest tööturukoolitus moodustab 176,2 miljonit. 158,3 miljonit krooni kogu rahast tuleb aga Euroopa välisabist.
Eelmisel aasta osales töötukassa korraldatud koolitustel 5826 töötut ja selle aasta juuli lõpu seisuga on koolitustel osalenud 9411 inimest.
Üle 75 000 registreeritud töötu
**Eilse seisuga võttis end möödunud nädala jooksul arvele 2670 töötut. Neist 711 said samal perioodil eelmisest töökohast koondamisteate.
**Registreeritud töötuse osakaal tööjõust on seega praeguse seisuga 11,4 protsenti.
**Kõige rohkem lisandus nädalaga töötuid Harjumaal 992, Ida-Virumaal võttis end arvele 406 töötut ning Tartumaal 272 töötut.
**Kõige vähem töötuid lisandus Hiiumaal 21 inimest, kellest kaks said möödunud nädala jooksul endisest töökohast koondamisteate.
Hetlin Villak
Sparkling Groupi kuuluv restoran Ö ja kohvik Spirit eelistavad oma kollektiivis näha vaid noori inimesi, sest vanemad ei pruugi sealsele tööpingele vastu pidada.
Vanusepiirangu (16-26-aastased inimesed toim.) panime abikokka otsivasse töökuulutusse pigem makstava madala palga tõttu, sest vanemad inimesed ei nõustuks 5000 krooni eest tööd tegema ja ei saaks oma rahaliste kohustustega seetõttu hakkama, selgitas restoran Ö ja kohvik Spiriti peakokk Dmitri Fomenko Päevaleht Onlinele.
Vanusepiirangu kasuks otsustati Fomenko kinnitusel lisaks eelnevale veel ka sellepärast, et töökoormus, mis tekib, võib vanema inimese jaoks suur olla. Meie kollektiiv koosneb noortest inimestest, kellest kõige vanem on 28-aastane, lisas Fomenko veel ühe põhjuse.
Abikoka ametisse sobivadki Fomenko sõnul pigem noored inimesed. Abikokk ongi nagu kokk-õpilane, kes on enamasti noor.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarve sõnul on aga keelatud isikute diskrimineerimine vanuse alusel, mis kehtib muuhulgas töö saamise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel. "Vanusepiirangut võib rakendada vaid sel juhul kui tegemist oleks õigusaktides sätestatud tööturu meetmega, nt noorte tööhõive edendamiseks, täpsustas Sarv Päevaleht Onlinele.
Fomenko sõnul on tegelikult vanusepiirangu seadmine pigem soovituslik kui range piirang, sest eelkõige oodatakse uuelt tööliselt kokapabereid või eelnevat töökogemust suurköögis.
CV-sid on saatnud nii 16-aastased kui ka 41-aastased ja seni ei ole vanuse pärast kedagi ära põlatud, selgitas Fomenko ja lisas, et uue võimaliku töökohaga käis tutvumas ka üks 41-aastane inimene, kes tunnistas, et see töö pole ikkagi tema jaoks.
Sarve kinnitusel on tööandja poolt sisestatud kuulutus siiski vastuolus seadusega.
Vastuolulised vanusepiirangud pole midagi uut
Viimasel ajal on meile laekunud kolm kirjalikku kaebust vanuselise ja soolise diskrimineerimise kohta töökuulutustes, rääkis Sarv.
Üks neist puudutas kuulutust, kus otsiti 30-45-aastaseid mehi kokaks. Teise puhul sooviti aga tanklaoperaatoritena näha vaid 25-35-aastaseid naisi, kusjuures tööotsijatel paluti koos CV-ga saata ka pilt endast. Kolmandas kutsuti rahvusvahelises teleprojektis osalema alla 35-aastaseid.
Lisaks sellele helistati meile seoses ühe ettevõttega, mis osales Töömessil ja saatis neile mittesobivas vanuses inimesi ja naisi oma boksi juurest minema, täiendas Sarv.
Riina Martinson, toimetaja
Pärnu toitlustusasutustes alaealiste töötamist kontrollides avastasid tööinspektsiooni Lääne inspektsioon ja Pärnu munitsipaalpolitsei rikkumisi lubatust pikemate tööpäevade, ületundide ning töölepingutega.
Ühisreididel kontrollis munitsipaalpolitsei alkoholi- ja tubakaseaduse nõuete täitmist, seal hulgas alaealiste rakendamist töödel, mis on seotud tubakatoodete ja alkoholi käitlemisega.
Tööinspektsioon keskendus töölepingu sõlmimisele ning alaealiste töö- ja puhkeaja nõuete järgimisele.
Selgus, et kõik kontrollitud tööandjad ei järgi töölepinguseadusest tulenevaid nõudeid alaealise tööpäeva kestuse, igapäevase ja -nädalase puhkeaja pikkuse, ületunnitöö keelu ning töölepingutingimuste suhtes. Ühel juhtudest oli tööleping sõlmimata ja üks tööandjatest oli alaealisega töölepingu asemel sõlminud töövõtulepingu, mis ei anna alaealisele töölepinguseadusest tulenevat kaitset.
Tööinspektori-juristi Peeter Eesmaa sõnutsi ei ole paljud tööandjad kursis töölepinguseadusega alaealiste tööle pandud piirangutega.
Alaealine võib töötada vaid pool koolivaheajast, tema tööpäeva pikkus võib vanusest sõltuvalt olla kolm kuni seitse tundi ning tööpäev peab üldjuhul jääma ajavahemikku 6-20. Ületunnitöö on alaealise puhul keelatud, selgitas Eesmaa.
Riiklik pension ja peretoetus on sissetulekud, mida ei tohi võlgade katteks arestida. Arestida ei saa riiklikke peretoetusi (sh lapsetoetusi), seaduse alusel makstavat elatist, vanemahüvitist, sotsiaaltoetusi, sealhulgas puudega inimeste sotsiaaltoetusi, riiklikku pensioni, kehavigastuse või terviserikke tõttu makstavaid hüvitisi (v.a hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis), ravikindlustushüvitisi (v.a ajutise töövõimetuse hüvitis), ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest makstavat hüvitist, vanglast vabanemise toetust ega matusetoetust.
Pank saab võlgniku konto arestida üksnes kohtutäituri arestimisakti alusel. Kuid oluline on teada, et kohtutäitur ei tea ega näe täpselt, mille eest raha võlgniku kontole on laekunud. Juhul kui arvelduskontole laekunud eelpool nimetatud summa on kohtutäituri poolt arestitud, siis tuleb pöörduda mitte panga, vaid kohtutäituri poole ja esitada avaldus selle kohta, et arestitud on summa, mis seaduse kohaselt arestimisele ei kuulu. Konto vabastamine saab toimuda üksnes vastavasisulise kohtutäituri akti alusel.
Kohtutäitur vabastab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Samuti võib kohtutäitur kuni avalduse lahendamiseni peatada arestitud kontolt sissenõudjatele raha ülekandmise ja vabastada konto aresti alt ulatuses, mis on vajalik võlgniku hädavajalikuks äraelamiseks.
Eilsel konverentsil «Palga päev 2009» jäi kõlama arvamus, et palgad on Eestis liiga kõrged ning lähiaastail sissetulekute suurenemist oodata pole.
SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe sõnum oli konkreetne Eestis on selgelt liiga kõrged palgad. Tema sõnul on meie majanduse kogumaht langenud 2005. aasta tasemele ja tootmine kahanenud koguni 2003. aasta tasemele.
Samuti on kukkunud tootlikkus. Kõige selle valguses on aga palgad alles langust alustanud ega ole jõudnud isegi 2007. aasta tasemeni.
«Meil on liiga kõrged palgad. See pole jätkusuutlik olukord. Töötaja palk võrdub ikkagi sellega, mida ta jõuab toota,» märkis Arumäe.
Analüütiku hinnangul pole praegust majandusolukorda arvestades järgmise kahe-kolme aasta jooksul palkade kasvuks survet näha et palka tõsta, peavad ettevõtete kasumid enne kasvama hakkama. Seega on surve hoopis palkade alanemise suunas.
Enamik eile palga teemal sõna saanud ettevõtete esindajaist tunnistas, et viimase aasta jooksul on nad pidanud langetama terve rea töötajate silmis ebapopulaarseid otsuseid.
Osa ettevõtteid on töötasusid kärpinud 1020 protsenti, osa läinud erinevate soodustuste ja hüvede kallale ning osa otsustanud koondamise kasuks.
Internetipõhise IT-kaupade hankesüsteemi loonud ASi MarkIT tegevjuht Andres Agasild tunnistas, et ettevõte oli sunnitud üldise majanduskriisi ja vähenenud käibe tingimustes kärpima kõigi töötajate palka 20 protsenti.
Oma töötajate tasustamise süsteemi oli sunnitud üle vaatama ka Eesti suurim pank. Swedbank Eesti personalidirektor Signe Kaurson märkis, et pangas kaotati kvartaalne tulemustasusüsteem, samuti ei moodustatud aastaboonuse fondi. Oma töötajate põhipalga kallale Swedbank esialgu siiski ei läinud.
Fontese palgauuringute juht Katri-Triin Maripuu tõdes, et mõni aasta tagasi kasvas palk Eestis lausa hullumeelses tempos, suurenedes aastatel 20062007 koguni 22,3 protsenti. Sel aastal on see näitaja Fontese andmetel vaid 1,2 protsenti.
Samas kinnitas Maripuu ettevõtjate sõnu: palgatõus Eestis on pidurdunud ning ettevõtted kärbivad täie hooga erinevaid töötajatele mõeldud soodustusi, olgu selleks siis ametiauto kasutamine, täiendav tervisekontroll, hambaravi või vaktsineerimine.
TTÜ organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhatajal Milvi Teppil oli aga sõnum tööandjatele ja firmajuhtidele: olukorras, kus ettevõtted peavad tegevuskulusid vähendama, on tööandjate suurimaks kohustuseks taastada töötajate silmis usaldus. Teppi sõnul on oluline, et tööandjad oma töötajatega palga- ja tööteemadel ausalt ja avatult suhtleksid.
«Kulude kärpimisega langeb igal juhul töömoraal. Palga vähendamine ei too töötajate innukuse kasvu oma töö tegemisel,» ütles Tepp.
Tema väitel muutuvad selle tulemusena töötajad küünilisemaks ja ükskõiksemaks ning suhtumine muutub formaalsemaks: suhe töö ja tööandjaga lõpeb niipea, kui «kell kukub». Nii on tööandja jaoks praeguses olukorras peamine just usalduse taastamine töötajate silmis.
Raigo Neudorf
Page 1320 of 1597
