Articles
Kadri Ratt
Isikustatud koolituskaardi alusel saavad töötud kuni 15 000 krooni ulatuses täiendkoolitusi.
Sotsiaalministeerium käivitas tänasest nn isikustatud koolituskaartide pilootprojekti, mille eesmärk on töötuid paremini koolitada vastavalt nende vajadustele ning neid kiiremini tööle aidata.
Koolituskaardi väärtus on kuni 15 000 krooni. Kaardi saamiseks peab töötu leppima oma koolitusvajadused kokku töötukassa konsultandiga ja see väljastatakse individuaalses tööotsimiskavas ettenähtud koolitusteks.
Näiteks pakutakse varasema ametiga seotud tarkvarakoolitusi, sõidukijuhi, teeninduse ja tööstuse spetsialistide ning laevameeskonna töötajate täiendkoolitusi jm. Samuti toimuvad muude valdkondade tipp- ja keskastme spetsialistide spetsiifilised täiendkoolitused. Täiendkoolitusvaldkondade loetelu täieneb pilootprojekti käigus.
Koolituskaardi alusel ei pakuta juhtimisalaseid, üldiseid sotsiaalseid oskusi või isikuomadusi arendavaid koolitusi.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul annab isikustatud koolituskaart töötutele ja koondamisteate saanud töötajatele suurema valikuvõimaluse sobiva koolituse ja koolitaja leidmisel. "Töötute arvu suurenedes on vaja kiiremaid lahendusi, mis aitaksid inimestel täiendkoolitust saada ja lähtuksid tööotsijate personaalsest vajadusest," rääkis minister.
Kui uuest aastast suurenevad tööharjutuse ja tööpraktika eest makstavad stipendiumid, rakenduvad palgatoetus ning ülejäänud töötuse vähendamiseks loodud uued meetmed, peaks olukord tööturul ministri sõnul oluliselt paremaks muutuma.
Kadri Ibrus
Enamik töötuid pole uut tööd leidnud ja toetuse maksmise aeg hakkab lõppema.
Tänavu esimese kolme kuu jooksul töötuks jäänute saatus on nukker: enamik neist pole uut tööd leidnud ja rahanatuke hakkab kokku kuivama.
Eesti Päevaleht palus töötukassal välja võtta nende inimeste andmed, kes jäid töötuks suure töötuse laine harjal. Selgus, et ajavahemikul 1. jaanuar kuni 10. märts 2009 registreeris end töötukassas töötuks 25 790 inimest, kuid töötuskindlustushüvitist hakkas neist saama vaid 43 protsenti ehk täpsemalt 11 085 inimest.
Neist omakorda ligi pooltele määrati nende staai järgi hüvitis kuueks kuuks ja teisele poolele üheksaks kuuks. Seega on neil toetusraha nüüdseks samuti otsas või otsakorral, vastavalt registreerimise ajale. Samas on mõlemast grupist uue töökoha leidnud kõigest alla 30 protsendi.
Ilmselgelt peegeldub meie andmetes tööturu olukord praegu on tööd ikka märgatavalt raskem leida kui kaks aastat tagasi, kommenteeris töötukassa analüütik Kadri Lühiste. Tema sõnul on uue töökoha otsimine omajagu aega võtnud ka varem, kuid mitte siiski nii pikalt. Näiteks 2007. aastal ei leidnud kuue kuuga uut tööd 40 protsenti otsijaid.
Vaid tuhat krooni
Põhimõtteliselt on kuus kuud hüvitist omanul võimalik saada pärast hüvitise lõppemist töötukassast veel kolm kuud tavalist töötutoetust, mis on aga vaid ligi tuhat krooni kuus.
Sotsiaaltöötajad on hoiatanud neile praktikast tuttava olukorra eest väga pikalt töötuks jäänud hakkavad heituma ja kaotavad üldse igasuguse tööharjumuse.
Päästearmee supiköögi juht Inge Ojala andis näiteks teada, et nüüd sügisel on neil taas tõusnud külastajate arv, kelle hulgas on ka üha rohkem uusi töötuid. Kui suvel jäi külastajate arv poolesaja kanti, siis eile käis näiteks 136 inimest, tähendas ta.
Praegune olukord näitabki meile, et kui headel aegadel nendest töötuskindlustushüvitise maksmise perioodidest piisas, siis nüüd, kriisiolukorras, jääb sellest väheseks, tõdes sotsiaalpoliitika uuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk. Võrk pakkus üheks võimalikuks lahenduseks Euroopa tõukefondide raha kasutamist nende töötute aitamiseks.
Euroopa Sotsiaalfondi raha ei saa kasutada otseseks rahaliseks toetusteks, vaid raha kasutamise eesmärk on inimene võimalikult kiiresti tööle tagasi aidata, vastas aga sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles. Erinevaid tööturumeetmeid saab töötu kasutada kogu töötuks olemise perioodi aja, ka siis, kui töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse periood on läbi, lisas ta.
Kui uue töö leidmine võtab soovitust tunduvalt kauem aega, tasub kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga nõu pidada valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta lisasotsiaaltoetusi, soovitas Lilles.
Mis töötute juurdekasvu puutub, siis kasvutempo peaks tuleval aastal võrreldes tänavusega aeglustuma, ennustas ministeerium. Viimastel andmetel on Eestis 75 000 registreeritud töötut.
Toimetulekuabi
Päästev õlekõrs
Riigi ühisest kassast
Kui töötu jaoks kõik töötukassa toetused otsa saavad, jääb tal üle haarata vaid toimetulekutoetuse päästvast õlekõrrest. Seda makstakse riigi ühisest kassast, väljastajateks on kohalikud omavalitsused. Tänavu on selleks eraldatav summa juba kolm korda suurem kui mullu, kuid omavalitsused saadavad endiselt rahandusministeeriumile uusi lisasaadetiste palveid.
Toimetulekutoetuse saamiseks peab inimese sissetulekute ja väljaminekute vahe jääma alla tuhande krooni. Kuid toimetulekutoetuseks taas päris igaüks ei kvalifitseeru, selleks peab olema täidetud omajagu tingimusi. Näiteks kui inimesel ei ole üürikorter, vaid eluase on tema oma, siis väljaminekuks loetakse vaid kommunaalkulud, korteri pangalaenu ei arvestata.
Vaid toetusteks
Abi vajab Ida-Virumaa
Tallinnale anti toimetulekutoetusteks ja seda raha saab tõesti kasutada üksnes selleks ligi 21 miljonit krooni. Tallinna rahvaarv on 398 595 inimest. Registreeritud töötuid on üle 22 000.
Samal ajal Ida-Virumaa, kus on 169 688 inimest, sai selleks 55 miljonit krooni. Registreeritud töötuid on neil ligi 13 000 inimest. Siit on näha, et Ida-Virumaa inimesed on praegu kõige raskemas olukorras ja vajavad kõige rohkem abi toimetulekuks.
Raul Veede
Vana töölepinguseadus lubas muuta tööaega töösisekorraeeskirjade kaudu, mis nõudis aga enam kui viie töötaja korral kooskõlastust tööinspektsioonis. Uue seaduse koostajad leidsid seevastu, et tööinspektori kaasamine ettevõttesisese tööaja korraldamise pole põhjendatud ega vajalik.
Töö ettevõttesisese korraldamise, sealhulgas tööaja korralduse aluseks on eelkõige ettevõttesisene vajadus. Tööaja algus ja lõpp määratakse selle põhjal ning ei kuulu tööinspektori pädevusse.
Töötajatega tuleb ise kokku leppida
Seepärast on uue töölepinguseaduse järgi tööaja korralduse tekkimiseks vaja vaid ettevõttesisest kokkulepet. Kehtivat lepet peab järgima ka iga uus töötaja, kui temaga tööaja korralduse suhtes just teistmoodi kokku ei lepita.
Töölepinguseadus lubab tööandjal tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui ettevõttes on selle järele vajadus ning muudatus ei ole oluline (TLS § 47 lõige 4).
Olulisus tuleb välja selgitada igal üksikjuhtumil eraldi. Näiteks ei pruugi tööpäeva algusaja nihutamine 30 minuti võrra varasemaks olla kuigi silmapaistev muudatus, teinekord raskendab see aga töötajatel töölejõudmist, kuna varem ühistransporti lihtsalt ei tule.
Ühtedele kehtib, teistele mitte
Sisuliselt tähendab töölepinguseaduse § 47 lõige 3 seda, et nende töötajate jaoks, kelle puhul pole tegu olulise muudatusega, hakkab tööaja uus korraldus kehtima automaatselt.
Nende töötajate puhul, kelle jaoks muudatus on oluline, tuleb tööandjal aga pidada uue tööajakorralduse kehtestamiseks läbirääkimisi ning sõlmida kokkulepe.
Protesteeri kohe või vaiki igaveseks!
Lisaks saab lepingu tingimusi muuta konkludentselt: kui tööandja on töölepingu tingimusi ühepoolselt muutnud ja töötaja ei ole neist teada saamise järel muudatustele vastu vaielnud, loetakse leping muudetuks. Muudetud tingimusi tagantjärele vaidlustada ei saa.
Töölepinguseaduse § 47. Tööaja korraldus
(1) Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu.
(2) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.
(3) Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.
(4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.
Erik Müürsepp
Kalanduse valdkonna sesoonsus sunnib ettevõtet rakendama äärmuslikke tingimusi.
Hiljuti Tallinna halduskohtus langetatud otsus sedastas, et AS-il Paljassaare Kalatööstus ei ole õigust maksta oma töötajatele seaduses ettenähtust väiksemat tunnitasu. Valitsuse määrusega on kehtestatud tunnipalga alammääraks 27 krooni ning sellest madalama palgamäära kehtestamine on seadusvastane.
Tööinspektsiooni kontrollitud töölepingutes tunnitasuna märgitud palgamäär oli alammäärast kohati üle kümne korra madalam, näiteks oli ühe töötaja töölepingus tunnipalgamääraks 9,25 krooni ning teises vaid 2,5 krooni.
AS-i Paljassaare Kalatööstus juhatuse liige Dmitrijus Nikitinas ei soovinud eile töölepingute kohta kommentaare anda.
Töötajad kaebavad sageli
Leedu Vichiunai kontserni kuuluv, peamiselt Esva ja Vici paneeritud kalatooteid valmistav ettevõte sai selle aasta suvel ka Eesti kalaliidu liikmeks. Kalaliidu tegevdirektori Valdur Noormägi sõnul liit oma liikmete palgapoliitikasse ei sekku. Erinevus teiste valdkondadega võib tulla sellest, et osa ettevõtte töötajaid on palgal nn töölepingu alusel ja teised tööettevõtulepinguga, rääkis ta.
Kalanduse eripära on Noormäe sõnutsi tugev sesoonsus, mis tingib ka olukorra, et ettevõtja ei saa garanteerida tööd aasta läbi. Kaheksa kuud võib teha pingeliselt tööd, aga neli kuud ei ole midagi teha. Ettevõtte juhi seisukohalt on see üks enesehävitamise vorm võtta töötaja sellises olukorras täiskohaga tööle, nentis ta.
Kalaliidu tegevdirektori kinnitusel puudutab püügi tsüklilisus kalurite kõrval ka töötlejaid. Kui on püügiperioodi keelud, siis sel ajal tehas ei tööta, kui kasutatakse ainult kodumaist kala ja välismaalt sisse osta pole võimalik, märkis ta.
Noormägi tõi näiteks kevadise räimehooaja, mis kestab märtsi lõpust mai lõpuni ning mille tarvis on mõistlik sõlmida vaid ajutisi töölepinguid. See puudutab kõiki ranna- ja kalandusettevõtteid, lausus ta. Uus töölepinguseadus on tema sõnul olukorda mõnevõrra siiski leevendanud.
Paljassaare Kalatööstuse töötajad on Päevalehele teadaolevalt esitanud töövaidluskomisjonidele palgatingimuste kohta korduvalt avaldusi, enamasti kollektiivselt.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajuristi Ilona Torni sõnul on kalatööstusettevõtte töötajate pöördumised olnud mõneti spontaansed ning enamikus on töötajad oma nõuetest kas loobunud või on need jäetud rahuldamata.
AS Paljassaare Kalatööstus on olnud sel aastal töövaidluses juba 16 korral, neist viie menetlus alles kestab. Valdavalt kevadtalvel esitatud nõuetes kurdetakse saamata jäänud palga ning palga või hüvitise ebaseadusliku kinnipidamise üle. Kaheksal korral on avaldaja oma nõudest loobunud ning menetlus seetõttu lõpetatud.
Mullu pöördusid Paljassaare Kalatööstuse töötajad töövaidluskomisjoni poole 12 korral. Toona jäi kümnel juhul töötaja nõue rahuldamata, ühel korral rahuldati osaliselt ja ühel korral täielikult.
Samalaadne mure teistelgi
Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal kinnitab, et sellesarnaste kaebustega pöördumisi on teisigi, kuid inspektsioon vastavat statistikat ei tee.
Taali sõnul reguleerib töötasu mittemaksmist töö mitteandmisel kehtiva töölepinguseaduse § 35, mille kohaselt peab tööandja maksma keskmist töötasu ka töö mitteandmisel (endine tööseisak).
Töötajale soodsama kokkuleppe sõlmimine toimub poolte kokkuleppel, lisas Taal. Asjaolu, et töötaja ja tööandja on kokku leppinud väiksemas tunnipalgas ning et töötajale tagatakse tegelikult miinimumpalga maksmine, ei anna tööinspektorile õigust pidada töölepingut seadusega kooskõlas olevaks.
Paljassaare Kalatööstuse kohtupretsedent kinnitas, et just põhipalgale alammäära kehtestamine tagab töötavale isikule, et tema töötasu ei saa langeda kehtivast alammäärast madalamale ka siis, kui tööandja lõpetab lisatasude, preemiate ja juurdemaksete maksmise.
Helve Toomla, jurist
Töötan täiskohaga ja astusin hiljuti tehnikaülikooli päevasesse õppevormi, täiskoormusega magistriõppesse. Kas mul on õigust õppepuhkust saada? Kui jah, siis kas õppepuhkuse ajaks säilitatakse töötasu alammäär? Õpin informaatikat ja töötan IT-alal. Kas minu õpingud lähevad tasemekoolituse alla ja mul oleks võimalik saada 20 päeva õppepuhkust?
1. juulil jõustunud täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 5 sõnastuse kohaselt antakse õppepuhkust töötajatele ja avalikele teenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes. Tasemekoolituseks peetakse põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamist. Päevane täiskoormusega magistriõpe kuulub seega samuti tasemekoolituse hulka.
Õppepuhkust saab muudetud seaduse kohaselt koolitus-asutuse teatise alusel 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul ja sel ajal makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest, üle-jäänud kümne päeva eest tasu maksma ei pea, isegi mitte alampalga ulatuses. Tasemekoolitus ei eelda, et õpitaks sama eriala, millel töötatakse. Tööandjad on kohustatud lubama õppepuhkusele kõiki, kes tasemekoolituses osalevad, olenemata sellest, mida nad õpivad ja kas õpitav eriala on töökohal vajalik.
Page 1318 of 1597
