Articles
Riik leevendas 1. juulist alaealiste töökeeldu ja teatud tööpiiranguid, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Liis Naaber ajakirja Eesti Töötervishoid värskes numbris.
1. juulist võib lapsevanem töölepingut nõuda juba 7-aastasele lapsele, kes teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Riik põhjendab töölepingu sõlmimise lubamist nii väikeste laste puhul sellega, et erinevalt võlaõiguslikust lepingust tagab tööleping alaealisele seadusega kehtestatud suurema kaitse (nt lühem tööpäev) ja riikliku järelevalve töötingimuste üle.
Mis töid täpselt alaealine teha tohib, loetleb valitsus (VV 11.06.2009 määrus nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd”) küll, kuid nimekirjal on suunav iseloom ning alaealine võib teha ka muid jõukohaseid ja riskianalüüsi järgi tervisele ohutuid töid, mida määruses nimetatud pole.
Alaealistele terviseohu tõttu keelatud tööd on loetletud teises määruses (VV 11.06.2009 määrus nr 94 "Töökeskkonna ohutegurid ja tööd, mille puhul alaealise töötamine on keelatud”), mida on varasemaga võrreldes samuti täiendatud. Juurde on toodud praktikatööle kehtiv erand: kutseõppepraktikal tohib õpilane töölepingu korral ja juhendaja järelevalve all teha alaealistele keelatud töid.
Täpsustatud on alaealistele keelatud tööde näitlikku loetelu. Näiteks ei tohi alaealine töötada mehaanilise lõikuri ega pürotehniliste toodetega, samuti varisemisohtlikel lammutustöödel jne. 1. juulist aga võivad alaealised töötada näiteks loomaaias (kuid mitte kokku puutuda metsikute või mürgiste loomadega), samuti tohivad alaealised nüüd koristada tualettruumi. Kui ilmneb mõni määruses nimetamata risk alaealise tervisele, siis ei tohi alaealist tööle lubada.
Värskeid töötervishoiuteemalisi artikleid loe ajakirjast Eesti Töötervishoid 3, 2009. Vanemaid artikleid vt www.tootervishoid.ee.
Täna kogunenud Eesti Töötukassa nõukogu otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2010. aastaks töötuskindlustusmakse määr senisel 4,2% tasemel – töötajale 2,8 % ja tööandjale 1,4%.
Ettepaneku poolt jätta maksemäär samale tasemele oli neli ja vastu üks nõukogu liige.
Agne Narusk
„Teeme ära!” mõttetalgute tulemusena koondusid juhutööotsad internetis ühte kohta.
„Puud vajavad riita ladumist? Lehed riisumist? Paar dokumenti tõlkimist? Nüüd leiad abilise meie portaalist. Tule testi uut kuulutamisvõimalust „Teeme ära – tööotsad!”. Nii andis eelmisel nädalal uuest juhuotsi koondavast lingist teada töövahendusportaal CV-Online. Ja tõsi, juba on seal üleval 53 pakkumist. Neist enamik osutus siiski n-ö klassikaliseks katseks leida püsivat töökohta või siis vastupidi – pakkuda müügitööd vms neile, kes asjast huvitatud.
„Praegu ongi testimise aeg, seepärast ei ole me kuulutuste sisusse karmilt suhtunud,” ütles CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere. Tema sõnul on plaanis keskkonda sellisena hoida veel paari nädala jagu, enne kui karmid ja selged reeglid – milliseid töökuulutusi ja millistelt kuulutajatelt „Teeme ära – tööotsade!” alla oodatakse. Seejärel võetakse sobimatud kuulutused maha ehk siis suunatakse keskkonda, kus need olema peaksid. Üks on selge, juhuotste alt peaksid tegemist leidma need, kel oleks parasjagu aega, tahtmist ja võimalusi midagi teise inimese heaks korda ajada. Näiteks naabrimemmele vett majja tassida või poes käia, naabripapi puud riita laduda või ajahädas emme laps lasteaiast ära tuua.
Et inimesed üksteist toetaksid
Kui palju ja kuidas juhuotsa eest makstakse, tuleb pooltel endil kokku leppida. Nii CV-Online kui ka kodanikuliikumise Minu Eesti projekti „Teeme ära!” esindaja üllatub, kui kuuleb küsimust, kas abivalmis kodanikud mitte maksuseadustega pahuksisse ei lähe. „Pakkusime omalt poolt välja idee ning keskkonna, kust juhuotsi leida ning oma huvi neid teha väljendada,” ütles Minu Eesti kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril. „Ei saa kohe eeldada, et inimesed on kurikaelad ja teevad kõik selleks, et seadustest kõrvale hiilida. Eeldame pigem, et need, kes omavahel tööotsa tegemiseks kokku lepivad, teevad seda seadusi järgides.”
Ohvril rõhutas, et üleskutse aidata naabrit ja/või pakkuda tööotsa on ellu kutsutud selleks, et veidigi leevendada töötute olukorda. „Põhiline on siin koostöö, tahe aidata. Kutsume üles märkama enda kõrval elavaid inimesi ja rohkem omavahel koostööd tegema,” sõnas Ohvril.
Praegu on „Teeme ära – tööotsade!” all mitu päris vahvat pakkumist. Tõlketööd, lastele söögitegemine, kiire arvutiremont jne. Tudengineiu Kristi aga kirjutas: „Kui kellelgi on pakkuda tööd, mis mulle vaimselt või füüsiliselt üle jõu ei käiks, oleksin meeleldi valmis naabrit aitama.”
Mida ütleb juhuotsa kohta seadus?
Töötukassa vastus:
•• „Kui töötuna registreeritud inimene asub tööle, peab ta sellest töötukassat teavitama ja tema töötuna arvelolek lõpetatakse. Koos sellega lõpetatakse ka töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmine.“
Maksu- ja tolliameti vastus:
•• „Maksuseadused ei erista, kas teenust osutatakse harva või perioodiliselt, ettevõtlus on isiku iseseisev majandustegevus, mille eesmärgiks on teenida tulu. Ettevõtlusega tegelev inimene peab olema registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks.“
Agne Narusk
Praegu kasutab kaardi võimalusi 74 töötut, kellest enamik on kutselised veoautojuhid.
Septembri lõpust kasutusele tulnud töötutele mõeldud koolituskaart on selle lühikese aja jooksul tekitanud üksjagu nõutust, segadust ja pahameelt.
Kas tõesti ei saa enam ümber õppida mõne teise töö peale, kus praegu töökäsi nõutakse? Miks saab koolituskaardiga ainult oma erialal edasi õppida, kui seal niikuinii tööd pole, väljendas töö kaotanud raamatupidaja Anne (rääkija palvel jääb täisnimi vaid toimetuse teada) oma meelepaha, kui nn kaart kasutusse tuli. „Tean raamatupidamisest kõike, valdan peensusteni kõiki programme, mul on 15-aastane töökogemus, olen seda tööd ka välismaal teinud,” loetles ta. „Mul ei ole sel alal enam midagi uut juurde õppida, võiksin ise teisi õpetada. Samas olen mõelnud massaaži õppida, kuid koolituskaardiga ma seda ei saa.”
Hiljuti avaldas Delfi töötu Terje O. kirja sellest, kuidas üks Harjumaa töötukassa koolituskonsultant talle telefonivestluses kinnitas, et koolituskaardiga „mitte mingisugune ümberõpe ei tule kahjuks kõne alla /- - -/. Ainult rangelt erialane täiendusõpe”. Ta kirjutas: „Enamik neist, kes praegu töötud on, pole seda mitte sellepärast, et nad oleks halvad tegijad ja seepärast lahti lastud, vaid seepärast, et tervetes tootmis-, teenindus- jne harudes on kitsad ajad ja nii palju töötajaid pole sellele erialale vaja. No miks taeva pärast on siis vaja nende erialade töötajaid veel juurde koolitada?”
Kaks eri asja
Töötukassa kaudu saab endiselt vajaduse korral ümberõpet, kommenteeris töötukassa juhatuse liige Pille Liimal. „Koolituskaart on lihtsalt üks tööturukoolituse rahastamise võimalustest ning selle eesmärgiks on pakkuda töötutele kiiremini ja paindlikumalt erialast täiendusõpet,” ütles ta. „Samal ajal tellib töötukassa endiselt erinevaid koolitusi hangetega.”
Sel aastal on tööturukoolituseks ette nähtud ligikaudu 172 miljonit krooni, valdav osa sellest summast on tulnud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Oletuslikult vaid 20 miljonit on plaanitud koolituskaardi koolitustele, vahendas töötukassa. Ülejäänu eest saavad registreeritud töötud endiselt ümberõpet, kui seda on vaja.
Liimali sõnul võiksid koolituskaardi võimalused aidata näiteks erialaspetsialiste, juhte. Koolituskaardiga saab inimene end täiendada mingi vajaliku oskusega just sel alal, millel ta on eelnevalt töötanud, mitte aga asuda juurde õppima seda, mida kord ammu sai (üli)koolis omandatud. Selle, kas ja mida ning kus võiks inimene juurde õppida, otsustab töötukassa konsultant koos koolituse küsijaga, arvestades seejuures tööturu olukorda.
Kujutletav kaart
Koolituskaart pole ei plast- ega papist sedel, mille töötukassa ametnik lahkelt üle laua ulatab. Reaalset koolitusele lubavat kaarti pole olemas ehk 15 000 krooni või alla selle kellelegi kätte ei anta.
Koolituskaardi projekti kaudu endale koolitust otsinud ja leidnud töötu paneb end sinna kirja ja annab koolitajale teada, et tuleb õppima just koolituskaardi alusel. Koolitaja saadab töötukassale registreerimis-teate, kus on kirjas koolituse toimumise aeg ning kui palju see maksab. Töötukassalt saab ta omakorda vastu kinnituse, et selle eest on makstud, ning edasi võib õppimine alata.
See, et koolitus võib maksta kuni 15 000 krooni, ei tähenda Liimali selgitusel seda, et end võib nii kaua eri kursustel koolitada, kuni see summa täis saab.
„Siin on ikka mõeldud, et hüvitame üks kord kursuse või koolituse, mis maksab kuni 15 000 krooni,” ütles Liimal. Kui aga vajadus on tõesti põhjendatud, on võimalik võtta ka rohkem kui ühe kursuse eeldusel, et kõik see kokku ei maksa üle 15 000 krooni.
Oktoobrikuu esimese kaheksa päeva jooksul on koolituskaardi alusel endale koolituse valinud ja õppima asunud 74 inimest üle Eesti, kõige rohkem tuntakse huvi Tallinnas ja Harjumaal, edastas töötukassa alamprogrammijuht Berit Vogt. Nende 74 koolituskaardi koolituste kogumaksumus on 444 210 krooni, ühele inimesele kulus keskmiselt ligikaudu 6000 krooni. Rohkem kui pooled neist 74 inimesest tahtsid minna kutselise sõidukijuhi ametialastele täienduskoolitustele. Eriti suurt huvi tunti koolituse vastu, mis annab autojuhile ohtlike ainete veo eriloa. Järgnesid raamatupidamis- ja finantsalased täienduskoolitused (12,5%) ja laevameeskonna töötajate täienduskoolitused (10%). Õppijaid on praegu kõige rohkem Revali merekoolis ning AS-i MSCA ja Autojuhi Koolituse nime kandvates koolitusasutustes.
Koolituskaardi projekt on katsetamisjärgus. Kas ja mis ulatuses see kasutusele jääb, oleneb sellest, kui paljud sel moel täiendusõpet saanutest aasta jooksul töö leiavad. Praeguse seisuga on järgmiseks aastaks aktiivsetele tööturumeetmetele, sh tööturu-koolitusele mõeldud 325 miljonit krooni.
Koolituskaart
Mõeldud erialaseks täiendusõppeks
Koolituskaardi alusel pakutakse:
•• ametiga seotud tarkvarakoolitusi (raamatupidamis- või personalitarkvara, AutoCad, tööstusseadmete juhtimise tarkvara jms), v.a MS Office’i koolitused;
•• sõidukijuhi ametikoolitusi, mille tulemusena saadakse ohtlike ainete, reisijate, veoste vms veo eriluba;
•• teeninduse tipp- ja keskastme spetsialistide ja kontoritöötajate täienduskoolitusi;
•• tööstuse tippspetsialistide ja keskastme tehnikute täienduskoolitusi;
•• laevameeskonna töötajate täienduskoolitusi;
•• muude valdkondade tipp- ja keskastme spetsialistide (näiteks sotsiaaltöötajad, psühholoogid, juristid, arhitektid jt) spetsiifilisi täienduskoolitusi.
•• Ei pakuta juhtimisalaseid, üldisi sotsiaalseid oskusi või isikuomadusi arendavaid ja eriala algtaseme koolitusi.
•• Sobiv õppeasutus tuleb välja valida töötukassa nimekirjast. Vaata: www.tootukassa.ee
Kommentaar
Agne Narusk
toimetaja
Suures koolituskaardi rahva ette toomise tuhinas ununes peamine: kuidas anda uuest võimalusest teada nii, et see oleks kodanikele arusaadav ning et info haakuks sellega, mis peaks neile juba varasemast tuttav olema. Nii juhtuski, et inimestele jäi ekslikult mulje, nagu pääseks nüüdsest töötukassa kaudu õppima vaid siis, kui oled sealt saanud koolituskaardi. Või mida muud sai välja lugeda pressiteate ning selle järgi treitud uudisnupu pealkirjast „Töötud saavad paremaks koolituseks koolituskaardi”. Kehva üllatusena lisandus sellele teadmisele fakt, et koolituskaart on vaid neile, kel on vaja täiendusõpet. Aga meie, ülejäänud, küsisid pettunud.
Õli valas tulle Eesti kõige kuulatavamas raadiojaamas kõlanud sotsiaalministri kommentaar, et koolituskaart parandab oluliselt töötute ümberõppevõimalusi. Tundub, et alustada tuleks a-st ja o-st ning selgitada inimestele, mis ja kellele on tööturukoolitus, mis vahe on ümber- ja täiendusõppel.
P. S. Huvitav, kui paljud teadsid enne seda lugu, et isikustatud koolituskaart polegi nimeline plast- või papist kaart, mida saab taskusse pista?
Urmas Kõrgesaar
Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat
Töötajate usaldusisiku seadus komplitseerib suuremale tööandjale töölepingu ülesütlemise.
Uus töölepingu seadus (TLS) on kehtinud üle 3 kuu. Selle aja jooksul on töötukassa koostatud statistika andmetel ennast töötuna registreerinud ligi 6 000 isikut, kes on eelmisest töökohast koondatud. Suurele osale koondatutest on tööleping üles öeldud TLS paragrahv 89 lg 1 alusel ja põhjusel, et töösuhte jätkamine töölepingus kokkulepitud tingimustel muutus üldise töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu võimatuks.
TLS paragrahv 90 sätestab tingimused, mille alusel hinnatakse, kas ettevõttes töölepingute lõpetamisel üheaegselt mitme töötajaga on tegemist töölepingute kollektiivse ülesütlemisega. Juhul, kui nii on, peab tööandja juba enne kollektiivse ülesütlemise otsustamist asuma konsulteerima töötajate usaldusisikuga või usaldusisiku puudumisel töötajatega vastavalt TLS paragrahvis 101 sätestatule.
Kui töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt majanduslikel põhjustel või ka töökorralduse muudatuste sisseviimisel lähtuda ainult TLS-st siis on oht asuda seisukohale, et töötajate informeerimine ja konsulteerimine ei ole kohustuslik, kui näiteks koondatakse töötajaid vähem kui TLS paragrahv 90 lg 1 sätestab. Selline seisukoht, aga ei arvesta kõigi asjaoludega ja võib viia ülesütlemise vaidlustamise korral töölepingu ülesütlemise tühistamiseni.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4468/arv_kolumn_446801.html
(originaalartikli viitelt).
Page 1315 of 1597
