Articles
Agne Narusk
Inimesed jäävad rahalise toeta, sest pole piisavalt pikka aega tööl käinud.
Sel aastal töötuna arvele tulnutetst saavad (said) vaid ligi pooled arvestada töötuskindlustushüvitise toega. Ülejäänutel on ikka mingi põhjus, miks seadus nad rahasaajate ringist välja jätab. Enamasti on asi selles, et inimesel pole õnnestunud kolme aasta jooksul tööl käia järjest 12 kuud. Teine suur grupp polegi enne töötukassasse tulekut töötanud, näitavad arvud.
Töötuskindlustushüvitise saamiseks on lisaks nn õigele töölepingu ülesütlemisele vaja, et enne töötuks jäämist oleks inimene kolme viimase aasta jooksul olnud ametis vähemalt 12 kuud. Ja seda kohas, kus tööandja täidab oma kohust ning kannab töötaja palgast iga kuu üle töötuskindlustusmakse, lisades sellele ka oma 1,4-protsendise osa. Tänavu juulis oli asutuse sulgemise, pankroti või töökoha koondamise, tähtajalise lepingu lõppemise, katseaja mitteläbimise või tööandja vääritu käitumise tõttu sunnitud end töötuna arvele võtma 3726, augustis 4225 eestimaalast. Kõik need põhjused annavad õiguse töötushüvitist saada ja pea kõigile neile ka hüvitis määrati: juulis 3639 ja augustis 4051 inimesele. Kuid mitte kõigile. Üldse sai neil kuudel hüvitist vaid 44 protsenti kõigist uutest töötutest.
Septembrikuu arvud pole veel analüüsimasinast läbi käinud, kuid töötukassa esialgne hinnang toimuvale lubab oletada, et 45 protsendi ligi võib see näitaja jääda nüüdki, ütles töötukassa juhatuse liige Erik Aas.
Töö-puhkus-töö?
Kas eestlased on väga püsimatud, et neil ei õnnestu 12 kuud järjest palgal olla? Arvata, et inimesed valivad praegusel ajal töötuse tahtlikult ehk siis tulevad töölt ära, puhkavad ja lähevad uuesti tööle, on väga asjatundmatu, ei ole Aas nõus. See on ikka enamasti pealesunnitud töötus inimesed kogevad töötust korduvalt. Suure vaevaga leitud koht võib taas mõne kuu jooksul kaduda ning inimese vajalikust kindlustusstaaist ilma jätta, lisas Aas.
Siiski on hüvitise saajaid praegu rohkem kui paari-kolme aasta eest. 2007. aastal sai end töötuna arvele võtnutest seda vaid veidi rohkem kui viiendik. See, miks nüüd saab rahalisele toele loota rohkem töötuks jäänuid kui paari aasta eest, on töötukassa analüütiku Kadri Lühiste sõnul otseselt seotud tööst ilmajäämise põhjustega. Võrreldes varasemaga on suurenenud just nende osa, kes on enne arvelevõtmist töötanud ja kes pole töölt lahkunud omal algatusel või poolte kokkuleppel, ütles Lühiste. Paari-kolme aasta eest oli just sel moel vabatahtlikult lahkumisavalduse kirjutanud lahkujaid kõige rohkem, näitavad töötukassa andmed. Töökohtade kadumine polnud siis veel valusalt päevakorras, hindas analüütik olukorda.
Üks põhjus, miks näiteks aastal 2005 oli töötuskindlustushüvitise saajaid oluliselt vähem kui praegu, on seegi, et enne 2007. aastat nullis vahepealne töötutoetuse saamine kindlustusstaai. Tuli alustada otsast. Enam see nii ei ole.
Ka 1000-kroonist töötutoetust ei maksta igaühele: selleks on vaja eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva kas töötada, tegutseda FIE-na, õppida, kasvatada kuni kaheksa-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, hooldada abivajajat, viibida ajateenistuses, kinnipidamiskohas, haiglas või olla töövõimetu.
Enim kaotatakse töö koondamise tõttu
Augustis võtsid end töötukassas arvele 5841 inimest, kes enne seda olid töötanud. (Üldse oli arvelevõtnuid 8815.)
Neist 36 jäid tööst ilma asutuse sulgemise, 61 pankroti, 2913 koondamise ja 127 katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, 143-l oli põhjuseks tööandjapoolne lepingu rikkumine, 6-l töötaja algatusel töövaidluskomisjoni otsus, 883-l lõppes tähtajaline leping, 56-l teenuse osutamise leping. Neil kõigil on õigus saada kindlustushüvitist.
114 inimest jäi tööst ilma distsiplinaarsüüteo tõttu, 402 lahkus poolte kokkuleppel, 7 lõpetas FIE-na tegutsemise, 561 lahkus omal algatusel, 213 muudel põhjustel, 319 põhjust ei tea.
Kokku on varem töötanud inimesi ligi 70 protsenti töötuskindlustushüvitise taotlejatest. Neist omakorda kahele kolmandikule hüvitis ka määrati.
Töötukassa analüüsiosakonna analüütiku Anne Lauringsoni sõnul on 2009. aasta jaanuarist augustini töötu seisundeid lõpetatud kokku 38 444 korral. Neist 18 338 sisenes hõivesse - 397 hakkas ettevõtjaks ja 17 941 teatas, et on leidnud töö.
«Kuivõrd see päring põhineb suures osas sellel, mida töötu ise ütleb, ei ole see statistiliselt päris usaldatav - pöördumata jätmised või omal soovil mahaminekud võivad näiteks nii mõnigi kord tähendada tegelikult tööle minemist,» selgitas Lauringson.
Hinnanguliselt ehk maksu- ja tolliameti andmetega võrreldes on tegelik hõivesse sisenejate arv tema sõnul umbes 15 protsenti suurem - seega võib olla vaadeldaval perioodil töö leidnud ligikaudu 21 000 töötut.
Veel 340 inimest jõudis vanaduspensioniikka, 352 hakkas saama ennetähtaegset vanaduspensioni, 737 läks õppima, 89 hakkas täitma ajateenistuskohustust, 15 läks vangi, 50 lahkus Eestist, 63 suri, 56 hakkas hooldajatoetust saama, 92 inimesel lõppes elamisluba.
Neist ülejäänud enamuses katkestasid tööotsingu - näiteks ei ilmunud määratud tähtajal - või läksid töötuna arvelt maha omal soovil.
Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul täidavad inimesed, kellel on hüvitis, tööotsingunõudeid täpsemini ja korretsemalt ning võib öelda, et reeglina ei ilmu määratud ajal kohale need, kes ei saa enam hüvitist, katkestades sellega ka oma töötu staatuse ning jäädes ilma ravikindlustusest. Ravikindlustus kehtib 1 kuu pärast töötukassas arveloleku lõpetamise andmete kandmist ravikindlustuse andmekogusse.
Nimelt makstakse töötuskindlustushüvitist sõltuvalt kindlustusstaaist 180 kuni 360 kalendripäeva. Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva ning kui viimane töösuhe on lõpetatud tööandja algatusel töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu, siis makstakse kuni 210 päeva. Töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust samaaegselt ei maksta.
Töötuna arvelolek lõpetatakse, kui töötu :
* vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule. Arvelolekut ei lõpetata, kui töötu ei saa vastuvõtule tulla mõjuva põhjuse tõttu. Kui Te ei saa määratud ajal pöörduda, teatage sellest kohe ja leppige kokku uus pöördumise aeg. Arvelolekut ei lõpetata ka sel juhul, kui töötu ei saanud tulla vastuvõtule tööturukoolitusel või tööpraktikal osalemise tõttu ja tööotsimiskavasse oli kokku lepitud, et töötu võtab töötukassaga ühendust telefoni teel;
* jõuab vanaduspensioniikka;
* sai teada, et talle on määratud ennetähtaegne vanaduspension (eelpension);
* töötab töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses. Töölepingu ja käsunduslepingu või sõlmida ka suuliselt. Töölepingu seaduse § 28 alusel on tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest.
* on äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu;
* on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
* õpib õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes;
* täidab ajateenistuskohustust;
* saab hooldajatoetust;
* keeldub tööotsimiskava kinnitamisest;
* kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule;
* kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub tööotsimiskava täitmisest või sobivast tööst;
* pangakontole on ettevõtluse alustamise toetus üle kantud;
* soovib, et töötuna arvelolek lõpetatakse;
* elamisloa tähtaeg lõpeb.
Allikas: töötukassa.
Kairi Tuulmägi
Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat
Kuni 1. juulini kehtinud töölepingu seaduse järgi loeti kindlatel juhtudel tööleping (ajutiselt) peatunuks, uuest TLSist sellist mõistet enam ei leia. Ometi pole töölepingu peatumise regulatsioon seadusest kadunud, seadusandja on selle hoopis ümber nimetanud töötaja õiguseks keelduda töö tegemisest.
Regulatsiooni eesmärk on tagada, et ajal, mil töötaja kasutab õigust töö tegemisest keelduda (nt puhkuse, ajutise töövõimetuse ajal), ei ole tööandjal õigus temalt töö tegemist nõuda ega töö mittetegemise ettekäändel töölepingut üles öelda.
TLSi seletuskirja järgi on uue mõiste kasutamise eesmärk viia TLSi mõisted kooskõlla võlaõigusseaduse (VÕS) mõistetega, eeskätt VÕS paragrahviga 111. Sätte lõike 1 järgi on ühel lepingupoolel (nt töötajal) õigus keelduda kohustuse täitmisest, kui teine pool (tööandja) oma kohustust ei täida. Ent seadusandja on selgitustes vastuoluline: TLSi seletuskirjas rõhutatakse hoopis, et töö tegemisest keeldumist ei tohi VÕSi paragrahviga 111 segamini ajada ja sätet kohaldatakse seetõttu vaid juhul, kui töötaja keeldub töö tegemisest, kui tööandja rikub lepingut.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4455/arv_kolumn_445501.html
(originaalartikli viitelt).
Küsimus: kuidas määrata kindlaks puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu?
Puhkusetasu arvutamise vajadus tekib sel kuul, millal puhkusetasu arvutatakse. TLS § 70 lg 2 annab puhkusetasu maksmiseks 3 võimalust:
1) eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Näide: puhkus algab teisipäeval, 1.09.09, puhkusetasu makstakse eelviimasel tööpäeval ehk 28.08.09. Puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu on august, arvutamise aluseks võetav ajavahemik on veebruar-juuli.
2) kokkuleppel hiljem.
Näide: puhkus algab 21.09.09. Kokkuleppel makstakse puhkuseraha puhkuse lõppemise päevale järgmisel tööpäeval 19.10. Puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu on oktoober, arvutamise aluseks võetav ajavahemik on aprill-september.
3) puhkuse lõppemise päevale järgneval palgapäeval.
Näide: puhkuse kestus 21.09.09-18.10.09. Puhkuse lõppemise päevale järgneva palgapäev on 05.11.09. Puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu on november, arvutamise aluseks võetav ajavahemik on mai-oktoober.
Helve Toomla, jurist
Kas Eestis töötavatel meremeestel on õigus saada tööandjalt valveaja tasu? Meremehed on kohustatud töötsükli ajal viibima laeval ka oma puhkeajal ning olema kättesaadavad ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks.
Töölepinguseadus (TLS) ja mereteenistuse seadus (MTS) sätestavad valveaega veidi erinevalt. TLS-i järgi ei ole valveaeg ei töö- ega puhkeaeg, seda saab rakendada ainult ulatuses, mis jääb esimesest kahest üle. MTS-i kohaselt on valveaeg osa puhkeajast, mil töötsükli ajal viibitakse laeval, et olla kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks. TLS kohustab valveaja eest maksma vähemalt kümnendiku kokkulepitud töötasust, MTS jätab hüvitamise kokkuleppe küsimuseks.
Mõlemad seadused nõuavad valveaja rakendamiseks kokkulepet, MTS-i järgi peab valveaja kestus ja selle eest makstava lisatasu suurus ning rakendamise kord olema määratud meretöö- või kollektiivlepingus. Kui küsija on laevapere liige, kes töötab meretöölepingu alusel, ei kehti tema suhtes TLS-is sätestatud valveaja korraldus. Juhinduda tuleb MTS-i § 47-st ning uurida ka kollektiivlepingus kokkulepitut. On selles või siis omaenda meretöölepingus valveja kohta lepped olemas ja valveaega rakendatakse, tuleb selle eest ka kokkulepitud tasu maksta.
Sain teate töölepingu üles-ütlemisest koondamise tõttu 17. augustil, siis andsin selle kohta ka allkirja. Teade ise oli koostatud 10. augustil ja viimase tööpäevana oli kirja pandud 10. november. Kas minu viimane tööpäev peaks olema 10. või 17. kuupäev?
Koondamise korral peab tööandja andma töötajale ülesütlemisavalduse ehk koondamisteate olenevalt tööandja juures töötatud ajast. Kuna küsijale on koondamisest ette teatatud ligikaudu kolm kuud, siis eeldan, et tema töösuhe on kestunud üle kümne aasta. Sellise staaiga inimestele tuleb ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Tähtaega hakatakse lugema teate saamisele järgnevast päevast, st alates 18. augustist ja töösuhe peaks sel juhul lõppema 15. novembril. Küsijale antud teate järgi on viimaseks tööpäevaks 10. november, viis päeva varem. See ei tähenda, et töötajal oleks õigus või kohustus töötada 15. novembrini, lepingu lõppemise päeva määrab tööandja. Kuna etteteatamise aeg on seadusega määratust lühem, tuleb tööandjal viie vähem ette teatatud päeva eest maksta hüvitiseks tasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töötamise korral 11.15. novembrini.
Mul on osaliselt saamata juulikuu töötasu, mis tulnuks välja maksta 5. augustil. See on tööandjapoolne kohustuste rikkumine. Kas mul on õigus nõuda töölepingu lõpetamist § 91 alusel ilma etteteatamistähtajata? Millega on sel juhul tagatud, et tööandja maksab ettenähtud hüvitise mulle ka välja?
Palgapäev peaks igas töölepingus kirjas olema. Kui tööandja sel päeval töötasu ei maksa, võib töötaja võlaõigusseaduse § 113 alusel nõuda viivist. Töölepinguseadus viivise maksmise võimalust enam ette ei näe. Palgaseadus, mis sätestas viiviseks 0,5% maksmisele kuulunud summast, on 1. juulist kehtetu ja selle alusel midagi nõuda ei saa.
Kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Tööandjal tuleb sel juhul § 100 lg 4 järgi maksta hüvituseks töötaja kolme kuu keskmine palk. Küsijal on saamata osa töötasust, kui suur, pole teada. Teadmata ka seda, kui kaua palgaosa on kinni peetud, ei oska ma hinnata, kas tegemist on tööandja kohustuse olulise rikkumisega.
Tööandja võib töötaja esitatud ülesütlemisavalduse kohtus või töövaidluskomisjonis vaidlustada, kui leiab, et see oli antud seadusest tuleneva aluseta. Samas selgub, kes kellele ja kui suures ulatuses hüvitist peab maksma. Kindlasti peab töötaja üles-ütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale põhjendama. Üldjuhul võib töötaja töölepingu üles öelda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta selle aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Ette ei pea teatama juhul, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtajani (TLS § 98 lg 2).
Page 1317 of 1597
