Artiklid
Agne Narusk
Jaanuari kahel esimesel nädalal võib sularahas palka maksta veel kroonides.
3. jaanuaril tööle tulles pole (loodetavasti) muutunud midagi – tööleping on endiselt kehtiv isegi siis, kui tööandja „uut raha” ettekäändeks tuues vastupidist väidab. Euro töölepingus kokku lepitud tingimusi ei muuda ning ühegi lepingu järjepidevust ei katkesta, kinnitas tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal www.ti.ee.
Väiksemat sorti muudatusi on oodata aasta esimesel palgapäeval. Töötasu, mis kantakse pangakontole, jõuab töötaja kätte mõistagi eurodes. Kes eelistab palka sularahas maksta, võib seda aasta kahe esimese nädala jooksul veel kroonides teha. Seda juhul, kui töötajaga pole aasta lõpus kokku lepitud teisiti: lubatud eurode asemel kroone pihku pista ei tohi.
Soodsam variant on õige
Olemasolevates töölepingutes arvestatakse kroonid eurodeks ümberarvestuskursi alusel: 1 euro = 15,6466 krooni. Tulem ümardatakse ühe sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole, selgitas Taal.
„Ilustamisi” või „täiseurodeni ümardamisi” saab teha alles pärast ümberarvestust ja seda töötajale soodsamas suunas. Ning ka siis tuleks kokku lepitu vormistada kirjalikult.
Üks asi veel: kui selgub, et paaril-kolmel kolleegil on töötasu ümardatud ülespoole, teistel aga mitte, on tööandja rikkunud seadust – soodsamaid ümardusi tehes tuleb võrdselt kohelda kõiki töötajaid, rõhutas tööinspektor-jurist. Kehtivad reeglid ümardamiste kohta on ühesugused nii era- kui ka riigisektoris.
Loe rohkem www.ti.ee:
„Mis saab euro tulekul töölepingus kokku lepitud töötasudest?” ja „Euro saabumisest töösuhetesse”
Kroonipalgast europalgaks
•• Näide: kui 1. jaanuarini oli töötasu 6500 krooni kuus, siis ümberarvestatuna on see summa 415,4257 eurot, mis ümardatakse summast 415,425 ehk ühe sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma 415 euroks ja 43 sendiks.
•• Kokkuleppel tohib uueks töötasuks saada ka 416 eurot. Kindlasti ei tohi aga ümardada töötasu suurust töötaja kahjuks ehk 415 euroks — ka siis, kui nõnda millegipärast kokku lepitakse.
•• Samasugune tehe tuleb teha siis, kui lähtutakse riigis kehtivast miinimum tunnitasust, mis on praegu 27 krooni.
•• Ehk: 27 : 15,6466 = 1,72561 eurot. 1 eurosendi täpsusega tuleks miinimum-tunnitasuks alates 1. jaanuarist 2011 1,73 eurot.
•• Töölepinguseaduse § 5 lg 1 punkti 5 järgi on töötasu töö eest makstav tasu, mis tuleb fikseerida töölepingu kirjalikus dokumendis. Kuna kokku lepitud töölepingu tingimusi, sh töötasu on võimalik muuta vaid poolte kokkuleppel, saab „ilustamisi” teha pärast ümberarvestust ja vormistada lepe kirjalikult.
Keskmine töötasu
•• Kui 2011. aasta esimeses pooles on vaja arvestada töötaja keskmist töötasu, mis leitakse teatavasti eelneval kuuel kuul teenitud töötasudest ning selle aja jooksul on arvestatud töötasu kroonides või nii kroonides kui ka eurodes, tuleb vastavalt seadusele arvestada kroonid ümber eurodeks ning kogu edasine arvutuskäik jätkub eurodes.
•• Kui poolte vahel tekib siiski eraõiguslik vaidlus, on võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni.
Allikas: tööinspektsioon
Helve Toomla, jurist
•• Minu abikaasa töötas kolm-neli aastat loomatalitajana ning sai tööl vigastada. Röntgenipilt arsti juures suuri vigastusi ei näidanud ja abikaasa saadeti põrutuse diagnoosiga koju. Hiljem aga selgus, et põlveliiges oli siiski tõsiselt viga saanud ning abikaasa oli sunnitud loomatalitaja töö vahetama majahoidja ameti vastu. Kas praegu on veel võimalik taotleda tööõnnetuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist (nt palgavahe, sest lihtsama ja vähem tasustatava töö oli ta sunnitud võtma saadud vigastuse tõttu) või kompensatsiooni tööandjalt?
Põhimõtteliselt võib veel praegugi taotleda tervisele tekitatud kahju hüvitamist. Teadmata aga, millal ja millistes tingimustes õnnetus juhtus, kas selle kohta koostati nõuetekohaselt töö-õnnetuse akt ja raport, millal ja missugused olid arstide otsused, ei ole täpset vastust võimalik anda. Soovitan kõik asjasse puutuvad dokumendid kaasa võtta ja pöörduda oma regiooni tööinspektsiooni spetsialisti poole, tema oskab hüvitise saamise või-malusi paremini hinnata. Muidugi võib kohe ka asjatundliku advokaadi või juristi palgata.
•• Kaubandustöötaja töötab graafiku alusel ka riiklikul pühal. Kas kahekordselt tuleb tasustada kõik töötatud tunnid, kuigi 12 töötunnist jääb riikliku püha sisse ainult kaks tundi? Ehk: kas kahekordset töötasu tuleb maksta 12 tunni või ainult kahe tunni eest?
Kahekordselt tuleb kehtiva töölepinguseaduse (TLS) § 45 lg 2 kohaselt maksta ainult selle tööaja osa eest, mis langeb riigipühale, st kahe tunni eest. Sellise selgituse on andnud nii sotsiaalministeerium kui ka tööinspektsioon.
•• Personalitöötaja ütleb, et kogu puhkus — põhipuhkus pluss „tekkinud“ lisapäevad varasemate aastate eest (aastate jooksul välja võtmata puhkusepäevad) — tuleb ära kasutada sel, st 2010. aastal. On see nii või on võimalik osa puhkusepäevi lükata/jätta ka järgmisse aastasse?
2010. a lõpuks tuleb ära kasutada see puhkuseosa, mis on välja teenitud ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2009. Enne 1. juulit 2009 välja töötatud põhi- ja lisapuhkuse nõue aegub töölepinguseaduse (TLS) § 137 kohaselt nelja aasta jooksul arvates TLS-i jõustumisest, st enne 1. juulit 2013 peaksid kõik vanad puhkusepäevad kasutatud saama, muidu need aeguvad. Kuidas neid vanu puhkusepäevi järele jäänud kahele ja poolele aastale jagada, võiks tööandjaga kokku leppida.
•• Kui puhkuselt tagasi tööle läksin, oli tööandja just reisile sõitnud. Õhtul ta helistas ja karjus, et tema ei saa minu peale loota ning kõik asjad on tegemata, kas tahan, et mind ära koondatakse. Viimase lause peale katkestas kõne. Helistasin hiljem tööandjale tagasi ja küsisin, et kas olen koondatud. Tööandja aga vabandas, et oli nii käitunud. Kuue päeva pärast ütles ta, et mõtles mu peale nädalavahetusel ja jõudis otsusele, et mind tuleb ära koondada, kuna teen vigu, ja et kuu algusest olen koondatud. Koondamisteadet ma ei saanud. Lahkusin kontorist ja helistasin hiljem tööandjale. Saime kokku, ta hakkas rääkima uutest tööplaanidest ning küsis, kas mulle sobib, kui ta uue võimaluse annab. Need vead, mida pidin töös tegema, ei olnud tegelikult minu vead, ja seda ma ka selgitasin, aga tööandja ei kuula üldse enam. Varem oli meil väga hea läbisaamine, nüüd aga selline muutus. Kuidas käituda sellise tööandjaga? Mida teha, kas lahkuda töölt oma soovil või kannatada?
Need küsimused oleks mõistlikum esitada psühholoogile. Juristina saan vastata ainult seda, et mõlemad, nii töötaja kui ka tööandja peavad oma kohustusi teineteise ees täitma lojaalselt ehk usaldatavalt. Tööandja kohustus on muu hulgas kontrollida töötaja töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi (TLS § 28 lg 2 p 11). Alandamise ja hirmutamisega rikutakse neid kindlasti.
Samas tuleks siiski selgitada, miks tööandja käitumine on muutunud. Võib-olla peaks küsija ka endalt küsima, mida oleks olnud võimalik teisiti teha ja kuidas edaspidi ise nii käituda, et töölkäimine aina kannatusi ei tekitaks. Selle üle, kas tööleping üles öelda või mitte, peab küsija ikka ise otsustama.
Saada oma tööalane küsimus: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Ametiühingute Keskliit peab jätkuvalt vajalikuks tõsta kogu erasektori alampalka ega nõustu Tööandjate Keskliidu ettepanekuga rakendada töötasu alammäära tõstmise asemel paindlikke palga-kokkuleppeid.
EAKL taotleb töötasu alammäära tõstmist, kuna:
- Tänaseks on pea kõik majandusanalüütikud seisukohal, et majanduskriisi põhi on läbitud, 2011. aastaks prognoositakse nii majanduskasvu taastumist kui ka keskmise brutopalga mõningast tõusu.
- Majandusnäitajad kinnitavad, et tootlikkus on tänavu tublisti kasvanud ning tootlikkuse kasvu jätkumist oodatakse ka järgmisel aastal.
- Just viimasel ajal on hakanud kiiresti tõusma tarbijahinnad, mis seab eriti raskesse seisu just kõige madalama palgaga töötajad. Töötasu alammäära suurendamisel 320 euroni taastatakse selle ostujõud 2008. a. alguse tasemel ning aidatakse sama ostujõudu säilitada ka 2011. aastal (arvestades tarbijahindade 10,6% kasvu 2008.a. ning Rahandusministeeriumi prognoose tänavuse ja järgmise aasta kohta).
- Töötasu alammäära tõus toob kaasa riigi maksutulude suurenemise – miinimumpalga tõus aitab kaasa ümbrikupalga osakaalu vähenemisele, tuues kriisi ajal suurenema hakanud ümbrikupalgast osa legaalse ja maksustatava töötasu alla. See omakorda aitab kaasa võitlemisele ebaausa konkurentsiga, sest tihti on töötasu alammäär Maksu- ja Tolliametile ainsaks kontrollivõimaluseks maksude maksmisest kõrvalehoidmise jälgimisel.
- Isegi täna, kui tööpuudus on jätkuvalt väga kõrge, on tööandjatel raske leida töötajaid. Uuringud kinnitavad, et madal töötasu alammäär ei motiveeri inimesi tööle (sh tõrjub neid eemale tööturult), kuna ei võimalda väljapääsu vaesusest. Madal palk sunnib inimesi otsima lisasissetuleku allikaid, mis omakorda langetab nende panust põhitööl. Kõrgemad palgad suurendavad töö ajendeid ning aitavad parandada tootlikkust (nt väiksem töölt puudumine ja tööjõu voolavus, tootmisvahendite parem hoidmine ning parem kohanemine uute tehnoloogiatega).
- Madal töötasu alammäär ja madalate palkade poliitika annavad väära signaali nii rahvusvaheliselt kui ka Eesti elanikele. On üldteada, et odavat hinda ja madalaid palku samastatakse kvalifitseerimata töötajate lihtsa tööga, mis paratamatult loob Eestile negatiivse imago. Riigisiseselt saavad töötajad sõnumi, et kõrge kvalifikatsiooni omandamine ei tasu Eestis end ära.
- EL liikmesriigina tuleb Eestil arvestada ka vajadusega järgida Euroopa Sotsiaalharta artiklis 4 sätestatud nõuet tagada riigis õiglane palk. Teatavasti käsitletakse Euroopa Nõukogu metoodika kohaselt õiglase palgana sellist töötasu, mis moodustab mitte vähem kui 60% keskmisest palgast. Õiglase brutopalga tase oli Eestis mullu 7358 krooni.
Firmades tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle järelevalvet teostades kohtame ikka ja jälle olukordi, kus ettevõte ei ole töökeskkonna ohutumaks muutmise protsessi kaasanud töötajaid, kirjutab Lääne inspektsiooni tööinspektor Erich Uusallik.
Esineb juhtumeid, kus töökeskkonnaspetsialist on määramata, töökeskkonnavolinik valimata või üle 50 töötajaga firmas töökeskkonnanõukogu moodustamata.
Tuletame siis veelkord meelde mõningaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid töökeskkonna struktuuride moodustamiseks firmas.
Töökeskkonna ohutumaks muutmisel osalevad töötajad endi hulgast valitud töökeskkonnavoliniku kaudu, kes on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, selle allüksuses või vahetuses, kus töötab vähemalt 10 töötajat, neljaks aastaks. Tema kohustus on jälgida, et töökeskkonnas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks.
Tööandja esindajana tegeleb töökeskkonna küsimustega töökeskkonnaspetsialist, kes määratakse töötajate hulgast või võetakse tööle väljastpoolt ettevõtet. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töökeskkonda, seega olema saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tema põhikohustus on ohutu töökeskkonna loomine ja töötajate töövõime säilitamine. Väikefirmades, kus tööandja ei pea vajalikuks võtta tööle töökeskkonnaspetsialisti, täidab ta töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ise.
Seadus nõuab töökeskkonnanõukogu moodustamist neis ettevõtetes, kus töötab vähemalt 50 töötajat. Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Nõukogus on võrdsel arvul tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid, kusjuures liikmeid on vähemalt neli ja alati paarisarv.
Oluline on tööandja ja töötajate koostööpõhimõte ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel ja säilitamisel. Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnanõukogu tegevus teenib just nimelt seda eesmärki.
Firmadele, kus on töökeskkonnanõukogu, tuletaksin meelde töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevat nõuet teavitada kirjalikult kohalikku tööinspektorit hiljemalt 1. detsembriks töökeskkonnanõukogu viimase 12 kuu tegevusest. Paljud nõukogu aruanded on väga pealiskaudsed ja üldsõnalised. Nende lugemisel jääb mulje, et selles firmas ei ole nõukogu reaalselt tööd teinudki ega töökeskkonna parendamises osalenud.
Veel on veidi aega tagasi vaadata möödunud tegevusaastale, meenutada esilekerkinud probleeme töötervishoiu ja tööohutuse vallas, analüüsida tööplaane ning seada sihte uueks tööaastaks, muutmaks firma töömaastiku inimsõbralikumaks.
Tööinspektsioon jääb ootama õigeaegselt esitatud töökeskkonnanõukogu tööaruandeid, mis oleksid sisukad, edasiviivad ning peegeldaksid tööandja ja töötajate ühist tahet muuta oma töökeskkond paremaks ja ohutumaks.
Tahaks veel juhtida tähelepanu ohukohtadele ettevõtetes, kus töötatakse arvutiga. Üsna tavaline on arusaam, et arvutiga töötamine ei põhjusta probleeme ja ei vaja seega mingeid tööohutusalaseid korralduslikke toiminguid. Nii see tegelikult ei ole. Arvutiga töötav inimene peab suutma vastu võtta ja töödelda väga palju informatsiooni. Arvutiga töötamine hoiab seetõttu organismi ja kesknärvisüsteemi oluliselt suurema pinge all kui mõni teine töö. Kuna töötaja istub sageli terve tööpäeva ühes asendis arvutiekraani ees, tekivad õlavöötme, selja- ja kätelihaste ülepinged ning valud. Töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja torkimistunnet silmades, üleväsimust, unehäireid ning pea- ja otsmikupiirkonna valu all. Kõik need faktorid kokku mõjuvad negatiivselt töötaja organismi üldseisundile ning tema töövõime langeb.
Tööandjad peaksid võimaldama töötajatel teha töös vaheaegasid kestvusega 10-15 minutit. Niisugune väike vaheaeg on vajalik töövõime taastamiseks.
Ka arvutiga töötamiseks peab tööandja koostama tööohutusjuhendi, mille abil ta teavitab töötajat ohtudest arvutiga töötamisel ja selgitab võimalusi tema tervise säilitamiseks.
Soovime kõigile head ettevõttesisest koostöötahet ja turvalist töökeskkonda!
Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahelistel kahepoolsetel läbirääkimistel lepiti kokku, et 2011. aastal riikliku töötasu alammäära tõstmise asemel otsitakse paindlikumaid kokkuleppe vorme.
Tööandjate keskliit teatas, et kõiki majandussektoreid ei saa praeguses majandusolukorras käsitleda võrdselt ja need sektorid, kus turg ei ole taastunud, võiksid alampalga tõstmisest esialgu pääseda. Vastasel juhul võib tööpuudus tööandjate hinnangul hüppeliselt kasvada.
Samas pole välistatud, et tööandjad ja ametiühingud saavutavad kokkuleppe, mille kohaselt osades sektorites alampalk tõuseb.
Ametiühingute keskliidu teatel äbirääkimine alampalga küsimuses jätkub.
Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul tegid tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis ja volikogu esimees Enn Veskimägi kohtumisel ettepaneku rakendada riikliku töötasu alammäära tõstmise asemel paindlikumaid palgakokkuleppeid.
«Ametiühingute keskliit ei välista paindlikke lahendusi, kuid on seisukohal, et mistahes erandite tegemine konkreetses majandusharus saab olla võimalik ainult siis, kui harutasandi ametiühing ja tööandjate ühendus sõlmivad selle kohta laiendatud kollektiivlepingu,» ütles Taliga.
Ametiühingud leiavad, et argumendid töötasu alammäära tõstmiseks on vägagi kaalukad ning loodab, et tööandjate keskliidu juhatus tutvustab 10. novembril oma volikogus 2011. aasta alampalga küsimuses alternatiivina ka ametiühingute kompromissettepanekut.
Tööandjad esitasid ka oma esialgse nägemuse tervishoiukulude rahastamisest tulevikus.
Tööandjate manifestis 2011–2015 esitatud seisukoha järgi peaks rahastamiskoormus jaotuma tööandjate ja töövõtjate vahel selliselt, et tööandjad hakkavad täiendavalt rahastama tööõnnestuste ja kutsehaigustega seonduvate riskide kindlustamist ning töövõtjad võtavad tööandjatelt üle ravikindlustuskulude eest maksmise.
Pooled leidsid, et sellisel juhul ei tohiks töövõtjate sissetulekud väheneda ja maksukoormuse tõus tuleb neile palgakokkuleppe alusel hüvitada.
Samuti tegid tööandjad ametiühingutele Tööandjate Manifesti põhjal ettepaneku alustada dialoogi ühisseisukoha kujundamiseks avaliku teenistuse reformi osas. Manifesti kohaselt tuleks vähendada avalike teenistujate arvu ja täita vajalikud ametikohad töölepingulisel suhtel põhinevate töökohtadega.
Pooled leppisid kokku, et tööandjate keskliidu volikogu kujundab arutelu küsimustes täpsema seisukoha 10. novembril toimuval koosolekul ja edastab need ametiühingute keskliidule edasiseks aruteluks.
Toimetas: Raigo Neudorf
Lehekülg 1248 / 1593
