Artiklid
2009. aasta 1. juunist kestnud paus kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemisel saab läbi ning 2011. aasta 1. jaanuarist hakatakse süsteemiga liitunutel kohustusliku kogumispensioni makset taas kinni pidama.
Aastal 2011 on sissemaksed tavapärasega võrreldes siiski poole väiksemad. See tähendab, et riik maksab 2 protsenti ja inimene ise 1 protsendi.
Nende inimeste puhul, kes esitasid 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse, on inimese enda panus ka 2011. aastal jätkuvalt tavapärane 2%.
Aastatel 1942-1954 sündinud inimeste suhtes, kes esitasid 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse, kohaldub erireegel – nende sissemaksed jätkuvad 2011. aastal tavapärases määras (2%+ 4%).
2011. aasta 1. jaanuarist algab sissemaksete tegemine kõigi kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikute jaoks automaatselt ja inimestel selleks eraldi mingit avaldust esitada ei tule.
Tööandjate jaoks, kes oma töötajate palgast kohustusliku kogumispensioni makseid kinni peavad, toob 2011. aasta 1. jaanuar kaasa kaks erinevat maksemäära. Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud töötaja palgast tuleb kinni pidada kas 1 protsent või 2 protsenti, sõltuvalt sellest, kas see töötaja esitas 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse või mitte. Makse määra saab kontrollida pensionikeskuse veebilehelt kogumispensioni päringute alajaotusest.
Tavapärane sissemaksete tegemise kord taastub 2012. aastast, mil kõigi jaoks hakkab kehtima kohustusliku kogumispensioni makse, mis koosneb 2-protsendisest inimese osast ja 4-protsendisest riigi osast.
Kohustusliku kogumispensioni makse 2011. aastal (esimene protsendimäär on isiku, teine riigi lisatav osa)
Makse 1942-1954 sündinu 1942-1954 sündinu 1955 ja hiljem sündinu 1955 ja hiljem sündinu
vanemahüvitiselt
Ei esitanud 2009.a Esitas 2009.a Ei esitanud 2009.a Esitas 2009.a
maksete jätkamise maksete jätkamise maksete jätkamise maksete jätkamise
avaldust avalduse avaldust avalduse1% 1% + 2% 2% + 4% 1% + 2% 2% + 2%
Sulev Oll
Töövõimetuspensionäride hulk Eestis kasvab kiiresti, kusjuures osa neist käib tööl ja saab lisaks pensionile ka palka.
Lood inimestest, kes ametlikult on peaaegu või täiesti töövõimetud, aga siiski tööd teevad, tunduvad anekdootidena, aga on tõesed.
Aruandes Riigikogule tõdeb Riigikontroll, et “tulu teenis 41% töövõimetuspensionäridest, kusjuures osa neist on sellised, kelle töövõimetus on 100% ja kes seega ei tohiks olla võimelised tulu teenima.”.
Lähtudes väitest, et üht tululiiki – palgatulu – teenib 35% töövõimetuspensionäridest, puudutab see Eestis ikkagi rohkem kui 27 000 inimest.
Pensioni saamise õigus tekib alates 40% töövõime kaotuse tuvastamisest, protsenti hinnatakse kuue kuu kuni viie aasta järel. Ekspertiisi teeb sotsiaalkindlustusamet.
Sada pluss sada
Seda, et teema on väga üleval, näitavad ka arvukad küsimused ja vastused Internetis.
“Kui mulle on määratud 40% töövõimetust ja saan riigilt ka igakuist pensioni selle eest, kas siis võin töötada täiskohaga tööl ja saada täispalka?” küsib üks huviline Delfi Naisteka foorumis.
Vastus kinnitab, et nii see tõesti on: “Riik selles osas mingeid kitsendusi ei tee – tean, sest eelmisel aastal just uurisin põhjalikult, kui isa oma 80%ga otsustas tööle minna.”
Vestluse jätk samas foorumis näitab, et Riigikontrolli väide sajaprotsendiliselt töövõimetutest, kes siiski töötavad, vastab vägagi tõele.
“Muuseas, mul ka üks sõbranna 100% töövõimetu, kuid ometi töötab täiskohaga ja käib selle kõrvalt veel ülikooliski,” kirjutab üks arutelus osaleja.
Selgitusena, miks osa inimesi eelistab ühekorraga nii tööl käimist kui töövõimetust, võib võtta ka järgmist kommentaari:
“No kurat – saan nüüd jah paljonäriks kohe – olen 100% ja käin täiskohaga tööl. Saan siis teie arust 200% sissetulekut või?
Aga millise vaevaga ma ennast tööle vean, kuidas ma igal hommikul endale jala alla panen (protees), milliseid valusid ma kannatan, kui suur on minu igakuine ravimite arve?
Seda ei taha nagu keegi kommenteerida, sest seda kõrvaltvaatajana ei teata ja polegi ju vaja, sest teie elud korras ja kadedus lööb välja, et keegi saab kahest kohast kohe.
Ja ei tule selle riigipoolse pinsiga välja, kuna on ka kaks last koolitada ja tahaks ka vahest midagi endale lubada.”
Puudega inimeste töötamisse suhtub soosivalt ka sotsiaalministeerium.
Võimalik on saada isegi toetust, mis korvaks töötamisega seotud lisakulud.
Üks põhjus, miks saja-protsendi-arutelud üldse tekkida saavad, on see, et töövõimetuse taotlemisel hinnatakse töövõime kaotust mitte skaalal “on võimeline töötama – ei ole võimeline töötama”, vaid muudel alustel.
Riigikontroll nuriseb
“100% töövõimetusega inimene võib olla täiesti suuteline töötama talle sobival töökohal, mis vastab tema tervislikule seisundile,” tõdeb ka sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Helmi Tampere väljaandes “Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja”.
Töövõime kaotuse protsendi määramisel lähtutakse nii isiku kõige kauem kestnud kui ka viimasest ametikohast, terviseseisundist ning osaliselt ka haridusest ja võimest õppida.
Ei arvestata aga sissetulekut, võimalust tervist taastada, võimet teha muud tööd või omandada uut ametit.
Just nende põhimõtete suhtes ongi Riigikontroll väga kriitiline, väites, et inimestel puudub motivatsioon püsivat töövõimetust mitte taotleda.
“Seetõttu määrataksegi peaaegu kõigile, kellele korra juba on määratud töövõimetus, see hiljem kordusekspertiisi käigus uuesti,” väidetakse aruandes Riigikogule.
Olgu põhjus milline tahes, tõsi on see, et töövõimetuspensioni saajate arv on tõesti hüppeliselt tõusnud.
Kui kümme aastat tagasi oli neid Eestis 44 000, siis nüüd juba 78 000. Osaliselt võib selle taga aimata majanduslanguse mõju: osa inimesi, keda kannustas töötuks jäämise hirm, vormistas mingigi sissetuleku saamiseks varasema töövõime kaotuse nüüd ametlikult. Oma osa on siin ka tööõnnetustel.
Kulutused, mis riik pensionide maksmiseks teeb, on kasvanud veelgi kiiremini: 663 miljonit krooni aastal 2000 ning 2,5 miljardit krooni mullu.
Nii inimeste kui raha hulga kasv muudab Riigikontrolli vägagi kriitiliseks. “Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab, aga riik pole teinud midagi töövõime kaotuse tuvastamise süsteemi korraldamiseks,” väidetakse aruandes.
Töötama peaks rohkem
Veel heidetakse ette, et Eestis puuduvad abinõud töövõime kaotanud inimeste kiireks tagasitoomiseks tööturule.
Seega pole mure mitte see, et töövõimetud töötavad ja palka saavad, vaid see, et 60% osaliselt või täielikult töövõimetutest inimestest ei teeninud mullu tulu ja olid riigi ülalpidamisel.
Tõsi, sotsiaalministeerium on kavandamas siin muudatusi. Eelkõige puudutaks see töövõimetuse hindamist. Tulevikus hakataks hindama inimese säilinud töövõimet, seega seda, mida inimene on suuteline tegema. Praegu on see muudatus siiski veel idee tasandil.
Mullu lisandunud töövõimekaotused
- Esmakordse püsiva töövõimetuse määramise ekspertiise kokku 14 364.
- Esmakordse püsiva töövõimetuse määramisi 12 973.
- Sajaprotsendilisi püsiva töövõime kaotusi 1418.
- 40–90% püsiva töövõime kaotusi 10 892.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
Merje Pors
Seoses eurole üleminekuga arvutatakse lapsepuhkuse tasu kroonidest eurodesse, kuid hetkel on 2011. aastast kehtima hakkava tasu suurus seaduses ja määruses erinev.
Töölepinguseaduse muudatuse kohaselt on tasu suurus uuest aastast 4,25 eurot päevas, kuid valitsuse määruse «Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord» muudatuse kohaselt peaks see olema 4,22 eurot.
Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld ütles Postimees.ee’le, et tekkinud viga parandatakse ja edaspidi tasutakse lapsepuhkuse eest 4,25 eurot päevas. «Valitsus annab eraettevõtjaile eeskuju, ümardades toetuste, hüvitiste, maksude ja riigilõivude kroonisummad eurodesse kodanikule soodsamas suunas,» lisas Rosenfeld.
Lapsevanemal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille tasu seni on olnud 66 krooni päevas. Alla 14-aastase lapse vanemal on õigus kolmele tööpäevale lapsepuhkusele ning alla 3-aastase lapse või vähemalt kolme alla 14-aastase lapse vanemal kuuele tööpäevale lapsepuhkusele.
Helve Toomla, jurist
•• Olen füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Kuu aja eest palkasin endale abiks töötaja, sest töömaht suurenes. Juhtus aga nii, et mu projekt lükati tagasi ning majanduslikel kaalutlustel ei saa ma uut töötajat pidada. Et kutsusin inimese teiselt töökohalt ära, siis sooviksin teda koondada, et tal oleks riigi poolt tagatud toetus kuni uue töö leidmiseni. Kas oleks võimalik viidata mõnele allikale, kust saaksin koondamise kohta rohkem lugeda? Ja kas üldse on võimalik inimest koondada, kui ta on töötanud vaid ühe kuu?
Küsimusest ei selgu, kas küsija sõlmis projektitöö tegemiseks palgatud inimesega töölepingu või mõne muu võlaõigusliku lepingu, näiteks töövõtu- või käsunduslepingu. Koondamise tõttu saab lõpetada ainult töölepingut ja põhjuseks saabki olla see, et küsijal ei ole tööd anda. See, kui kaua inimene on oma tööandja juures töötanud, on oluline koondamisest etteteatamisel ja töötukassalt hüvitise saamisel (mitme kuu töötasu jagu koondamishüvitist makstakse, oleneb töötatud ajast – toim), töölepingu erakorralist ülesütlemist ei mõjuta see kuidagi – koondada saab ja tuleb ikka, olgu või palgal oldud kuu aega. Töötajale, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe aasta, tuleb anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töölepingu ülesütlemise avaldus (koondamisteade) vähemalt 15 kalendripäeva ette ja maksta hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töösuhteid, sh koondamist ja selle korda, reguleerib töölepinguseadus (TLS). Selle seaduse § 89 lg 1 järgi võib tööandja koondamise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelda siis, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. TLS-i koos selgitustega (käsiraamatut) saab lugeda sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt www.sm.ee. Dokumentide vormistamisel tuleb tingimata lugeda ka töötuskindlustuse seadust (www.tootukassa.ee) ja esitada töötukassale vormikohased tõendid.
•• Töötaja väidab, et tööandjal on kohustus anda puhkust kalendriaasta jooksul isegi siis, kui see on veel välja teenimata, n-ö avansiliselt. Ta viitab teie ühele varasemale vastusele, kus on kirjas, et tööandja võib seda teha, mitte et ta peab seda tegema. Töötaja ei saa vahest aru. Palun selgitage veel kord puhkuse avansina andmise teemat.
Nagu juba korduvalt olen kirjutanud, vajab puhkuse väljatöötamata osa ehk avansi andmine poolte kokkulepet. Tööandja peaks puhkuste ajakava koostamisel oma ettevõtte vajadusi ja töötajate soove arvestades kaaluma, millal ta kellelegi puhkust anda saab ja kas seda tuleb kellelegi avansina anda. Viimasel juhul on vajalik töötaja nõusolek, sest ka tööandja ise ei saa kedagi sundida puhkust ette võtma. Samas peab tööandja silmas pidama, et iga kalendriaasta jooksul peab töötaja saama kätte kogu oma puhkuse, mis tavaliselt kestab 28 kalendripäeva, kuid võib ka pikem olla, ja et puhkust saab osadeks jagada vaid poolte kokkuleppel. Kui töötaja ei ole tänavu enne detsembrit puhkust saanud, siis tuleb tööandjal talle aasta viimasel kuul tõesti puhkust anda, sest selleks ajaks on ta selle täies ulatuses välja teeninud ning on täidetud ka nõue anda puhkust kalendriaasta jooksul.
Töötajatele tuleks selgitada, et neile ei ole kuidagi kasulik puhkust ette kasutada, kuna ette saadud puhkuse tasu peetakse töölepingu lõppemisel töötasust ilma töötaja nõusolekuta kinni. Ja kui töötasu on vahepeal tõusnud, siis võib kinnipeetav summa olla suurem kui kunagi saadud puhkusetasu. Enne 1. juulit 2009 kehtinud palgaseaduse alusel sellist kinnipidamist alati teha ei saanud, nt koondamise korral ei olnud tööandjal sellist võimalust. Uus töölepinguseadus annab tööandjale sellise õiguse alati, ka siis, kui tööleping lõpeb koondamise tõttu.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Ajal mil kümned tuhanded töötud ei saa töötukassalt mingit rahalist abi, on töötukassa juhatus võtnud eesmärgiks vähemalt seitsme miljardi krooni suuruse reservi kogumise.
Aleksei Gorbunov kuulub selle õnneliku töötute vähemuse hulka, kes töötukassalt toetusraha saab. Ligi poole aasta eest töö kaotanud insener-santehniku haridusega mehele makstakse kuus 3500 krooni töötuskindlustushüvitist.
«Tulen toime, kuna naisel ja pojal on töö olemas,» rääkis Gorbunov eile töötukassa Tallinna kontoris. Kolme kuu pärast läheb aga keerulisemaks, sest siis ta hüvitist enam ei saa.
Eestis on töötute suhteline vaesusrisk üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Seetõttu on eksperdid soovitanud, et töötutoetusi tuleks suurendada. Riik seda kuulda ei võta, ehkki töötukassal on reservina miljardeid kroone vaba raha.
«Ka äsjane Nobel ju kinnitas seda talumehe tarkust, et rahaline toetamine mõjub tööpuudust suurendavalt,» kommenteeris Eesti väikseid töötutoetusi rahandusminister Jürgen Ligi eile riigikogulaste küsimustele vastates.
Reservid kasvavad hoogsalt
Töötukassa reservid ulatusid teise kvartali lõpus 2,1 miljardi kroonini. Lähitulevikus on oodata nende jõudsat kasvu, kuna esimese lugemise läbinud töötukassa järgmise aasta eelarve on ligi 1,7 miljardi kroonise ülejäägiga.
«Töötukassa juhatuse ettepanku kohaselt võiks uute kriiside üleelamiseks töötukassa reservide maht olla vähemalt seitse-kaheksa miljardit krooni,» rääkis sotsiaalminister Hanno Pevkur. Temagi peab reservide kasvatamist õigustatuks.
«Teame juba ette, et 2013. aastal taastuvad teatud seadusepügalad, mis panevad väga suure täiendava koormuse töötukassale,» põhjendas sotsiaalminister. «Näiteks taastub poolte kokkuleppel töölepingu suhte lõpetamisel hüvitise maksmise kohustus, samamoodi vabatahtlikult ära minnes hüvitise maksmise kohustus.»
Pevkur peab siiski võimalikuks 2012. aastast töötukassasse raha kogumist aeglustada, alandades töötuskindlustusmaksu määra. Eile tegi töötukassa valitsusele ettepaneku jätta tuleval aastal töötuskindlustusmakse tänavusele tasemele ehk töötajale 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti.
Ametiühingute keskliit tegi samas ettepaneku alandada töötajate töötuskindlustusmakse määra 1,8 protsendile. «Töötajate kindlustusmakse määra langetamine ühe protsendi võrraoleks jätnud töötajatele aastas kätte 685 miljonit krooni – seda raha ei koguta sukasäärde, vaid see suunatakse tarbimisse,» märkis keskliidu juhatuse esimees Harri Taliga.
«Töötukassa reservidesse oleks sellisel juhul kogunenud aastas 1,7 miljardi krooni asemel miljard – see on aastaseks kasvuks täiesti piisav summa,» leidis ta. «Valitsus soovib töötukassa reservide ülikiiret kasvu ainult ühel põhjusel – eesmärgiga hoida tasakaalus avaliku sektori eelarvet.»
Toetust saavad vähesed
Sotsiaalminister põhjendas oma vastuseisu töötuskindlustusmakse alandamisele järgmisest aastast sellega, et töötus võib veel tõusta. «Mõni aasta tagasi mindi suure hurraaga töötuskindlustusmaksu vähendama, vähendati 0,9 protsendile ja tulemus oli see, et kui meil oli kriis käes, siis polnud raha, et väljamakseid teha ja pidi minema riigikokku makset tõstma,» rääkis Pevkur.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on tuleval aastal töötuid keskmiselt
103 800. Neist registreerituid on töötukassa hinnangul 62 500. Töötuskindlustushüvitist saab järgmisel aastal aga keskmiselt vaid ligi 14 000 inimest. Tuhandekroonise töötutoetuse saajaid on umbes sama palju.
Aleksei Gorbunov, keda järgmisel aastal ähvardab toetust mittesaavate töötute kategooriasse langemine, ei kavatse käed rüpes istuda. Eestis paraku häid võimalusi ei paista.
«Pakkumised on sellised, kus nõutakse 10–12 tundi päevas töötamist ning palk on väike,» kurtis mees. Seetõttu on ta asunud otsima tööd ka välismaal. Kui sealt pakkumine tuleb, võtab Gorbunov selle vastu, naine ja poeg peavad aga jääma Eestisse teda igatsema.
Kommentaarid
Tarmo Kriis,
tööandjate keskliidu juhataja
Toetasime töötukassa eelarve tegemist ülejäägiga. Töötukassa eelarvet koostades peab silmas pidama, et muutused majanduses on alati ootamatud. Kui tööpuudus peaks jälle kasvama, nagu see juhtus paar aastat tagasi, on töötukassal olemas elementaarne tagavara, et olukorraga toime tulla.
Raha ei koguta arvele, vaid tulevaste kohustuste katteks ja selleks, et oleks võimalik toime tulla ka keerulistel aegadel. See on väga mõistlik poliitika. Eelarvega ei peaks mängima ja see peaks olema igal aastal ülejäägis. Me ei poolda ka maksude langetamist pelgalt sellepärast, et eelarve on ülejäägis. Esialgu peaks maksud jätma selliseks, nagu nad on, ja kui on saavutatud stabiilsus ja olemas kindel reserv, võib makse alandada.
------------------
Tõnis Rüütel,
tööandjate keskliidu volikogu liige
Töötukassa eelarvest moodustab ülejääk tõepoolest üle 40 protsendi, kuid see ei ole arv, mille pärast minna põhimõtteid kangutama. Ametiühingud tahtsid hakata raha laiali jagama, aga see ei ole õige mõte. Eelmisel aastal jagati töötukassa makseteks välja kolm miljardit.
Kindel oleks, kui töötukassa reserv oleks kokku kuus miljardit krooni. Töötus ei ole kuhugi kadunud ja me ei tea ette, milliseid meetmeid lähitulevikus rakendada tuleb. Ülejääk eelarves saadab inimestele positiivse sõnumi, et riik mõtleb ka praegu tulevikule. Tööandjad ei ole kindlasti seda meelt, et töötuskindlustusmakseid peaks suurendama, aga neid ei tuleks lähitulevikus ka vähendada.
------------------
Gunnar Kraft,
tööandjate keskliidu volikogu liige
Töötukassa reservid tuleks kasutusele võtta. Eelarvest üle jääva raha võiks suunata töötute koolitusteks, see peaks aitama inimestel ka hõlpsamalt uut ametikohta leida.
Laura Raus
Lehekülg 1250 / 1593
