Artiklid

Avaldatud: 10 September 2009

• Äripäev
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Katre Pilvinski

Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp tõdes, et isegi kui meie noor ettevõtlus loodab sellele küsimusele lihtsaid vastuseid leida, siis kahjuks neid ei ole...

"Töömotivatsioon on keeruline nähtus, alati seotud emotsioonidega. Seetõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik anda lihtsaid "tööriistu", mis sobiksid kõikidele ettevõtetele," sõnas organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp.

"Kõikidest ettevõtmistest, mis tehti kulude kärpimiseks, tõuseb tulevikus tulu ainult siis, kui jääjad uues olukorras hakkama saavad ja ettevõtte kriisist välja veavad," selgitas Tepp.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4435/uud_uudidx_443501.html
(originaalartikli viitelt).

Avaldatud: 08 September 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla, jurist

•• Lähen sügisel lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle. Kas mul kehtib sama tööleping, mille sõlmisin enne lapsega koju jäämist või on vaja sõlmida uus? Küsin ka, et kas mul on õigus keelduda valvetest (töötan meditsiiniasutuses kaheksa tundi päevas), kui mul on alla kolme-aastane laps. Töökorralduslikult on valves olemine vajalik.

Küsi­ja peab oma val­vea­ja pu­hul ilm­selt sil­mas tö­öae­ga, ta on siis tööl ja täi­dab tö­öand­ja kor­ral­du­si. Val­veaeg õigus­li­kus mõttes ei kuu­lu tö­öa­ja hul­ka, töö­le­pin­gu­sea­du­se (TLS) § 48 ko­ha­selt on see aeg, mil töö­ta­ja on tö­öand­ja­le kät­te­saa­dav tööüle­san­ne­te täit­mi­seks väl­jas­pool tö­öae­ga. Val­vea­ja ra­ken­da­mi­seks peab ole­ma sel­le­ko­ha­ne kok­ku­le­pe tö­öand­ja ja töö­ta­ja va­hel, sel­le eest tu­leb töö­ta­ja­le maks­ta ta­su, mis ei to­hi ol­la väik­sem kui kümnen­dik kok­ku­le­pi­tud töö­ta­sust. Kui töö­ta­ja kut­su­tak­se val­vea­jal töö­le, al­gab tö­öaeg. Val­veaeg ei ole ka mit­te puh­keaeg, töö­ta­ja­le peab igal ju­hul li­saks töö- ja val­vea­ja­le jää­ma igap­äe­va­ne ja iganä­da­la­ne puh­keaeg.

Igap­äe­vast puh­keae­ga peab 24-tun­ni­se aja­va­he­mi­ku jook­sul ole­ma üld­ju­hul vä­he­malt 11 tun­di jär­jest, kuid se­da pii­ran­gut ei ko­hal­da­ta ter­vis­hoiu- ja hoo­le­kan­detöö­ta­ja­te­le. Siis­ki ei to­hi ka vii­ma­ti ni­me­ta­tui­le keh­tes­ta­da sel­list tö­öae­ga, mis kah­jus­taks töö­ta­ja ter­vist ja ohu­tust. Iganä­da­last puh­keae­ga peab ole­ma vä­he­malt 48, sum­mee­ri­tud tö­öa­ja ar­ves­tu­se kor­ral vä­he­malt 36 tun­di jär­jest. Al­la 3-aas­ta­se lap­se kas­va­ta­mi­ne töö- ja puh­kea­ja ka­su­ta­mi­sel ee­li­seid ei an­na.

Ra­se­da­te­le ja rin­na­ga toit­va­te­le ema­de­le peab tö­öand­ja töö­ter­vis­hoiu ja tö­öo­hu­tu­se sea­du­se alu­sel loo­ma so­bi­vad töö­tin­gi­mu­sed.

Tö­öand­jal ei ole õigust ühe­pool­selt töö­le­pin­gut muu­ta ega se­da lap­se­hool­dus­puh­ku­se ajal üles öel­da, see­ga keh­tib pä­rast lap­se­puh­ku­se lõppu se­ni­ne töö­le­ping muut­ma­tul ku­jul eda­si. Uue le­pin­gu sõlmi­mi­seks ei ole põhjust.

•• Tööandja tahab sõlmida töötajaga kokkuleppe osalise ajaga töötamiseks kuni aasta lõpuni. Tahan teada, mida peab silmas pidama, enne kui sellisele töölepingu tingimusele alla kirjutada. Mida võib see tulevikus kaasa tuua?

Kui töö­ta­ja on and­nud all­kir­ja töö­le­pin­gus (st nõuso­le­ku) osa­li­se tö­öa­ja­ga töö­ta­mi­seks, toob see kaa­sa eelkõige töö­ta­su ja sel­le­ga ka kesk­mi­se töö­ta­su vä­he­ne­mi­se. Vii­ma­ne oma­kor­da mõju­tab puh­ku­se­ta­su, hai­gus- jm hüvi­tis­te suu­rust.

Töö­le­pin­gus võib muu­da­tu­se tö­öa­jas te­ha nii täh­ta­ja­li­selt kui ka ala­li­selt. Tö­öand­ja peab aga ar­ves­ta­ma sel­le­ga, et üle kok­ku­le­pi­tud tö­öa­ja, sh üle osa­li­se tö­öa­ja töö­ta­mi­ne on üle­tun­nitöö ja see kuu­lub hüvi­ta­mi­se­le va­ba aja või ra­ha­ga.

Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Avaldatud: 10 September 2009

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Hetlin Villak

Tööandjate keskliit: tegemist on eelkõige sotsiaalse abiga, mis on kindlasti vajalik.

Praegu saab ettevõtja töötukassalt taotleda 50-protsendilist palgatoetust uuele töötajale, kes on olnud registreeritud töötu 12 kuud. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri uue plaani kohaselt väheneb toetuse nõuetes tööhõivest väljasoleku aeg üheksa kuuni, seejuures peab inime­ne olema töötuna registreeritud vähemalt kolm kuud. „Vana kava oli tööandjale liiga koormav, mistõttu otsustasimegi töölt eemaloleku aega lühendada,” selgitas Pevkur töökohtade loomise ja tööpuuduse vähendamise kava tööandjate keskliidu volikogu koosolekul. „Ettevõtjate palgatoetus on olulisem muudatus, mille kavas sisse viime,” sõnas Pevkur.

Sotsiaalministri sõnul peaks tähtaegade tõstmine panema tööandjaid uusi töökohti looma. Samuti pole töötud selle kava puhul liiga pikalt hõivest väljas olnud ja inimesel ei jääks märkimisväärset auku sissetulekutesse.

Toetussüsteem jääks palkade suhtes siiski samaks, sest maksimaalne summa, mida töötukassa tööandjale hüvitab, jääb miinimumpalga piiresse (4350 krooni – toim). Hüvitamisele kuuluks pool töötaja palgast.

Palgatoetusteks 94 miljonit

Maksimaalselt saaks tööandja siis töötajale maksta 8700 krooni, kuid praegune keskmine summa, mida töötajale makstakse, on 4260 krooni.

„Kui tööandja võtab lihtsamaid töölisi endale 6000-kroonise kuupalgaga, siis võiks reaalselt rääkida 5000 täiendavast töökohast,” lubas Pevkur ja lisas, et palgatoetuseks on kavas planeeritud 94 miljonit krooni.

Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe sõnul on Pevkuri plaani näol tegemist eelkõige sotsiaalse abiga, mis on kindlasti vajalik.

„On olemas näide Soome lama näol, kus tekkis samuti suur tööpuudus, kuid paljusid ei suudetud tagasi hõivesse suunata, ning seetõttu arvangi, et Pevkuri plaan teenib eesmärki,” lausus Veskimägi. Tema sõnul on aga selge see, et päevapealt kava rakendada ei saa ja ettevõtjatele kaasnevad sellega tõukefondide rahade ümbersuunamised. „Meie ettepanek oleks struktuurifondide raha eelkõige suunata eksportivale ettevõtlusele, kust saab tekitada ka uusi töökohti,” arutles Veskimägi.

Pevkur lootis, et tema töökohtade loomise kava saab täna valitsuses heakskiidu.

Plaan tööpuuduse leevendamiseks
Koolituskaart ja õpipoisikoolitus töötutele

•• Peale ettevõtjatele suunatud meetmete keskendub sotsiaalministri tegevuskava neile töötavatele inimestele, kes on koonda­misohus või saadetud sundpuhkusele, samuti õppetegevusele.

•• Igasse töötukassa kontorisse plaanitakse rajada karjääriinfotuba, kus suunatakse inimesi neile sobivatele koolitustele ja ümberõppele.

•• Hanno Pevkuri plaani kohaselt seatakse sisse ka koolituskaart, mis muudab töötu kooli­tuse paindlikumaks just õige koolitaja leidmise kohalt. „Inimesele, kes soovib ümber õp­pi­da lapsehoidjaks, antakse 15 000 krooni, et ta saaks endale valida sobiva koolitusfirma,” tõi Pevkur näite koolituskaardi kasutusest, kuid lisas, et arveldamine toimub ikkagi otse koolitaja ja töötukassa vahel.

•• Täiesti uue asjana kavatsetaks plaani kohaselt sisse viia õpipoisikoolitus, mis on mõeldud eelkõige nendele inimestele, kellel on ka kutse- või põhiharidus lõpetamata.

•• „Tööpraktika eest makstava päevaraha, kus täna on väga madal tasu (30 krooni päevas – toim), tahaks tõsta 60 krooni peale,” kirjeldas Pevkur plaani järgmist osa.

Avaldatud: 08 September 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agne Narusk

30-mi­nu­ti­li­se­le söö­gi­pau­si­le tu­leb töö­ta­ja lu­ba­da siis, kui tö­öaeg on pi­kem kui kuus tun­di.

„Kas oled mär­ga­nud üht muu­da­tust töö­le­pin­gu­sea­du­ses, mis seos­tub tööp­äe­va ­si­ses­te va­he-ae­ga­de­ga?” küsib per­so­na­li­juht Kris­ti Mi­ki­ver oma Ex­pert2Ex­pert tee­mab­lo­gis www.per­so­na­li­juh­ti­mi­ne.ee. „Ni­melt ei lä­he enam tööp­äe­va­si­se­sed va­hea­jad tö­öa­ja hul­ka. Va­ra­se­malt läk­sid n-ö koh­vi- ja suit­su­pau­sid tö­öa­ja hul­ka ning lõuna­paus mit­te, kuid enam se­da eri­sust ei ole. See­ga on põhimõtte­li­selt võima­lik vas­ta­va­te pau­si­de võrra tö­öae­ga pi­ken­da­da.”

Oleks hu­vi­tav tea­da, kui pal­jud asu­tu­sed ja et­tevõtted se­da võima­lust ka ka­su­ta­vad, kut­sub ta üles tea­da and­ma.

Ka va­nas töö­le­pin­gu­sea­du­ses polnud tegelikult kir­jas, et tö­öand­ja peaks and­ma koh­vi-, suit­su- või tua­le­ti­pau­se, ütleb enda-ni­me­li­se õigu­sa­bi ju­ha­ta­ja He­li Raid­ve. „Ja ku­na pol­nud kir­jas, et neid peaks and­ma, siis loo­mu­li­kult ei ol­nud kir­jas ka see, et neid peaks tö­öa­ja hul­ka ar­ves­ta­ma,” võrd­leb ta kaht töö­le­pin­gu­sea­dust (TLS). „Tä­na­seks keh­ti­vu­se kao­ta­nud töö- ja puh­kea­ja sea­du­se pa­rag­rah­vis 19 oli kir­jas ai­nult see, et tö­öand­ja võib an­da li­saks nn lõuna­va­hea­ja­le muid va­heae­gu, mis ar­va­tak­se tö­öa­ja hul­ka.”

Paanikaks pole põhjust

Uue TLS-i pa­rag­rah­vi 47 teisest lõikest tu­leb töö­ta­ja õigus saa­da pi­ke­ma kui kuue­tun­ni­se töö­ta­mi­se koh­ta vä­he­malt 30 mi­nu­tit va­heae­ga. Se­da va­heae­ga – va­nas mõttes lõuna­pau­si – ei ar­vestada reeg­li­na tö­öa­ja hul­ka, sel­gi­tab He­li Raid­ve. Kui aga tööise­loom on sel­li­ne, et töö­ta­ja­le ei ole võima­lik se­da va­heae­ga kui­da­gi an­da, siis peab tö­ö-and­ja hoo­lit­se­ma sel­le eest, et tub­li tö­öi­ni­me­ne saaks töö­ko­hal ja tö­öa­jast pu­ha­ta ning süüa. Na­gu öel­dud, lä­heks nn püsti­ja­lalõuna või kon­to­ri­laua ta­ga ei­ne­sta­mi­ne siis tö­öa­ja hul­ka.

„Uus sea­dus on üles ehi­ta­tud va­nast eri­ne­valt. Kõike se­da, mi­da võib te­ha, ei ole sea­du­ses­se kir­ja pan­dud, ku­na on ele­men­taar­ne, et kõik, mis po­le kee­la­tud, on lu­ba­tud,” sel­gi­tab Raid­ve. „See­ga loo­mu­li­kult võib tööand­ja ka prae­gu an­da töö-päe­va­si­se­seid va­heae­gu koh­vi­ta­mi­seks, suit­se­ta­mi­seks jms, mis ar­va­tak­se tö­öa­ja hul­ka.

Uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek ei muut­nud keh­te­tuks töö­ter­vis­hoiu- ja tö­öo­hu­tu­se sea­dust, mil­le kol­mas pa­rag­rahv ütleb muu­ hul­gas nii: „Suu­re füüsi­li­se või vaim­se töö­koor­mu­se, pi­ka-a­ja­li­ses sun­da­sen­dis töö­ta­mi­se või mo­no­toon­se töö pu­hul peab tö­öand­ja võimal­da­ma tööp­äe­va või töö­va­he­tu­se jook­sul töö­ta­ja­le tö­öa­ja hul­ka ar­va­ta­vad va­hea­jad.” Ikka on õigus saa­da sil­ma­de puh­ka­mi­seks pau­se neil, kes ku­va­ri­ga töö­ta­vad, juhul kui pole võima­lik va­hel­du­seks täi­ta teist­su­gu­seid tööüle­san­deid, mis teraseid silmi ei eelda.

Tasub teada

Kehtivuse on kaotanud kuus seadust
Uue TLS-i jõustumisega muutus kehtetuks:

•• EV töölepinguseadus
•• palgaseadus
•• töö- ja puhkeaja seadus
•• puhkuseseadus
•• Eesti NSV töökoodeks
•• töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse töösuhet puudutavad sätted.

Allikas: tööinspektsioon
Vaata: www.ti.ee