Artiklid
Autor: Lemmi Kann, raamatupidaja.ee toimetaja
Maksumaksjate liit pärib sotsiaalministeeriumilt ja rahandusministeeriumilt aru haigusrahade arvutamise kohta, kuna töölepinguseadusest tulenevalt on selle aluseks oleva keskmise palga arvutamiseks kolm erinevat paragrahvi.
Mitmed maksumaksjate liidu liikmed on meie poole pöördunud ja küsinud, kuidas see arvutamine toimuma peab. Segadus on päris suur, nentis maksumaksjate liidu vanemjurist Martin Huberg.
Maksumaksjate liit pöördus 4. septembril nii sotsiaalministeeriumi kui rahandusministeeriumi poole ja küsis selgitust segaduse aluseks oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätte kohta, mille kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepinguseaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.
Töölepingu nimetatud sätte alusel välja antud Vabariigi Valitsuse määruses nr 91 on aga kolm erinevat keskmise palga arvutamise korda üldine kord vastavalt §-le 2, tööpäevatasu arvutamine vastavalt §-e 3 ning puhkusetasu arvutamine vastavalt §-le 4.
Kõik need korrad võivad keskmise palga arvutamisel erinevaid tulemusi anda.
Millised erinevused nimetatud kolmest paragrahvist tekivad, selgitas maksumaksjate liidu jurist Gaily Kuusik.
Võtame olukorra, kus Mari oli septembris haige 8 päeva ning tööandja peab hakkama septembris Marile haigusraha maksma vähemalt 4-8 päeva eest. Mari on eelneva 6 kuu jooksul olnud puhkusel kogu juuni ning märtsis haiguslehel 7 päeva. Mari kuupalk oli 10000 ning märtsis seoses haiguslehel olekuga oli Mari kuutasuks 8000 krooni.
1) Üldkord (§ 2)
Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Seega võetakse nimetatud korra alusel haigusraha arvutamisel arvesse kogu palgatulu mis eelneva 6 kuu jooksul on teenitud.Üldkorra puhul ei võeta arvesse asjaolusid, et isik on olnud vahepeal haige vmt. Kõik päevad kuuluvad arvestusse.
Sellisel juhul saaks Mari haigusraha kõige vähem 913 krooni:
kalendripäevi 184
töötasu 48 000,00
kalendripäeva tasu 260,87
haigusraha 1 päev (70%) 182,61
Haigusraha kokku 913,04
2) Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (§ 3)
Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel.
TLS § 19 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
Selle sätte puhul võetakse niisiis arvestusse hoopis kalendaarsed tööpäevad, mitte kalendripäevad. Kui nimetatud ajavahemiku jooksul on töötaja olnud näiteks haige või puhkusel, jäävad ka need tööpäevad arvestusest välja.
Selle sätte alusel saaks Mari haigusraha kõige enam 1663 krooni:
kalendaarsed tööpäevad 126
TLS § 19 puudutud päevad 25
töötasu 48000,00
tööpäevatasu 475,25
haigusraha 1 päev (70%) 332,67
Haigusraha kokku 1 663,37
3) Puhkusetasu arvestamine (§ 4)
Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel. Seega võetakse kolmanda sätte puhul taas kord arvestusse kalendripäevad. Erisus üldkorraga seisneb aga selles, et arvestusest jäetakse välja need päevad, kui isik on olnud puhkusel või haiguslehel jmt (TLS § 19) ning lisaks ka rahvuspühad ja riigipühad.
Selle sätte rakendamisel saaks Mari haigusraha 1183 krooni:
kalendripäevi 184
TLS § 19 puudutud päevad 35
riigipühad 7
töötasu 48000,00
kalendripäeva tasu 338,03
haigusraha 1 päev (70%´) 236,62
Haigusraha kokku 1 183,10
Sotsiaalministeerium on oma kodulehel öelnud, et haigusraha arvestamisel peaks just nimelt sellest puhkusetasu arvestamise korrast lähtuma, ainult selle erinevusega, et rahvus- ja riigipühi arvestusest välja ei jäeta. Seadustest ega ka keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast see aga Kuusiku sõnul välja ei tule.
Sotsiaalministeeriumi loodud reeglite kohaselt tuleks Marile maksta haigusraha 1128 krooni:
kalendripäevi 184
TLS § 19 puudutud päevad 35
töötasu 48000,00
kalendripäeva tasu 322,15
haigusraha 1 päev (70%) 225,50
Haigusraha kokku 1 127,52
Sotsiaalministeerium on oma tõlgenduse puhul võtnud analoogia ravikindlustusseadusega, mis on iseenesest mõistlik, aga pole meie hinnangul päris seadusega kooskõlas, nentis Huberg viidates sellele, et tõlgendusest üksi ei piisa, vaid see tuleks ka määrusesse kirja panna. Praegu ongi selline olukord, kus keegi ei tea, millist meetodit valida.
Kumbki ministeerium ei ole tänase päeva seisuga maksumaksjate liidule veel vastanud.
Katre Pilvinski
Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp tõdes, et isegi kui meie noor ettevõtlus loodab sellele küsimusele lihtsaid vastuseid leida, siis kahjuks neid ei ole...
"Töömotivatsioon on keeruline nähtus, alati seotud emotsioonidega. Seetõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik anda lihtsaid "tööriistu", mis sobiksid kõikidele ettevõtetele," sõnas organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp.
"Kõikidest ettevõtmistest, mis tehti kulude kärpimiseks, tõuseb tulevikus tulu ainult siis, kui jääjad uues olukorras hakkama saavad ja ettevõtte kriisist välja veavad," selgitas Tepp.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4435/uud_uudidx_443501.html
(originaalartikli viitelt).
Helve Toomla, jurist
Lähen sügisel lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle. Kas mul kehtib sama tööleping, mille sõlmisin enne lapsega koju jäämist või on vaja sõlmida uus? Küsin ka, et kas mul on õigus keelduda valvetest (töötan meditsiiniasutuses kaheksa tundi päevas), kui mul on alla kolme-aastane laps. Töökorralduslikult on valves olemine vajalik.
Küsija peab oma valveaja puhul ilmselt silmas tööaega, ta on siis tööl ja täidab tööandja korraldusi. Valveaeg õiguslikus mõttes ei kuulu tööaja hulka, töölepinguseaduse (TLS) § 48 kohaselt on see aeg, mil töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja rakendamiseks peab olema sellekohane kokkulepe tööandja ja töötaja vahel, selle eest tuleb töötajale maksta tasu, mis ei tohi olla väiksem kui kümnendik kokkulepitud töötasust. Kui töötaja kutsutakse valveajal tööle, algab tööaeg. Valveaeg ei ole ka mitte puhkeaeg, töötajale peab igal juhul lisaks töö- ja valveajale jääma igapäevane ja iganädalane puhkeaeg.
Igapäevast puhkeaega peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul olema üldjuhul vähemalt 11 tundi järjest, kuid seda piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele. Siiski ei tohi ka viimati nimetatuile kehtestada sellist tööaega, mis kahjustaks töötaja tervist ja ohutust. Iganädalast puhkeaega peab olema vähemalt 48, summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest. Alla 3-aastase lapse kasvatamine töö- ja puhkeaja kasutamisel eeliseid ei anna.
Rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele peab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel looma sobivad töötingimused.
Tööandjal ei ole õigust ühepoolselt töölepingut muuta ega seda lapsehoolduspuhkuse ajal üles öelda, seega kehtib pärast lapsepuhkuse lõppu senine tööleping muutmatul kujul edasi. Uue lepingu sõlmimiseks ei ole põhjust.
Tööandja tahab sõlmida töötajaga kokkuleppe osalise ajaga töötamiseks kuni aasta lõpuni. Tahan teada, mida peab silmas pidama, enne kui sellisele töölepingu tingimusele alla kirjutada. Mida võib see tulevikus kaasa tuua?
Kui töötaja on andnud allkirja töölepingus (st nõusoleku) osalise tööajaga töötamiseks, toob see kaasa eelkõige töötasu ja sellega ka keskmise töötasu vähenemise. Viimane omakorda mõjutab puhkusetasu, haigus- jm hüvitiste suurust.
Töölepingus võib muudatuse tööajas teha nii tähtajaliselt kui ka alaliselt. Tööandja peab aga arvestama sellega, et üle kokkulepitud tööaja, sh üle osalise tööaja töötamine on ületunnitöö ja see kuulub hüvitamisele vaba aja või rahaga.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Hetlin Villak
Tööandjate keskliit: tegemist on eelkõige sotsiaalse abiga, mis on kindlasti vajalik.
Praegu saab ettevõtja töötukassalt taotleda 50-protsendilist palgatoetust uuele töötajale, kes on olnud registreeritud töötu 12 kuud. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri uue plaani kohaselt väheneb toetuse nõuetes tööhõivest väljasoleku aeg üheksa kuuni, seejuures peab inimene olema töötuna registreeritud vähemalt kolm kuud. Vana kava oli tööandjale liiga koormav, mistõttu otsustasimegi töölt eemaloleku aega lühendada, selgitas Pevkur töökohtade loomise ja tööpuuduse vähendamise kava tööandjate keskliidu volikogu koosolekul. Ettevõtjate palgatoetus on olulisem muudatus, mille kavas sisse viime, sõnas Pevkur.
Sotsiaalministri sõnul peaks tähtaegade tõstmine panema tööandjaid uusi töökohti looma. Samuti pole töötud selle kava puhul liiga pikalt hõivest väljas olnud ja inimesel ei jääks märkimisväärset auku sissetulekutesse.
Toetussüsteem jääks palkade suhtes siiski samaks, sest maksimaalne summa, mida töötukassa tööandjale hüvitab, jääb miinimumpalga piiresse (4350 krooni toim). Hüvitamisele kuuluks pool töötaja palgast.
Palgatoetusteks 94 miljonit
Maksimaalselt saaks tööandja siis töötajale maksta 8700 krooni, kuid praegune keskmine summa, mida töötajale makstakse, on 4260 krooni.
Kui tööandja võtab lihtsamaid töölisi endale 6000-kroonise kuupalgaga, siis võiks reaalselt rääkida 5000 täiendavast töökohast, lubas Pevkur ja lisas, et palgatoetuseks on kavas planeeritud 94 miljonit krooni.
Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe sõnul on Pevkuri plaani näol tegemist eelkõige sotsiaalse abiga, mis on kindlasti vajalik.
On olemas näide Soome lama näol, kus tekkis samuti suur tööpuudus, kuid paljusid ei suudetud tagasi hõivesse suunata, ning seetõttu arvangi, et Pevkuri plaan teenib eesmärki, lausus Veskimägi. Tema sõnul on aga selge see, et päevapealt kava rakendada ei saa ja ettevõtjatele kaasnevad sellega tõukefondide rahade ümbersuunamised. Meie ettepanek oleks struktuurifondide raha eelkõige suunata eksportivale ettevõtlusele, kust saab tekitada ka uusi töökohti, arutles Veskimägi.
Pevkur lootis, et tema töökohtade loomise kava saab täna valitsuses heakskiidu.
Plaan tööpuuduse leevendamiseks
Koolituskaart ja õpipoisikoolitus töötutele
Peale ettevõtjatele suunatud meetmete keskendub sotsiaalministri tegevuskava neile töötavatele inimestele, kes on koondamisohus või saadetud sundpuhkusele, samuti õppetegevusele.
Igasse töötukassa kontorisse plaanitakse rajada karjääriinfotuba, kus suunatakse inimesi neile sobivatele koolitustele ja ümberõppele.
Hanno Pevkuri plaani kohaselt seatakse sisse ka koolituskaart, mis muudab töötu koolituse paindlikumaks just õige koolitaja leidmise kohalt. Inimesele, kes soovib ümber õppida lapsehoidjaks, antakse 15 000 krooni, et ta saaks endale valida sobiva koolitusfirma, tõi Pevkur näite koolituskaardi kasutusest, kuid lisas, et arveldamine toimub ikkagi otse koolitaja ja töötukassa vahel.
Täiesti uue asjana kavatsetaks plaani kohaselt sisse viia õpipoisikoolitus, mis on mõeldud eelkõige nendele inimestele, kellel on ka kutse- või põhiharidus lõpetamata.
Tööpraktika eest makstava päevaraha, kus täna on väga madal tasu (30 krooni päevas toim), tahaks tõsta 60 krooni peale, kirjeldas Pevkur plaani järgmist osa.
Agne Narusk
30-minutilisele söögipausile tuleb töötaja lubada siis, kui tööaeg on pikem kui kuus tundi.
Kas oled märganud üht muudatust töölepinguseaduses, mis seostub tööpäeva siseste vahe-aegadega? küsib personalijuht Kristi Mikiver oma Expert2Expert teemablogis www.personalijuhtimine.ee. Nimelt ei lähe enam tööpäevasisesed vaheajad tööaja hulka. Varasemalt läksid n-ö kohvi- ja suitsupausid tööaja hulka ning lõunapaus mitte, kuid enam seda erisust ei ole. Seega on põhimõtteliselt võimalik vastavate pauside võrra tööaega pikendada.
Oleks huvitav teada, kui paljud asutused ja ettevõtted seda võimalust ka kasutavad, kutsub ta üles teada andma.
Ka vanas töölepinguseaduses polnud tegelikult kirjas, et tööandja peaks andma kohvi-, suitsu- või tualetipause, ütleb enda-nimelise õigusabi juhataja Heli Raidve. Ja kuna polnud kirjas, et neid peaks andma, siis loomulikult ei olnud kirjas ka see, et neid peaks tööaja hulka arvestama, võrdleb ta kaht töölepinguseadust (TLS). Tänaseks kehtivuse kaotanud töö- ja puhkeaja seaduse paragrahvis 19 oli kirjas ainult see, et tööandja võib anda lisaks nn lõunavaheajale muid vaheaegu, mis arvatakse tööaja hulka.
Paanikaks pole põhjust
Uue TLS-i paragrahvi 47 teisest lõikest tuleb töötaja õigus saada pikema kui kuuetunnise töötamise kohta vähemalt 30 minutit vaheaega. Seda vaheaega vanas mõttes lõunapausi ei arvestada reeglina tööaja hulka, selgitab Heli Raidve. Kui aga tööiseloom on selline, et töötajale ei ole võimalik seda vaheaega kuidagi anda, siis peab töö-andja hoolitsema selle eest, et tubli tööinimene saaks töökohal ja tööajast puhata ning süüa. Nagu öeldud, läheks nn püstijalalõuna või kontorilaua taga einestamine siis tööaja hulka.
Uus seadus on üles ehitatud vanast erinevalt. Kõike seda, mida võib teha, ei ole seadusesse kirja pandud, kuna on elementaarne, et kõik, mis pole keelatud, on lubatud, selgitab Raidve. Seega loomulikult võib tööandja ka praegu anda töö-päevasiseseid vaheaegu kohvitamiseks, suitsetamiseks jms, mis arvatakse tööaja hulka.
Uue töölepinguseaduse tulek ei muutnud kehtetuks töötervishoiu- ja tööohutuse seadust, mille kolmas paragrahv ütleb muu hulgas nii: Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pika-ajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Ikka on õigus saada silmade puhkamiseks pause neil, kes kuvariga töötavad, juhul kui pole võimalik vahelduseks täita teistsuguseid tööülesandeid, mis teraseid silmi ei eelda.
Tasub teada
Kehtivuse on kaotanud kuus seadust
Uue TLS-i jõustumisega muutus kehtetuks:
EV töölepinguseadus
palgaseadus
töö- ja puhkeaja seadus
puhkuseseadus
Eesti NSV töökoodeks
töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse töösuhet puudutavad sätted.
Allikas: tööinspektsioon
Vaata: www.ti.ee
Lehekülg 1320 / 1593