Artiklid

Agne Narusk

Üli­koo­li­ha­ri­du­se­ga töö­tu tead­mis­te ja os­kus­te­ga haa­ku­vad üksi­kud töö­tu­ru­koo­li­tu­sed.

Ma­re (ni­mi in­terv­juu and­ja pal­vel muu­de­tud) koon­da­ti rah­vus­va­he­li­se or­ga­ni­sat­sioo­ni Tal­lin­na esin­du­sest pea kaks aas­tat ta­ga­si. Päe­va, mil ta esi­mest kor­da si­se­nes töö­tu­rua­me­ti uk­sest, mä­le­tab nai­ne häs­ti – 1. au­gust 2007. Jär­je­kor­di siis veel pol­nud.

Sel­lest ajast pea­le käis Ma­re iga kuu töö­tu­rua­me­tis, et an­da vai­ki­des all­ki­ri vai­ki­des ula­ta­tud tö­öot­si­mis­ka­va­le – olu­kord muu­-tus­te­ta. „I­ga kuu, kok­ku­le­pi­tud päe­val sei­san ära pi­ka jär­je­kor­ra ja an­nan amet­ni­ku­le all­kir­ja, na­gu kri­mi­naal­hool­du­sel oli­ja. Mi­nu ni­me­ga kaust, ku­hu li­sa­tak­se ala­ti uus all­kir­ja­ga pa­ber, on kas­va­nud ju­ba pä­ris kop­sa­kaks toi­mi­kuks,” rää­gib ta. „Miks? Al­gul seepä­rast, et sain töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist, nüüd seetõttu, et nii säi­lib töö­tul ra­vi­kind­lus­tus.”

Vai­kus ka­hel pool lau­da kes­tis ter­ve aas­ta. Siis läks juh­tu­mi­kor­ral­da­ja su­ve­puh­ku­se­le ning tu­lu­tust tö­öot­si­mi­sest ja kan­di­dee­ri­mis­test vä­si­nud nai­ne ot­sus­tas ase­mi­kult küsi­da koo­li­tusvõima­lus­te koh­ta. Ülla­tu­nud kon­sul­tant saa­tis sak­sa fi­lo­loo­gi ha­ri­du­se­ga nai­se karjää­rinõus­ta­ja ju­tu­le. Vii­ma­ne möö­nis: jah, teie olu­kord on ras­ke. Kii­tis nai­se vap­rust ot­si­da tööd töö­por­taa­li­de kau­du. Ja soo­vi­tas siis klien­di­tee­nin­da­ja koo­li­tust (sest kee­vi­ta­jaks Ma­re õppi­da ei taht­nud). „Sai­me mõle­mad aru, et see on roh­kem te­raa­pia eest,” nen­dib Ma­re. Aga karjää­rinõus­ta­ja rek­laam­lau­se „90 prot­sen­ti lõpe­ta­ja­test saa­vad ta­va­li­selt töö­ko­ha” ning kur­su­se raa­mes pa­ku­tav 40 tun­di ve­ne ja ing­li­se kee­le õpet said ot­sus­ta­vaks. Ülejää­nu võtab ta kok­ku sõna­de­ga: „See, mi­da seal õpe­ta­ti, kuu­lub ene­sest mõis­te­ta­valt hea las­tetoa juur­de. Ei tead­nud, kas nut­ta või naer­da.” Õp­peeks­kur­sioon te­le­fo­ni­tee­nin­du­se kõne­kes­ku­ses­se oli eh­ma­tav. „Sain aru, et olen täies­ti va­les ko­has,” nen­tis Ma­re.

„Rää­ki­sin oma juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­ga sel­lest. Te­ma vas­tas: aga mi­na teid ju klien­di­tee­nin­da­ja koo­li­tu­se­le ei suu­na­nud, ise läk­si­te,” lõpe­tab Ma­re tee­ma.

Mi­da päev eda­si, se­da vä­hem jul­ges ta mi­da­gi küsi­da juh­tu­mi­kor­ral­da­jalt – ka ju ini­me­ne ja oma suu­re töö­koor­mu­se­ga kim­pus. Lõpuks lei­dis in­ter­ne­tist gii­di­koo­li­tu­se pak­ku­ja – see oli mi­da­gi, mil­le­ga võiks võõrfi­lo­loog lei­ba tee­ni­da. Lei­dis sel­le­gi sät­te, mis lu­bab erand­kor­ras töö­tu­rua­me­til koo­li­tust tel­li­da ka üksi­ku­te­le hu­vi­lis­te­le, ja täi­tis aval­du­se. Koo­li­tu­se­ni oli ae­ga kolm ja pool nä­da­lat. „Vaa­ta­me, kui­das sel­le­ga on, sel­le­le te­hak­se rii­gi­han­ge, he­lis­ta­ge kuu lõpus,” sel­gi­tas kon­sul­tant.

Pä­rast kuut tühja te­le­fo­nikõnet laa­dis „ei, ma ei tea, kui­das sel­le­ga on, he­lis­ta­ge tei­sel numb­ri­l”, „meie­ni po­le see jõud­nud, he­lis­ta­ge tei­sel numb­ri­l”, „he­lis­ta­ge nei­le, kes rii­gi­han­get tee­va­d” al­gas gii­di­koo­li­tus pea­le il­ma Ma­re­ta.

Epiloog

Töö­tu­rua­me­ti Tal­lin­na ja Har­ju­maa osa­kond vas­tab 5. veeb­rua­ril do­ku­men­dis 4.1/5751 Ma­re kir­ja­li­ku­le jä­re­lepä­ri­mi­se­le kok­kuvõtvalt nii: gii­di­na töö­ta­mi­seks tu­leb lä­bi te­ha ates­tee­ri­mi­ne. Ek­sa­miküsi­mu­sed, es­see­de tee­mad, aval­du­se for­mu­lar jne on va­balt kät­te­saa­da­vad gii­di­de ühin­gu ko­du­le­heküljel. See­ga saab õppi­da ise­seis­valt ja po­le va­ja­lik gii­di­koo­li­tus, et ates­tee­ri­tud gii­di­na töö­le asu­da. Kui prae­gu koo­li­tu­se­le min­na, ei leiaks gii­di­na tööd nii­kui­nii, sei­sab vas­tus­kir­jas.

Ma­re aga läks ja lae­nas sõb-ralt 3500 kroo­ni koo­li­ra­ha ning loo­dab juba sel su­vel õppi­nud ja ates­tee­ri­tud gii­di­na tu­ris­te abis­ta­da.

Töötutele koolituse “kinkekaardid”

•• Kui sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna ette valmistatav kupongikoolituse idee leiab heakskiidu, võib registreeritud töötu nn kinkekaardi alusel valida ise endale vajaliku koolituse.

•• Praegu ei võeta töötuna arvel olijaid töötavatele ja tööotsijatele mõeldud kursustele isegi siis, kui seal leidub vabu kohti. Kui kupongikoolitus käiku läheb, see vahe kaob. „Inimese jaoks tähendab see, et ta ei pea enam oma staatuse pärast muretsema ning võib valida just selle kooli ja eriala, mis on tema eduka toimetuleku eelduseks,” ütles tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann. Tema hinnangul peaks eurorahale toetuv katseprojekt valmis saama sügiseks.

Kommentaar

Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor

Tööturukoolitusel on kaks suunda: koolitada inimesi sinna, kuhu on tegelikult töötajaid vaja, ning üldkompetentse andev koolitus väga mahukatele riskigruppidele, nt riigikeelekoolitus muukeelsetele töötutele. Me ei saa anda inimestele teist kõrgharidust, anname vajaliku annuse praktilisi oskusi, et ta saaks n-ö tagasi ree peale, et siis ise edasi liikuda. Ajal, mil Mare töötuks jäi, valitses tööturul pigem tööjõu puudus. Tema haridust ja tööandjate vajadusi arvestades oli väga suur tõenäosus, et ta leiab kiiresti uue töökoha. Seetõttu soovitati tal lisaks tööturuametis pakutavatele töökohtadele kasutada ka kõiki teisi võimalikke tööotsingu portaale.

Kui selgus, et olemasolevatele võimalustele vaatamata Mare siiski ei suutnud rakendust leida, pakuti talle koolitust, mille vajalikkuses veenduti koos karjäärinõustajaga.

Nõustamise käigus selgitati ka tulevase töö sisu ja nii jääb arusaamatuks, miks ta pärast koolitust töölemineku kasuks ei otsustanud.

Agne Narusk

Wendy Holdeni bestselleris „Full Mon­ty” sätib auväärt keskealine majaomanik igal hommikul lipsu kaela, võtab portfelli näppu, suudleb naist ja läheb… pargipingile pilvi vaatlema.

Keskpäeval harutab võileiva paberist välja ja vaatab kella: „töölt” kojuminekuni on jäänud neli tundi.

Kui see Inglismaa teraspealinna kurbus samanimelise filmi kaudu Eestisse jõudis, kõkutati siinmail mõnuga naerda. Miks ka mitte, esimene suur Nõukogude aja järgne koondamislaine oli üle elatud ning elu läks ülesmäge. Nüüd seisab kalendris 2009 ja ma – palun ärge naerge – tunnen üht eesti meest, kes igal hommikul ajab habet, topib lapsed autosse ja viib kooli ning… sõidab linnast välja metsa sülearvutist tööportaale kammima. Et jumala eest leida enne, kui sugulased teada saavad, uus töökoht. 34-aastane tehnikaülikooli magistrikraadiga mees oli seni töötanud puidufirmas projektijuhina. Palk oli hea, lips kohustuslik ning staatus omade seas üle keskmise.

Hea haridusega ja edukatest, seni valdavalt juhi või spetsialistina töötanud inimestest on saanud tööturul jõudsalt kasvav varjatud riskirühm – seda kinnitas hiljuti vestluses ka tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson. Keegi ei tea, kui palju neid tegelikult on. Harva pöörduvad nad tööst ilma jäänuna tööturuametisse, sest arrogantsi pole koondamisteade enamasti vähendanud.

On „nemad, töötud” ja mina, kes „praegu olude sunnil veidike ringi vaatab”. On üldteada tõde, et tööturuameti stendidel ripub üliharva samaväärseid pakkumisi senisele projekti-, valdkonna-, osakonna-, töögrupi-, turundus- või keskastmejuhile. Nagu seegi, et viis aastat Tartus või Cambridge’is õppinule pole pakkuda tööturukoolitust, mis arvestaks tema olemasolevaid oskusi-teadmisi. Tõsi, mõni finantsdivisjoni juht õpib pottsepaks ja elab õnnelikult oma kätetööst rõõmu tundes elu lõpuni. Igaüks pole nii kardinaalseks elumuutuseks valmis. Ja miks peakski?

Ärge jääge salatöötuks

Ka riigil tuleb odavam mitte ümber õpetada, vaid täiendusõpet pakkuda. Kui eelmisel nädalal küsis Eesti Päevaleht vastselt sotsiaalministrilt, kas mitte ka kõrgkoolid ei peaks kiiremini reageerima tekkinud olukorrale tööturul ja rakendama uusi õppesuundi, vastas Hanno Pevkur: „Kõrgkoolide juures toimub ikka teadustegevus. Kõrghariduse omandamine ei ole see, mis kiiresti ree peale aitaks.” (EPL, 26.2) Sama möönab tänases lehes tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson: tööturuamet ei saa anda inimestele teist kõrgharidust.

Ei saa tõesti ja ausalt öeldes pole tulnud pähegi seda eeldada ja oodata. Mis aga takistab riigil pakkumast näiteks kõrgharidusega võõrfiloloogile kursust FIE raamatupidamise alustest? Või eesti filoloogile ülikooli juures 30-tunnist korrektuurikursust, et ta saaks juba olemasolevaid teadmisi praktiliste oskustega täiendada ning need üheskoos käiku lasta näiteks šampoonisiltide tõlkeid või lõputöid parandades? Miks ei võiks bioloogist ehitusobjekti juhile pakkuda näiteks ettevõtluse aluste kursust? Või teha neile, kellel omal ajal jäi ülikoolis pedagoogi kutseaasta läbimata või lõpetamata, uuesti õpetajaõppesse astumine võimalikult lihtsaks?

See, et kõrgkoolidest tulevad tööturule enamasti hea hariduse, kuid praktiliste oskusteta inimesed, kes lugematutes büroodes askeldavad, on piisav põhjus, miks tööturukoolitusse praeguses olukorras oma panus anda. Nagu seegi, et avalike suhete juhist keevitaja koolitamine läheb lõppkokkuvõttes mitu korda rohkem maksma kui tema teadmistepagasile pisikese „nükke” lisamine, mis aitaks tal uue suuna leida.

Kasutamata võimalusi tööturukoolituse ülesehitamiseks, mis tõesti inimesi aitaks, jagub. Tuleb vaid koostööd teha ning alustuseks näiteks välja uurida, miks meil on täitmata 500 keevitajakohta, kuid keegi keevitajaks õppida ei taha. Mina näiteks juba tean vastust. Ja see pole „töötud ei taha tööd teha”. Seni aga palun ärge minge hommikuti „tööle”.

Tehke parem nii, nagu tegid mehed Sheffieldi linnas: saage kokku ja võtke midagi koos ette, sest ennegi on igapäevastest vestlustest edasiviivaid ideid koorunud. Püksid jätke jalga – et pea püsiks jahe, peavad jalad olema soojas.

Riina Kallas

Tööturuamet plaanib alates 16. märtsist ametile laekuvaid töökuulutusi korra nädalas internetis avaldada.

Kui võrrelda Soome ja Eesti tööturuametite kodulehekülgi, siis võib arvata, et e-riik on hoopis Soome. Üle-lahenaabrite veebilehekülg sisaldab nii töökuulutusi kui ka värskete tööotsijate CV-sid, õigemini lühikirjeldusi, kus tööotsija pingevabalt ise siis selgitab, mida ta teinud on, millist tööd otsib, milliseid keeli oskab jne.

Eesti tööturuameti kodulehelt kuulutusi ei leia, küll aga ripub seal üleval info töötute õigustest ja kohustustest. Töötule tähendab see aga seda, et ameti kaudu liikuvatele töökuulutustel saab silma peal hoida vaid ameti esindustes pidevalt kohal käies.

Hiljuti autojuhina töö kaotanud Kaarel ütles, et Soome tööturuameti kodulehelt torkavad töökuulutused esimese asjana silma. „Meil on aga kogu lehekülg täis ülikeerulist bürokraatiat, mis tuleb endale selgeks teha.“

„Kui Soome lehel saab avaldusi teha interneti kaudu, siis Eesti omal see ei ole miskipärast võimalik,“ sõnas Kaarel. „Tööturuametile on see ilmselt oluline, et inimesed saavad sabas seista ja et nendega saaks kohapeal kohtuda.“

Asi on nutune

„Asi on jah nutune olnud,“ nentis tööturuameti avalike suhete nõunik Erko Vanatalu. „See ei ole normaalne, et inimesed lähevad ja loevad paberilipakatelt töökuulutusi, samas kui meil on e-riik.“

„See, et avaldusi ei interneti kaudu esitada ei saa, on iseenesest tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenev nõue, mis ütleb, et töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks tuleb tööturuametisse isiklikult pöörduda,“ lisas Vanatalu.

Kuulutuste netti jõudmist on aga seni takistanud asjaolu, et tööturuametil on puudunud vahendid kaasaegse töövahendusportaali loomiseks.

Kuigi mõtteid töökuulutuste avaldamisest on mõlgutatud alates sügisest, jõuavad esimesed kuulutused internetti alates märtsi keskpaigast ning sedagi exceli-tabeli kujul.

Uued kuulutused igal esmaspäeval

„Uued töökuulutused jõuavad veebilehele igal esmaspäeval ning seetõttu võivad need nädala lõpuks sisaldada vanu andmeid,“ tunnistas ka Vanatalu. Esialgu aga paremat lahendust ei ole.

Ükskõik millise töökuulutuse avaldamiseks on vaja tööandja luba ning järgmisel nädalal helistavad konsultandid läbi kõik tööandjad, kel kuulutus üleval ripub. Kokku on kuulutusi üle-Eesti üle 1900.

Uute töökuulutuste sisestamisel saavad tööandjad juba praegu valida, kas nad soovivad kuulutuse avaldamist tööturuameti kodulehel ja ka teistes tööportaalides või mitte.

Uus lehekülg valmimas

Paremat veebilahendust on oodata alles tööturuameti ja töötukassa ühinemise järel, kui valmib uus ja loodetavasti interaktiivsem kodulehekülg. Esialgsete plaanide järgi peaks kodulehekülg Vanatalu sõnul valmima järgmise aasta algul.

BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim ütles, et tööturuameti soov töökuulutused internetti viia on info levitamise operatiivsuse seisukohalt väga hea mõte. „Kõige tähtsam on, et info levitamine oleks täpselt ajastatud ning et kuulutused ei aeguks,“ sõnas Puhkim. Nädalast kuulutuste värskendamist pidas Puhkim täiesti piisavaks.

BLRT on viimase poole aasta jooksul tööle võtnud 100 inimest ning tervelt kolmandik töötajatest on leitud tööturuameti kaudu. Metallitööstuses tegevana vajab ettevõte pidevalt remondilukkseppi, keevitajaid jt ametimehi. Tööturuameti eripäraks on olnud Puhkimi sõnul see, et vabadele ametikohtadele on leitud ka töötajaid, kes varem pole metallitööstussektoris töötanud.

Alates tänasest pikeneb Tööinspektsiooni juristi infotelefoni tööaeg ühe tunni võrra.

Telefoninumbril 640 6000 antakse infot Tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele. Infotelefonis vastab jurist töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka ja töökeskkonna ohutust, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele.

Infotelefon töötab alates tänasest, 2. märtsist igal tööpäeval kell 10:00 -15:00

Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon

Agnes Ojala

Ministeerium koostab Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutamiseks uut programmi.

„Kõiki­del ei ole kind­las­ti koo­li­tust va­ja. Va­ja­dus sel­gub vest­lu­ses töö­tu­rua­me­ti kon­sul­tan­di­ga ja kui ühe­le nõule ei jõuta, suu­na­tak­se töö­tu karjää­rinõus­ta­mi­se­le,” tut­vus­tas ame­ti pres­sie­sin­da­ja Er­ko Va­na­ta­lu süstee­mi, tun­nis­ta­des, et ko­he amet töö­tu­le koo­li­tust pak­ku­ma ei hak­ka, nii et oma init­sia­tiiv tu­leb ka­suks. „Pä­ris nii siis­ki ei saa, et ini­me­ne tu­leb mei­le ja ütleb: pa­lun mul­le see ja see koo­li­tus,” li­sas ta.

Va­na­ta­lu sõnul kes­tab koo­li­tus­va­ja­dus­te väl­ja­sel­gi­ta­mi­ne ole­ne­valt ko­hast vä­ga eri­ne­valt – Tal­lin­nas võib sel­leks ku­lu­da paar kuud, Lää­ne-Vi­ru­maal ja Hiiu­maal mõni päev. Ka tu­leb so­bi­vat koo­li­tust oo­da­ta, sest kur­su­sed tel­li­tak­se han­ke­ga.

Mul­lu käis töö­tu­rua­me­ti koo­li­tus­tel 5451 ini­mest. Enim lä­bi­ti tö­öot­sin­gu­koo­li­tu­si, kus õpi­tak­se tööjõutu­ru­le naas­mi­seks va­ja­lik­ke os­ku­si. Roh­kelt osaleti ka juuk­su­ri­te­le ja teis­te­le os­kustöö­lis­te­le mõel­dud koo­li­tu­stel – li­gi 4000 kor­ral.

Töö­tu­rua­me­ti ju­ha­ta­ja Tii­na Or­mis­son usub, et koo­li­tu­sed on suu­na­tud õiges­ti. „Koo­li­ta­me pal­ju kee­vi­ta­jaid, sest nei­le on ka enim töö­pak­ku­mi­si,” tõi ta näi­te.

Nii jätkata pole mõistlik

Or­mis­so­ni sõnul on prae­gu kee­ru­li­ne ot­sus­ta­da, ke­da ja kui pal­ju koo­li­ta­da. „Tee­me koostööd ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi­ga, kes hak­kab et­tevõtteid eks­por­dil abis­ta­ma. Kui sel­gub, et kel­le­gi on va­ja sa­da ini­mest, ke­da saab kol­me-nel­ja kuu­ga väl­ja õpe­ta­da, siis pea­me sel­lest tead­ma.”

Siis­ki tun­nis­tas Or­mis­son, et se­ni­sel moel jät­ka­ta ei ole mõist­lik ja töö­tu­rua­met võiks töö­tuid riik­li­ku tel­li­mu­se alu­sel suu­na­ta kut­seõppea­su­tus­tes­se. Sel­leks tu­leks es­malt sea­dust muu­ta.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi tö­öa­la ase­kants­ler Eg­le Kää­rats sõnas, et olu­kord hak­kab muu­tu­ma. „Töö­tu­ru­koo­li­tu­si ra­has­ta­tak­se val­da­valt Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­dist ja uue prog­ram­mi koos­ta­mi­ne on just kä­sil,” mär­kis ta. Se­ni kor­ral­da­tud koo­li­tus­te koh­ta ütles Kää­rats, et riik on hea­del ae­ga­del läi­nud kergema vas­tu­pa­nu teed, pak­ku­des ena­mas­ti vaid lihtsamaid koo­li­tu­si.

Sel­gi­ta­maks, mil­lis­te os­kus­te­ga ini­me­si on töö­tu­rul va­ja, koh­tub sot­siaal­mi­nis­tee­rium sel nä­da­lal mi­nis­tee­riu­mi­de, tö­öand­ja­te ja ame­tiühin­gu­te esin­da­ja­te­ga.

Tasuta koolitusi pakuvad teisedki

•• Kui üldjuhul saavad töötud tasuta koolitust tööturuameti vahendusel, leidub ka teisi maksuta kursusi. Näiteks korraldab BCS Koolitus koostöös Microsofti ja Eesti kaubandus-tööstuskojaga kursuse tarkvaraarendajatele.

•• „Kõrgema taseme õpet on viimasel ajal olnud varasemast rohkem vaja,” lausus BCS Koolituse juhataja Urve Mets. „Peame praegu tegema valiku, koolituse 20 kohale on 80 soovijat.”

Alates 2004. aastast on BCS Koolitus korraldanud õpet ka tööturuameti tellimusel ja Metsa hinnangul on väga olulised isegi lihtsamad kursused, kus inimesi toetatakse tööturule naasmisel ja õpetatakse elementaarseid arvutioskusi.

•• Eelmisel aastal kulus tööturuametil koolitustele 51,2 miljonit, käesoleva aasta eelarves on selleks 82,7 miljonit krooni.

  1. Töötajate kindlustamise plaan ärritab tööandjaid
  2. Ettevõtjad soovivad 12-tunniste öiste vahetuste jätkumist
  3. Koolituste kärpimine ähvardab töötaja vaesel ajal lolliks jätta?
  4. Kuidas peab toimima täiendavat tulumaksuvabastust taotlev isa? (69)
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht