Artiklid
Kadri Ibrus
Kui sotsiaalmaksu ei vähendata, pole tööandjad kindlustuse maksmisega nõus.
Tartu mehel Heino Aasajärvel (51) tekkisid kolme aasta eest tööpostil kukkumise tagajärjel tõsised seljahädad. Nüüdseks on ta kaotanud nii tervise kui ka töökoha. Neli kuud olen olnud tööta, nentis autojuhi-transporditöölise ametit pidanud Aasajärv, kes tuli Tallinna uuringutele, selgitamaks, kas tal on juba kutsehaigus välja arenenud. Haiguse tõttu on talle uue töö leidmine eriti raske.
Aastakümneid traktoristina töötanud Lembit Suurkülale (57) on aga puue juba määratud ja tööl käia pole tal enam võimalik. Sissetulekuks on üksnes kolme tuhande krooni piiresse jääv töövõimetuspension, mille eest tuleb ka end ravida.
Kui siiani on sellised tööl tervise kaotanud inimesed oma murega üksi jäetud, siis nüüd kavatseb valitsus nende kaitseks luua eraldi kindlustussüsteemi. Rahandusministeerium on koostöös sotsiaalministeeriumiga koostanud uue plaani, mille järgi loodaks erakindlustusel põhinev ja kõigile tööandjatele kohustuslik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Seaduse jõustumise järel sõlmivad kõik tööandjad kindlustusseltsidega mõistliku aja jooksul kindlustuslepingud, selgitas süsteemi ideed rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.
Seejärel muutub kindlustus täies ulatuses kohustuslikuks kui lepingut pole, järgneb sanktsioon. Tööandjad maksavad lepingu alusel kindlustusmakseid ning kui nende töötajaga toimub tööõnnetus või töötaja haigestub kutsehaigusse, siis makstakse talle hüvitist. Maksete suurus võiks sõltuda töökeskkonna kvaliteedist mida parem see on, seda väiksemad on maksed.
Haigestunud või vigastada saanud töötajatele tagab süs-teem Tõniste sõnul saamata jäänud töötasu, ravi ja vajaduse korral ka taastusravi. Samuti soovitakse aidata inimest tööellu tagasi tuua näiteks ümberõppe kaudu, kui vana tööd ei ole enam võimalik teha, töökoha ümberehituse või lihtsalt abivahendite võimaldamise kaudu. Veidi meenutab see praeguse liikluskindlustussüsteemi pakutavat, näitlikustas Tõniste.
Regionaalhaigla töötervishoiuarst dr Viive Pille ütles, et praegu pingutavad inimesed oma töökohal viimse võimaluseni, et palka saada. Meieni jõuavad inimesed juba väljakujunenud puudega. Reageerida tuleks aga varem, sõnas Pille, kes usub, et kindlustussüsteem aitaks olukorda muuta.
Tööandjad ei taha arutadagi
Kuid juba esimeste tööandjatega kohtumiste järel on selge, et kerge seda plaani valitsusel läbi suruda ei ole.
Tööandjate esindaja Tarmo Kriis teatas Päevalehele sama, mida nõupidamisel rahandusministeeriumis: tööandjad sellise kindlustusega ei lepi ja kui üldse asi jutuks tuleb, siis tingimusel, et samavõrd vähendatakse sotsiaalmaksu. Kriis märkis, et tööandjatele alles pandi peale uus koormis haiguspäevade hüvitamine ning järgmist uut kohustust ei kannataks nad enam välja.
Ametiühingute juht Harri Taliga märkis, et teema on üleval olnud juba üle 15 aasta. 1993. aasta aprillis sõlmiti kolmepoolne leping, et hädavajalik on kiiresti luua ja käivitada eraldiseisev kindlustusskeem, meenutas ta. Taliga sõnul peab süsteem motiveerima ettevõtjaid töökeskkonda parandama ja tagama samal ajal töötajale palgast oleneva hüvitise töövõime kaotuse korral.
Mida saab inimene praegu?
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul makstakse ajutise töö-võimetuse hüvitist ning kompenseeritakse ravikulud ja osaliselt ravimid ravikindlustussüsteemi kaudu. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul on haigushüvitis 100%.
Haigekassal on õigus nõuda 20% ajutise töövõimetuse hüvitisest tagasi tööandjalt. Kuna see eeldab tööandja süü tõendamist, mis on õiguslikult küllalt aeganõudev ja kulukas, siis praktikas seda sisuliselt ei rakendata. 2007. aastal kulus tööõnnetuste korral makstavateks haigushüvitisteks haigekassa eelarvest 32 miljonit krooni.
Püsiva töövõimetuse ja toitja kaotuse korral makstakse töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse vahenditest. Täpsed andmed, kui palju makstakse riiklikku töövõimetuspensioni tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu, puuduvad, kuid hinnanguliselt võis see 2007. aastal olla umbes 52 miljonit krooni
Eesti ei ole senini kinni pidanud Euroopa Liiduga liitumise eel antud lubadusest, et ette valmistatakse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.
Kutsehaigust ei registreerita
Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega on Eestis tööõnnetusi ja kutsehaigusi registreeritud mitu korda vähem. Selle põhjuseks ei ole mitte tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähesus, vaid eelkõige kergete tööõnnetuste alaregistreerimine ja kutsehaiguste registreerimine üldhaigustena.
Seda kinnitab muu hulgas suur haiguspäevade arv ühe tööõnnetuse kohta. Kui Taanis on see 1216 päeva, siis Eestis ligikaudu 40 päeva. Põhjuseks, miks paljud kutsehaigustest tingitud tervisekahjud hüvitatakse üldhaigestumisena, on asjaolu, et töötervishoiuteenused pole haigekassa kompenseeritavate teenuste nimekirjas.
Eestis on aastas registreeritud umbes 3600 tööõnnetust (neist raskeid 1000 ja surmaga lõppenuid 3035) ning umbes 130 esmast kutsehaigusjuhtumit. Samal ajal võib Euroopa riikide keskmisest lähtuva sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt olla siin tegelik tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv ligi kolm korda suurem ning seda eelkõige just kergete tööõnnetuste arvel.
Jan Jõgis-Laats
Juulist peaksid paljud kommunaalteenuste firmad jagama öise vahetuse kaheks.
Kaubandus-tööstuskoda tegi läinud nädalal sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta juulist jõustuvas uues töölepinguseaduses öötööle sätestatud piirangut, mis ei luba tervishoiusektorile tehtud erandeid välja arvates töötada öösel ühes vahetuses kauem kui kaheksa tundi.
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamis- ja õigusosakonna juhataja Mait Paltsi sõnul ei soovi ettevõtjad midagi erakorralist, vaid praeguse praktika jätkumist, kus tööinspektsiooni nõusolekul on lubatud kuni 24-tunnised vahetused. Kindlasti mõjutaks see suuremaid võrgustikuettevõtteid gaasi-, elektri-, vee- ja soojafirmasid, kelle süsteemid on käigus 24 tundi ja kes peavad ka töötajaid sel ajal tööl hoidma, hindas Palts seadusemuudatuse mõju.
Arutelu on vähemalt osaliselt tingitud asjaolust, et aasta alguses pöördusid ses küsimuses sotsiaalministeeriumi poole erandi taotlusega laevaomanike liit, Eesti Raudtee ja Securitas Eesti. Seejärel saatis ministeerium sotsiaalpartneritele kirja, milles palus nii tööandjate kui ka ametiühingute hinnangut sellele, kas ja kuidas kehtestada erisusi öötööle seadusega sätestatud piirangutes. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul on kaubanduskoja ettepanek erandite laiendamise kohta seni ainuke kirjale laekunud vastus.
Vastuolus eurodirektiiviga
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga tõdes, et tööandjate esindajad mullu kevadel uue seaduse üle käinud kõnelustel öötöö piirangu kohta küsimust ei tõstatanud. Taliga sõnul ei ole praegune öötööd lubav seadus kooskõlas euroliidu direktiiviga ja uus seadus kaotaks selle vastuolu.
Ka öötöö piirangu puhul annab [uus] seadus tegelikult võimaluse jätkata tööd 12-tunniste vahetustega, kuid seejuures ei tohi päeva keskmine töötundide arv 24 tunni kohta öö-päevas ületada kaheksat tundi, rääkis Taliga. On palju asju, mida töökorralduses saaks paika panna kollektiivlepingutega selleks on vaja vaid soovi kokku leppida, lisas ta.
Marina Lohk, vanemtoimetaja
Tuludeklaratsiooni esitamisel täiendavast maksuvabastusest isa kasuks loobuda otsustanud ema peab kindlasti esitama ka vastavasisulise teate, ainult lapse andmete kandmisest isa deklaratsioonile ei piisa.
Möödunud aasta suvel perega Soome kolinud Martti rääkis Tarbija24.ee le, et tal tekkis probleem täiendava maksuvaba tulu arvestamisega, kuna ta ei teadnud, et kui lapse ema sellest tema kasuks loobuda tahab, peab ta esitama vastavasisulise teate.
«Mina töötan Eestis, aga lapse ema oli Eestis paar tuhat krooni tulu saanud - lapsetoetust, aga muud mitte,» rääkis 2,5-aastase lapse isa Martti. Seega otsustas perekond kasutada soodustust Martti puhul.
Kuigi varem sai täiendavat maksuvaba tulu 27 000 krooni Martti sõnul alles alatest teisest lapsest, siis just 2008. aastal kehtis see ka esimese lapse kohta - kärbete käigus sai see aga maksu- ja tolliameti meediasuhete peaspetsialist Annely Ermi sõnul taas muudetud ja 2009. aasta algusest saab täiendavat maksuvabastust taas alles teise lapse pealt.
Kuigi deklaratsioonide esitamisel said naisel lapse andmed kustutatud ja mehel juurde lisatud, tuli Marttile mõne aja pärast teade, et ta peab kontrollima deklareeritud andmeid ja vajadusel esitama uue, parandatud andmetega tuludeklaratsiooni.
«Täiendava maksuvaba tulu deklareerimise eesõigus on isikul, kes saab lapsetoetust.
Teile pole määratud lastetoetust järgnevate laste eest:..,» seisis teates. Samas teadis ta, et seaduse järgi peaks siiski olema võimalik temalgi täiendavat tulumaksuvabastust saada ning asja uurides selgus, et lapse ema peab selleks vastava avalduse esitama.
Maksu- ja tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde selgitas Tarbija24.ee le, et kui vanemad on abielus, siis tasub teha ühisdeklaratsioon ja mingeid probleeme ei teki.
Kui vanemad aga ametlikult ei ole abielus ja ema ei ole eelmisel aastal tasunud piisavalt tulumaksu, et saaks kasutada lapse pealt täiendavat maksuvabastust 27 000 krooni, peab ema kustutama oma deklaratsioonil andmed laste kohta ja isa kandma need andmed oma deklaratsioonile, nagu antud juhul ka tehti.
Lisaks peab aga lapse ema saatma maksu- ja tolliametile maksusoodustusest loobumise teate. «Teate võib teha läbi e-maksuameti, kus on link «Teated MTA-le». Paneb sinna kirja, et loovutab deklareerimise õiguse nende ja nende laste eest laste isale (lisada tuleb nimi ja isikukood),» selgitas Udde.
Teine võimalus on tema sõnul saata sama kiri digitaalselt allkirjastatuna e-mailiga ning kolmas võimalus on saata MTA-le oma käsikirjaline kinnitus soodustusest loobumise kohta. «Seejärel, kui MTA on saanud vastava teate, tegeleb sellega edasi ametnik, kes kontrollib üle, kas konkreetsel mehel on õigus kasutada seda soodustust. Selleks peab ta olema vanem, eestkostja, hoolduslepinguga hooldaja,» rääkis Udde.
Kui deklaratsioonid on õigesti täidetud, kuid emal on jäänud esitamata teade maksusoodustusest loobumise kohta, siis tuleb maksu- ja tolliameti meediasuhete peaspetsialisti Annely Ermi sõnul lihtsalt kõnelaune teade tagantjärele saata. Deklaratsiooni enam uuesti esitama ei pea.
Riina Kallas
Teeninduskoolituste mahu vähenemine on teeninduskvaliteedis tunda, leiab koolitaja.
Asutused ja ettevõtted kärbivad koolituskulusid kuni poole võrra. Alles jäetakse vaid need koolitused, mis organisatsiooni igapäevaselt aitavad meelelahutusliku sisuga nn naerukoolitustel võib kriips peal olla.
Koolitusfirmade Invicta ja Arico tegevjuhi Peeter Puskai hinnangul on koolitusmahud kahanenud umbes veerandi jagu. Leidub küll ettevõtteid, kes koolitusmahte suurendavad, kuid suurkliendid ja ministeeriumide koolitusvaldkonna eest vastutajad räägivad Puskai sõnul 2050 protsendi suurustest kärbetest.
Üksikud koolituspäevad
OÜ Inscape Koolitus juhi Heili-Riina Sõmeri sõnul on paljud kliendid öelnud, et mahud on vähenenud kuni poole võrra. On ka neid organisatsioone, kus plaanitakse vaid üksikuid koolituspäevi, mida kasutatakse eelkõige seaduste uuendustega kursis olemiseks, ütles Sõmer. Õnneks elavdavad veidi turgu sotsiaalfondi inimressursi arendamise meetmed.
Raskemal ajal on (eriti vaesemad) ettevõtted sunnitud koolitused ritta panema ja jätma alles vaid need, mis aitavad ellu jääda. Klientide tagasisidest tuleneb see, et igasugu naerukoolituste aeg on otsas, sõnas Puskai.
Sõmeri sõnul vähenes mullu oluliselt teeninduskoolituste maht ja see torkab juba silma.
Ohutuse arvel kokku ei hoita
Hiljuti kolmandiku töötajaskonnast osalisele tööajale määranud ehitusvahtude ja vuugihermeetikute tootja Krimelte on tänavu sunnitud koolituskulusid vähendama oluliselt. Ainus, mida ettevõte tegevjuhi Alar Salumi sõnul kindlasti ei vähendata, on töötajate ohutust ja oskusteavet puudutavad koolitused.
Eesti Energia seevastu kuulub nende ettevõtete hulka, kes koolituskulusid ei kärbi. Ka rasketel aegadel on oluline investeerida töötajate koolitusse, juhtide arendamisse ning erialasesse täiendusõppesse, leidis Eesti Energia personalidirektor Riina Varts.
Rasketel aegadel võib alternatiiviks olla konverentsidel osalemise võimaldamine töötajale, kes hiljem jagab teadmisi teistele.
Helve Toomla
jurist
Töötaja tahab minna õppepuhkusele (tasemekoolitus) ja kirjutas avalduse viieks kalendripäevaks (ER). Tööandja aga tahab, et ta kirjutaks avalduse seitsmeks õppepuhkuse päevaks. Koolist anti tõend, mis kinnitab, et sessioon kestab ühe nädala. Töötaja aga vastab, et laupäev ja pühapäev on niikuinii tema ametlikud puhkepäevad. Kas tööandjal on õigus nõuda, et õppepuhkuse avaldus oleks kirjutatud just seitsmeks kalendripäevaks?
Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 3 järgi antakse tasemekoolituses osalemiseks õppepuhkust töötaja soovil õppesessioonideks. Sessiooni aja määrab koolitusasutus ja näitab selle ära oma teatises. Õppepuhkuse kestuse arvutamine toimub puhkuseseaduses sätestatud korras, s.t puhkust antakse kalendripäevades. Seega on tööandjal õigus nõuda, et ka puhkepäevad arvataks õppepuhkuse hulka.
Meie firma juurde loodi tütarettevõte, kuhu on plaanis üle viia kõik senised töötajad. Kas piisab sellest, kui lisame olemasolevatesse töölepingutesse tööandja uue nime, või peame siiski iga töötajaga sõlmima uue töölepingu?
Kahjuks ei selgu küsimusest, mis alusel töötajad teisele firmale üle antakse. Kui tegemist on senise firma jagunemisega või selle majandusüksuse ühelt isikult teisele mingil õiguslikul alusel üleandmisega, siis lähevad töölepingud uuele tööandjale töölepinguseaduse § 6 alusel seniste tingimuste kohaselt üle, muudetakse ainult tööandja nime. Uue lepingu sõlmimiseks põh-just ei ole. Sellel, et üks on emafirma ja teine tütarfirma, töösuhetes tähtsust ei ole. Tegemist on kahe erineva juriidilise isikuga, s.t ka eri tööandjatega.
Lehekülg 1383 / 1596