Artiklid
Agnes Ojala
Kärped jätkuvad, kuid palgalanguses tuleb endiselt vastastikku kokkuleppele jõuda.
Justiitsminister Rein Langi kava vähendada märtsist riigiteenistujate palku seitsme protsendi võrra ja anda uue töölepinguseaduse muudatusega juulist ühepoolselt sama õigus ka eraettevõtetele jäi valitsuse toetuseta.
Mõistan justiitsministrit, ka valitsuskoalitsioonis on korduvalt üleval olnud küsimus, kas tegevus- ja palgakärbete jaoks on tarvis seadusi muuta. Oleme jõudnud ühisele seisukohale, et ühepoolselt ei saa Eesti riigis töölepingut ja palgatingimusi muuta, ütles rahandusminister Ivari Padar.
Tema sõnul ei läheks kava kokku euroopalike tavadega, mida järgib uus töölepinguseadus. Ei saa toetada seda, kui üks lepingu osapool võib ühepoolselt lepingu üles öelda, märkis ta.
Kuna ministeeriumides ja allasutustes on kulusid juba oluliselt ja väga erinevas mahus kärbitud ning kokkuhoiukohti otsitakse veel, ei ole ministeeriumi hinnangul mõeldav ka riigiteenistujate palkade üheülbaline vähendamine.
Ka peaminister Andrus Ansip ütles eile rahvusringhäälingule, et erasektori ühepoolne palkade vähendamine ei ole õige. Ametnike palkadega on tema sõnul aga lugu teine. Neid on ajaloos ühepoolselt kärbitud ka varem, seda nii Eestis kui ka näiteks Soomes ja Saksamaal.
Oleks küsitav
Advokaadibüroo Aivar Pilv partneri vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi hinnangul oleks õiguslikult küsitav nii see, kui palgakärbete õigus antaks eraettevõtetele, kui ka see, kui ametnike palku vähendataks kohustuslikult.
Esimesena öeldu võib minna vastuollu põhiseaduse ja Eestis vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsioonidega. Siin sõltub õiguspärasus sellest, kuivõrd on palgakärbe põhjendatud avalike huvidega ja rahvamajanduse kui tervikuga. Teisena öeldu tooks päevakorrale diskrimineerimise teema.
Eesti Energia muudab struktuuri
Kuigi riigiettevõtetele ametiasutustega sarnane kärpenõue ei laiene, peavad muutunud majandusoludega kohanema ka nemad.
Jagasime kontserni mullu neljaks tegevusvaldkonnaks. Samuti liideti selle aasta alguses osa ettevõtteid omavahel ja loodi nende baasil uusi, rääkis Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ettevõttes toimunud struktuurimuudatustest, mis jätkuvad ka sel aastal.
Eesti Energias on vähenenud nii personali- kui ka üldtegevuskulud. Praegu rohkem koondada ei plaanita. Töötajate palkade üle käivad läbirääkimised.
Bachmann peab paremaks palgakärbet kui inimeste koondamist või ettevõtete pankrotistumist.
Valitsus eiras täna riigikogule esitatud eelnõus täielikult tööandjate seisukohti, leiab tööandjate keskliidu volikogu. Valitsuse usaldushääletusega reedel arutusele tulev riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ei arvesta mingilgi määral tööandjate kompromissettepanekuid töötajate haiguspäevade hüvitamise kohta, mille sisulist arutamist valitsus eelnevalt lubas.
Kuigi peaminister Andrus Ansip kinnitas eelnõud riigikogule üle andes, et valitsus hoidus kärpeplaani koostamisel nii otseste kui kaudsete maksude tõstmisest, tõstab haiguspäevade hüvitamine neljandast kaheksanda haiguspäevani 80% määras tööjõukulusid 500 miljoni võrra.
Selle asemel, et lühinägelikult ettevõtjate maksukoormust suurendada, peaks valitsus keskenduma tööhõive hoidmisele ja selle kaudu ka eelarve defitsiidi vähendamisele. Vajame poliitikat, mis väärtustab töö tegemist ja ausat maksumaksmist, ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Uue poliitika osaks peaks olema terve meetmete pakett, mis seab eesmärgiks võitluse varimajandusega, paindlike töövormide kasutamise ja avaliku sektori kulutuste jätkuva vähendamise, lisas Kriis.
Lisainfo Tarmo Kriis (699 9310)
Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade 18. veebruar 2009
Agne Narusk
Kui töökoht jääb uue nimetuse varjus alles, on koondamine ebaseaduslik.
Mind koondati, kuid asemele võeti kohe teine inimene, kes teeb täpselt sama tööd, nagu tegin mina, alustas oma lugu toimetusse helistanud keskealine naine. Uue töötaja ametinimetus on teine, aga tööülesanded samad, nentis kõrgharidusega, nüüd juba endine rahvusvahelise firma töötaja. Töölepingu lõ-petamist ta siiski ei vaidlustanud, sest ei suudaks edasi töötada asutuses, kus koondamises nähakse käepärast võimalust juhile ebasümpaatsetest töötajatest lahtisaamiseks.
Kallis vallandamine
1990. aastate lõpus levinud viis töötajate väljavahetamiseks koondamine pole kuhugi kadunud, kuigi majandusraskuste tõttu (loe: koondamishüvitise suuruse tõttu) tuleb seda ette palju harvem. Nii lubavad järeldada toimetusse tulnud e-kirjad ja telefonikõned. Mida ütleb tööseadus? Töötajat saab koondada siis, kui tema tööülesanded kas kaovad või need jaotatakse ümber. Töökohta enam ei ole, tööd inimesele anda ka enam pole. Järelikult tuleb ta koondada. Kui töökoht jääb alles ning nimetatakse lihtsalt ümber, ei saa koondamisest rääkida.
Helistajal olnuks õigus 30 päeva jooksul oma töölepingu lõpetamine tööinspektsioonis vaidlustada, nentis ametiühingute keskliidu jurist Nelli Loomets. Uue töötaja töölepingut tal õigus näha ei ole, nii ei saa ta sada protsenti kindel olla, et asemele võetud inimese tööülesanded on täpselt samad, mis olid temal, selgitas Loomets. Küll saab ta esitada avalduse oma töölepingu lõpetamise vaidlustamise kohta tööinspektsiooni ja selles öelda, miks ta peab koondamist ebaseaduslikuks. Edasi nõuab tööinspektsioon ise töö-andjalt vajalikud dokumendid, et asja üle otsustada. Üks on aga Loometsa sõnul selge: kui tööülesanded on samad, mis olid koondatul, ei saa mingil juhul rääkida koondamisest.
Koondamine
Õige must päev näeb välja nii:
töötaja saab koondamisteate kirjalikult.
Tööandja põhjendab, miks ta töötaja koondab.
Töötajal on õigus teada, kas talle on pakkuda teist tööd, millised on vabad töökohad.
Etteteatamis-tähtajata koondamisel peab lisaks maksma hüvitist ka etteteatamistähtaja kohustuse rikkumise eest.
Koondamine pole seaduslik siis, kui seda tehakse:
töötaja haigestumise ajal (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine; kuid teate võib küll kätte anda ka haiguslehe ajal);
osalisele tööajale rakendatud või osaliselt tasustatud puhkusele saadetud töötajaga (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine);
ilma tööinspektori nõusolekuta alaealisega, rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, samuti töötajate esindajaga.
Ka siis, kui valiku tegemisel diskrimineeritakse; rikutakse kollektiivse koondamise protseduurireegleid; ei võimaldata valida vabade töökohtade seast sobivat; pakutakse tööd, mida töötaja vastu võtta ei saa (kvalifikatsiooni sobimatus, kaugus elukohast jms); pakutakse teist tööd enne koondamisteate esitamist ja töötaja oleks pakkumise vastu võtnud, kui oleks teadnud, et teda muidu koondatakse.
Allikas: Tiia E. Tammeleht, EAKL-i õigussekretär
Helve Toomla
Asutusse tuli õppur, kes soovis meie juures teha kohustuslikku õppepraktikat. Kas vastavat ametit pidav töötaja on kohustatud ilma mingisuguse eelneva juhendamiskoolituseta ja vastava lepingu ning tasuta teda endale kaela võtma? Kas tõesti on töötajal kohustus lisaks oma tööülesannete täitmisele ka praktikanti kantseldada?
Praktika juhendamine võib olla lisatöö, mille eest palgaseaduse § 12 kohaselt makstakse lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud ulatuses. Seega tuleks eelnevalt sõlmida tööandjaga vastav lepe. Täpsemaid asjaolusid teadmata ei oska ma vastata küsimusele praktikajuhendaja erikoolituse ja vastutuse kohta. Soovitan küsijal vaadata olukorda veidi teisest küljest praktikandi kantseldada andmine tähendab ju ka usaldust ja tööoskuste kõrget hindamist tööandja poolt. Seda ei pruugi ilmtingimata tüütu lisakohustusena võtta.
Firma omanikering muutus ja muutus ka töökorraldus. Hiljuti pakkus uus tööandja mulle lepingut, mis erineb kehtivast: ametikoht ja tööaeg on teised, jooksma hakkaks uuesti katseaeg, palk aga on jäetud märkimata. Ma ei nõustunud ning soovisin töölepingu lõpetamist ning hüvitise maksmist TLS (töölepinguseaduse) § 82 alusel. Tööandja pakkus võimalust edasi töötada vana töölepingu alusel. Ehk siis: vana leping jäi kehtima, kuid töökoht ja aeg on uus. Mis alustel on mul õigus kehtiv tööleping lõpetada?
Uue töölepingu sõlmimiseks ei olnud tööandjal mingit alust, selleks ei anna põhjust ei omanikeringi ega töökorralduse muutmine. Töö ümberkorraldamine lubab tööandjal TLS § 64 järgi muuta ainult üht töölepingu tingimust tööreÏiimi ehk töö alguse ja lõpu kellaaega. Palgatingimusi muuta ei saa.
Töölepingu lõpetamine TLS § 82 alusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu tuleb kõne alla siis, kui tööandja on ühepoolselt sisuliselt muutnud küsija tööülesandeid ja ilmselt ka ametikohta. Olgugi et lepingus on muudatused tegemata. Kui aga küsija jätkas tööd uuel ametikohal ja täidab juba uusi tööülesandeid, on ta ilmselt pakutu vastu võtnud. Sel juhul võib töölepingu lõpetada omal soovil TLS § 79 alusel või, kui tööandja on sellega nõus, poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel.
Jan Jõgis-Laats
Palgakärpe eelnõu annab võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga palku kuni 7 protsenti.
Justiitsministeeriumis valminud palgakärpe eelnõu seadustab kõigi riigisektori töötajate palkade seitsmeprotsendilise alandamise ning ühtlasi annab ettevõtetele võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga samas ulatuses ka töötajate palku. Ametiühingujuht Harri Taliga soovitab sellise muudatuse heakskiitmisel valitsusel tagasi astuda, tööandjate keskliidu hinnangul kasutaks seda võimalust aga paljud firmad.
Nimelt avaneb tööandjal juhul, kui ettevõtte majanduslik olukord halveneb oluliselt ja kokkulepitud palga edasimaksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav, õigus vähendada töötaja palka üks kord 12 kuu jooksul mõistliku ulatuseni. See mõistlik ulatus ei või siiski ületada seitset protsenti ja ühtlasi ei või alandatud palk jääda madalamaks valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui aga töötaja palgakärpega nõus pole, saab ta hüvitisena vaid ühe kuu palga ning ühtlasi ei saa ta täiendavalt töötuskindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist.
Nii tööandjad kui ametiühingud kuulsid juba 6. veebruaril rahandusministeeriumile saadetud riigiteenistujate palkade maksmise ajutise korralduse seadusest alles täna. Ettevõtete huve esindava Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes muudatusest kuuldes, et arvatavasti kasutab seda võimalust kujunenud majandusolukorras paljud Eesti firmad.
Ametiühingujuht Harri Taliga omakorda nimetas ühepoolse palgakärpe võimalust ennekuulmatuks ja absurdseks. Kindlasti pole me sellega nõus, kogu jutt oli uue töölepinguseaduse koostamisel ju sellest, et asjad räägitakse läbi ja pannakse paika ning enam ei muudeta, sõnas Taliga.
Taliga sõnul arutab muudatust kindlasti ka homme hommikul kogunev ametiühingute keskliidu juhatus. Kui valitsus sellise eelnõu heaks kiidab, peab ta viivitamatult tagasi astuma see on ennekuulmatu katse taganeda kõige elementaarsematest kokkulepetest, rääkis Taliga. Midagi sellist ei ole ühes normaalses Euroopa riigis võimalik välja mõeldagi.
Seletuskirja kohaselt oleks palku võimalik vähendada vaid juhul, kui töömahud on ajutiselt vähenenud. Töömahu püsiva vähenemise korral on ainsaks õiguspäraseks võimaluseks töötaja koondamine, kinnitab seletuskiri.
Justiitsminister Rein Lang põhjendab kavandatavat seadusemuudatust rahandusminister Ivari Padarile saadetud kaaskirjas asjaoluga, et kogu maailmas valitsev erakorraline olukord on toonud olukorra, kus tööjõukulusid peab saama ilma töötajate ulatusliku koondamisi kärpida. Kui riigisektori töötajate palkade vähendamise saab valitsus seadusega sätestada, siis kohalikke omavalitsusi ja erafirmasid selleks sundida ei saa. Küll aga sätestab Langi juhitud ministeeriumi koostatud eelnõu võimaluse omavalitsuse teenistujate palku samadel alustel vähendada.
Lehekülg 1386 / 1596