Artiklid
Edgar Savisaar
Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea
Keskerakonna tulek võimule Eesti riigis ja Tallinnas pool aastat tagasi tekitas ettevõtjate hulgas kahetisi tundeid. Suurem osa neist uskusid, et Keskerakond kui tugevam jõud poliitikas võib ka ettevõtjatele rohkem pakkuda. Väiksem osa ettevõtjaid muretses, et kas ei too Keskerakonna tulek enesega kaasa liiga radikaalseid muudatusi, mis võivad kõigutada paati?
Minult on isegi küsitud, kas ei võiks ka meie leida Tallinnast mõned kohalikud Berezovskid ja Gussinskid, sunniksime neid oma raha välismaalt tagasi tooma ja saaksime avalikkuselt korraliku aplausi.
Ma mõistan ärimeeste hirme. Valimiste eel on mõned parteid andnud mõtlematult nii palju erinevaid ja vastuolulisi signaale, et on tekitanud enda ümber segadust. Mida rohkem loed, seda vähem saad aru. See ei kehti Keskerakonna kohta. Ükski tõsimeelne ärimees ei karda Keskerakonnalt enam läbikaalumata ja majanduses segadust tekitavaid seisukohti.
Rahvuslik kapital
Keskerakond läheb valimistele ajaproovi läbi teinud põhimõtetega. Oleme alati kaitsnud rahvuslikku kapitali ja oleme alati toetanud astmelist tulumaksu. 1993. a pakkusime Riigikogule esimest korda arutamiseks seaduseelnõu rahvusliku kapitali kaitse ja edendamise kohta. Tookord võeti see eelnõu tääkidega vastu aga nüüd on rahvuslik kapital saanud moesõnaks.
Tahan öelda, et kui keegi sellest innustub, siis pidagu meeles, et just nimelt rahvuslik kapital eeldab solidaarsustunnet kogu rahvaga. Ei ole nii, et kui meie ettevõtjatel on vaja kaitset välismaise päritoluga konkurentide suhtes, siis räägime rahvuslikust kapitalist. Kui aga kõneleme kihistumisest ja nn Teisest Eestist, siis ütleme, et ülejäänud ühiskond on luuserid.
Ei saa tahta, et ühiskond oleks solidaarne ettevõtjatega, kui ise ei soovita olla solidaarsed ühiskonnaga. Mis on alternatiiv astmelisele tulumaksule? Osa ettevõtjaid ja poliitikuid peab selleks tulumaksuvabamiinimumi jõulist suurendamist. Olen kuulnud arvamust nagu oleks astmeline tulumaks halb, sest see tähendab maksude ümberjagamist vaestelt rikaste kasuks; tulumaksuvabamiinimumi suurendamine parem, sest see jõukamatele liiga ei tee. Selline arvamus on sotsiaalne naivism.
Tulumaksuvaba miinimumi suurendamine viib teiste maksude tõstmisele, et puudujäävat osa katta. Mis maksud need oleksid? Räägitud on käibemaksust, aga selle tõstmine pole meie tingimustes reaalne. Tulude differentsid on liiga suured. Vaesemal osal elanikkonnal on käibemaksu tõstmist raskem üle elada kui astmelist tulumaksu jõukamatel. Pigem tähendaks tulumaksuvaba miinimumi suurendamine, et kehtestataks kõrged maksud mittetootmislikule kinnis- ja vallasvarale, purjejahtidele jms. Euroopa Liidu maksundusalane seadusandlus soosib seda.
Ma kutsun üles ettevõtjaid jälgima maksukoormust tervikuna ja võitlema selle eest, et üldine maksukoormus ei kasvaks, mitte aga lasta teha enesele punane rätik astmelisest tulumaksust ja klammerduma siis selle vastasesse võitlusesse.
Eesti on olnud uhke oma lihtsale ja arusaadavale maksupoliitikale, kuid selle lihtsuse eest on meil tulnud palju aastaid maksta liig kõrget sotsiaalset hinda. Me ei ole peale rahareformi mitte kunagi arvestanud paljusid maailma maksupoliitika üldtunnustatud põhimõtteid. Eelkõige ei ole me arutlenud tõsiselt selle üle, kas meie imelihtne maksusüsteem on õiglane ja me ei ole tundnud huvi, kas seadusega määratud maksud maksumaksjale ka jõukohased on? Ilmselt ei ole, sest nii mõnedki maksumaksjad peavad iga kuu taotlema toimetulekutoetust ja veel suurem osa neist on süvavaesuses või selle piiril. Varem või hiljem hakkab praegune ebaõiglane maksusüsteem kätte tasuma kõigile ja sugugi mitte heast küljest.
Astmelisus kogub toetust
Valitsuse moodustamisel taotlesid Keskerakond ja Reformierakond muudatusi olemasolevas maksusüsteemis. Meie olime astmelise tulumaksu kehtestamise eest väljas, Reformierakond soovis üksikisiku proportsionaalse tulumaksu alandamist 20%-le.
Kuna kompromiss ei olnud kerge tulema ja valimisperioodi alguseni olid jäänud loetud kuud, siis otsustatigi kuulutada moratoorium mistahes muudatustele maksusüsteemis ja taotleda valijatelt nendele uut mandaati. Me usume, et 2003. a parlamendivalimistest saabki omamoodi rahva referendumiks, kus kõigil on võimalik valida. Edumeelsemad valijad toetavad erakondi, kes nõuavad astmelisele tulumaksule üleminekut. Konservatiivsemad aga soovivad proportsionaalse maksusüsteemi säilitamist ja valivad parteisid, kes neile seda lubavad.
Neli-viis aastat tagasi kandis astmelisele tulumaksule ülemineku debattide põhiraskust Keskerakond üksi. Nüüd on seda põhimõtet toetanud nii Rahvaerakonna Mõõdukad esimees Toomas Henrik Ilves kui ka Res Publica üks liidreid Hindrek Meri. Väga selgelt on progressiivse maksusüsteemi eelistest kirjutanud ekspresident Lennart Meri oma sissejuhatavas artiklis Robert B.Reichi raamatule Piirideta maailm. Keskerakonna kokkulepetes maaerakondadega, Ühendatud Rahvapartei ja Kristliku Rahvaparteiga on toonitatud vajadust muuta maksusüsteem astmeliseks.
Aeg on vaadata oma kunagised räigelt eitavad positsioonid üle ka Isamaaliidul ja Reformierakonnal. On enam kui tõenäoline, et Riigikogu järgmine koosseis eelistab astmelist tulumaksu. Ideaalne oleks reformida maksussüsteemi mitte terava poliitilise vastasseisu tingimustes nagu see seni on toimunud vaid ühel meelel ja konsensusega nagu valijate enamus meilt seda ootab.
Äripäev
Vältimaks kogumispensioni maksete valearvestusest tekkida võivaid ebamugavusi, soovitab Eesti Väärtpaberikeskus (EVK) tööandjatel kontrollida oma töötajate liitumist kogumispensioni süsteemiga otse Eesti väärtpaberite keskregistrist.
Maksukorralduse seadusest lähtuvalt peavad juuli väljamaksetelt kinni peetud kogumispensioni maksed ja maksudeklaratsioonid laekuma maksuametile hiljemalt 10. augustiks.
Juba praegu tuleb EVKle regulaarselt küsimusi nende ettevõtete esindajatelt, kes oma töötajate liitumist üle pole kontrollinud ning kes seetõttu on teinud juuli väljamaksete arvestuses vigu.
"Kuna seadus ei määratle täpselt, kuidas töötaja tööandjat oma liitumisest
kogumispensioniga teavitama peab, leidub ikka neid, kes on unustanud seda teha," tõdes EVK nõukogu esimees Jaanus Erlemann. "Samuti on asutustel segadusi kohustuslike liitujatega, kes pole ise pensionifondi valikuavaldust teinud."
Selliseid probleeme saab Erlemanni sõnul lihtsalt ära hoida, kontrollides oma töötajate liitumist kogumispensioni süsteemiga otse Eesti väärtpaberite keskregistrist, kuhu juuli lõpuks oli esitatud päringuid kokku ca 70 000 isiku kohta.
"Töötajaid on aga Eestis umbes üheksa korda rohkem," märkis Erlemann. "See, et suurem osa tööandjatest pole oma töötajate liitumist kontrollinud, annab põhjust karta, et osa isikute raha võib jõuda pensionifondidesse hilinemisega."
Liitumise kontrollimiseks on kaks võimalust.
Lihtpäringu abil saab töötajate liitumist kontrollida ühekaupa Internetis aadressil www.pensionikeskus.ee, sisestades päringuaknasse töötaja isikukoodi.
Masspäringu puhul tuleb töötajate isikukoodide nimekiri esitada Eesti Väärtpaberikeskusele, kes teostab päringu kuni kolme tööpäeva jooksul. Masspäring on mõeldud suurearvulise töötajaskonnaga ettevõtetele, kus ühe isiku kaupa liitumise kontrollimine kujuneks väga töömahukaks. Masspäring maksab 500 krooni.
1. juulist suunatakse pensionifondidesse nende isikute maksed, kes liitusid kogumispensioni süsteemiga enne 1. juunit.
---
Eva Palu
Turunduse ja avalike suhete osakonna juhataja
Tallinna Börs / Eesti Väärtpaberikeskus
H E L I R A I D V E
Heli Raidve Tööõigusabi juhataja
Töötajatele tuleb ületundide eest maksta lisatasu, kui töölepingus pole selgelt välja toodud, et põhipalk juba sisaldab tasu õhtuse või ka öise töö eest.
# Tööaeg ja töötasu on töölepingu punktid, mis põhjustavad sageli töövaidlusi.
Tööaeg võib olla nö täielik (lähtuvalt 40 tunnisest töönädalast) või osaline (alla selle). Üldjuhul ei ole lubatud leppida kokku tööaega umbmääraselt. Ületunnitöö on töötamine üle töölepingus kokkulepitud tööajanormi, millest omakorda tuleneb lisatasu nõue, seega on tööajanormi tuvastamisel jälle oluline tõend tööleping. Ikka veel teevad tööandjad vea ja jätavad töötajatele maksmata lisatasu õhtuse töö eest.
Palgaseadus lubab õhtusel ajal (alates 18.00) töötamise eest maksta lisatasu või suurendada põhipalka. Kui töölepingus puudub viide, et põhipalk sisaldab tasu töötamise eest õhtusel (öisel) ajal, peab tööandja igal juhul õhtuse (öise) töö eest lisatasu maksma. Juhime tähelepanu, et tööaja ja töötasu punktid peavad olema omavahel kooskõlas.
Oletame, et töölepingus on tööaeg kokku lepitud nt kella 8-st 17-ni, kuid töötasu punktis on viide, et palk sisaldab endas tasu töötamise eest õhtusel ajal. Töösuhte alguses töötas töötaja kokkulepitult ainult päevasel ajal, nt aasta pärast muudetakse töölepingus tööaja punkti ja töötaja asub tööle vahetustega, s.h õhtusel ajal.
Tööandja jätab õhtusel ajal töötamise eest lisatasu maksmata, kuna töölepingus on ju juba selle sõlmimisest punkt, et palk sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ajal.
Tegelikult võib lisatasu maksmata jätmine põhjustada vaidluse, kuna töösuhte alguses ei lepitud kokku õhtusel ajal töötamist ja seega lepiti palk kokku arvestusega, et töötaja töötab päevasel ajal.
Selgitamaks välja, kas tegelikult lepiti kohe alguses palk kokku arvestusega, et tulevikus töötab töötaja sama palga eest ka õhtusel ajal, peaks vaidluses kasutama poolte ütlusi, s.h lisaks töötaja ütlustele ka tööandja esindajana töölepingu tingimused kokku leppinud isiku ütlusi, kes võib olla vaidluse tekkimise ajaks juba töölt lahkunud.
Kuna saamata mistahes palga osa nõude (s.h lisatasu ületunnitöö või õhtusel ajal või riigipühal töötamise vms eest) võib töövaidlusorganile esitada kolme aasta jooksul, soovitame oma töölepingud kiiresti üle kontrollida ja seadustega kooskõlla viia.
# Töö tegemise asukoha määramisel tuleb kõigepealt kokku leppida, millises piirkonnas tööd tegema hakatakse. Kokkulepe võib olla ka väga konkreetne, näidates ära tööandja asukoha, arvestada tuleb, et mida konkreetsemalt on töö tegemise koht määratletud, seda vähem on tööandjal (nt asukoha muutudes) võimalusi töötaja ümberpaigutamiseks ilma tema nõusolekuta.
Töö tegemise asukoht omab tähtsust ka töölähetustega seoses, kuna seaduse kohaselt on töölähetus töötaja saatmine tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga kokkulepitud töö tegemise asukohta.
# Tähtajalise töölepingu korral peab töölepingus näitama töölepingu kehtivusaja, samuti viite TLS § 27 lg-le 2 koos selgitusega, millisel alusel on leping tähtajalisena sõlmitud. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida ainult seaduses (TLS § 27 lg 2) toodud juhtudel, lihtsalt poolte kokkuleppel ei saa töölepingut tähtajalisena sõlmida.
# Kokkulepe tööle asumise aja kohta peab olema määratud täpse päeva, kuu ja aastaga.
Töölepingu võib sõlmida ka varem, kuid tööleasumise päevast algab tööõigussuhe ning töösuhte pooltele laienevad kõik tööseadustest tulenevad õigused ja kohustused. Kui töötaja ei asu kokkulepitud ajal tööle ega teata sellest tööandjale, võib tööandja töölepingu tühistada ja nõuda töötajalt hüvitusena kahe nädala kokkulepitud palka.
Kui tööandja ei luba töölepingu sõlminud töötajat tööle, võib töötaja nõuda töölepingu täitmist ja kokkulepitud palka sunnitud töölt puudutud aja eest või hüvitust töölepingu täitmisest keeldumise eest kolme kuu kokkulepitud palga ulatuses.
# Töölepingu tingimusteks võivad olla ka kokkulepped muudes küsimustes. See annab võimaluse leppida kokku katseajas, konkurentsikeelu kohaldamises, ärisaladuse hoidmise kohustuses, täiendavates hüvitistes töötajale, võimaldab välja tuua asjaolud, mida peab tööandja usalduse kaotuseks, töökohustuste jämedaks rikkumiseks jms.
Ainus tingimus on, et kokkulepped ei oleks vastuolus seaduse, muu õigusaktiga ega kollektiivlepinguga.
Samal teemal: Töövaidluste kohta võib lugeda 1. juuli Äripäeva Ärikoolituse rubriigist.
Vastavalt kehtiva tulumaksuseaduse § 46 lg 4 on residendist füüsiline isik, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksuameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.
Samaks kuupäevaks tagastab Maksuamet ka nimetatud isiku poolt enammakstud tulumaksusumma.
Vastavalt kehtiva sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 3 p 2 ja § 9 lg 6 on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud tasuma juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.
Samaks tähtajaks tagastab Maksuamet ka füüsilisest isikust ettevõtja poolt enammakstud sotsiaalmaksu.
Maksuteated väljastatakse maksumaksjale hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Mitteresidentidele maksuteateid tulumaksu kohta ei väljastata.
Maksuamet
Teatavasti 1. juulist 2002 tuleb tööandjal kinni pidada kohustusliku kogumispensioni makseid tasudelt, mis makstakse alates 1983. aastast sündinud inimestele ning inimestele, kes on vabatahtlikult pensioni II sambaga liitunud enne 1. juunit 2002. Alates 1. jaanuarist 2003 tuleb kohustusliku kogumispensioni makseid kinni pidada ka tasudelt, mis makstakse isikutele, kes on liitunud pensioni II sambaga perioodil 1.06.-1.11.2002.
Tööandja vastutab selle eest, et kõigile pensioni II sambaga liitunud residendist füüsilistele isikutele töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel makstud tasult või juhatuse ja nõukogu liikme tasult oleks kinni peetud kohustusliku kogumispensioni makse 2%. Töötajal on kohustus teavitada tööandjat liitumisest pensioni II sambaga, kuid seadus ei reguleeri kuidas see peaks toimuma.
Tööandjal on võimalik Eesti väärtpaberite keskregistrist kontrollida inimese liitumist pensioni II sambaga. Seda on võimalik teha aadressil www.pensionikeskus.ee inimese isikukoodi järgi või teha Eesti väärtpaberite keskregistrisse masspäring. Kui on stabiilne töötajaskond, siis piisab päringu tegemisest kord aastas ning ongi teada, kellele makstud tasudelt tuleb kinni pidada 2%. Elu on aga keerulisem ning sageli tehakse ka füüsilistele isikutele ühekordseid väljamakseid ning toimuvad ka muudatused töötajaskonnas. Selleks, et kohustusliku kogumispensioni maksete kinnipidamise õigsus ei oleks ainult tööandja vastutus, on mõistlik sätestada töö sisekorras ja lepingutes ka töötajapoolne informeerimise kohustus ja kord ning vastutus selle rikkumisel.
Seega võiks märkida töölepingus, töövõtulepingus või muus võlaõiguslikkus teenuse osutamise lepingus, kas töötaja (teenuse osutaja) on esitanud valikuavalduse kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks. Lisaks võiks sätestada töötaja (teenuse osutaja) kohustuse esitada tööandjale (tellijale) tõend talle pensionikonto avamise kohta (näiteks) 10 päeva jooksul selle saamisest ning vastutama kõigi selle kohustuse rikkumisest tulenevate tööandja kahjude eest. Töötajate puhul on selliseid reegleid võimalik kehtestada ka ühepoolselt tööandja poolt.
Kohustusliku kogumispensioni maksetega seonduva reguleerimine ei oma tähtsust alates 1.01.1983 sündinud isikutega sõlmitud lepingutes, sest nemad on kohustuslikus korras liidetud kohustusliku kogumispensioniga.
Ranno Tingas
Jurist-maksukonsultant
IMG KONSULTANT AS
Rävala pst 5
10143 TALLINN
e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.img.ee
Lehekülg 1590 / 1594
