Töölepingu seadus proovitööd ei reguleeri, nii et seni on peetud võimatuks töötajaid enne nende tööle võtmist tasustamata proovipäevale võtta.

Töölepingu sõlmimine tundub tööandjatele kui lõplik otsus, millest taganeda ei saa. Seetõttu soovitakse eriti just tootmistöötajate puhul võtta töötajad proovipäevale või panna nad tegema näidistööd. Nii teevad tööotsijad tööandja ülesandel sageli küll töökohal samasuguseid tegevusi nagu töötajad, kuid tööotsijad selle päeva eest tasu ei saa.

Loe pikemalt: https://www.personaliuudised.ee/uudised/2022/05/23/proovipaevaks-tasub-solmida-kirjalik-kokkulepe

Teisipäeval, 24. mail jõustub välismaalaste seaduses ligi 30 muudatust; näiteks väheneb tippspetsialisti töötasu nõue, kehtima hakkab erisus enne sõja algust Eestis töötanud Ukraina kodanikele, muutuvad nõuded renditöö vahendajale ning lisandub uusi meetmeid tööandjate korrale kutsumiseks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teatel on ettevõtete jaoks kõige positiivsema mõjuga muudatus tippspetsialisti palgakriteeriumi vähendamine. Kui praegu tuleb välismaalaste seaduse kohaselt maksta tippspetsialistile vähemalt kahekordset Eesti keskmist töötasu, siis alates 24. maist väheneb see nõue 1,5-kordse keskmise palgani.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7528481/teisipaevast-laheb-voortoojou-palkamine-lihtsamaks-ja-odavamaks

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.

Statistikaameti juhtivanalüütik Katriin Põlluääre sõnul on tööaeg muutunud paindlikumaks eelkõige suurettevõtetes, kus on 250 ja enam töötajat. „Kui 2009. aastal said tööaega valida umbes pooled ja 2015. aastal ligi kaks kolmandikku töötajatest, siis eelmisel aastal sai tööaja osas kaasa rääkida lausa 85,9% suurettevõtete töötajatest,“ ütles Põlluäär.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/tooaeg-muutunud-paindlikumaks-ja-tooga-rahulolu-kasvanud

Suur osa probleeme laheneks, kui loomingu eest makstaks mõistlikult ja õiglaselt, ütleb kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.

Kultuuriministeerium tellib uuringu, mille tulemusel võib põhjalikult muutuda kogu loovisikute tasustamise süsteem. Eesmärk on, et kunstnikud saaksid oma töö eest õiglast tasu ja tagataks sotsiaalsed garantiid.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/96638177/ministeeriumi-kunstinounik-eesti-susteem-on-ules-ehitatud-sellele-et-loojatele-ei-maksta-see-ei-saa-nii-jatkuda