Artiklid
Jan Jõgis-Laats
Tööandjate keskliidu juht ei usu, et töövõtjad ühepoolse palgakärpega nõustuvad.
Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes justiitsministeeriumi palgakärpe eelnõu kommentaariks, et kui palku on võimalik seaduse tasandil miinimumpalga näol suurendada, peab olema võimalik neid ka vähendada. Ma ei pea seda ideed otseselt läbikukkunuks kui sellised mehhanismid on aktsepteeritud, ei välistaks, et mõte on teostatav ja mõistlik, rääkis Kriis.
Küll aga peaks vastav muudatus eeldama eelnevaid läbirääkimisi töövõtjatega, lausus Kriis, kes sarnaselt ametiühingutele kuulis justiitsministeeriumi poolt juba 6. veebruaril rahandusministeeriumi saadetud eelnõust alles täna.
Sellesse, et ametiühingud palgakärpega mingil moel nõustuda võiksid, Kriisil suurt usku pole. Kuid eks see on poliitiliste arutelude teema, sõnas ta.
Mina ei tea, kui põhjalikult koalitsioonipartnerid seda omavahel arutanud on, kuid eks see on keeruline lahendamist vajav küsimus.
Justiitsministeeriumi eelnõust samuti täna kuulnud ametiühingujuht Harri Taliga soovitas valitsusel juhul, kui ühepoolset kuni seitsmeprotsendilist palgakärbet tõsiselt võetakse, kohemaid tagasi astuda.
Teda toetas sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor, kelle sõnul saab töölepinguid muuta ainult poolte kokkuleppel.
Tööandja poolt palga ühepoolne vähendamine on õiguslikult absurdne mõte ja sisuliselt ei ole selle järele ka vajadust, ütles Nestor.
Meil veel toimivas turumajanduses on palgad kokkuleppe küsimus, mitte ühepoolne suva, mis tööandjale parasjagu sobib.
Kristi Leppik
Postimehe reporter Kristi Leppik jälgib hiljuti töökoha kaotanud 25-aastase paidelanna Egle Kuuse tööotsinguid. Ülemöödunud nädalal rääkis Kuuse sellest, miks ta töötuks jäi ning kuidas elu pärast seda läinud on. Eelmisel kolmapäeval käis Kuuse tööturuametis karjäärinõustaja juures.
Järjekord Paide tööturuameti ukse taga pole pikk, kõigest paar inimest. Ometi on õhkkond närviline. «Siin on järjekord ka!» käratab ukse taga istuv vanem naisterahvas Kuusele, kui too ukse vahelt sisse piilub.
«Nüüd on see sinisilm siit,» kutsub konsultant Margit Lugna parajasti kabinetti ühe 20ndates aastates noormehe. Mitte et noormehel silmaalune sinine oleks Lugna kiidab tema silmavärvi.
Kabinetis kostab küsimus, et millal ükskord tööd saab. «Mis pakkumised need siin on?» pärib üks härra ahastavalt. «Te võite neile kõigile kandideerida, ainult lüpsjat te ju ei valinud,» vastab Lugna.
Kui Lugna uurib, kas keegi ukse taga istujatest on järjekorras juba mitmendat korda, vastab Kuuse: «Mina olen lausa kolmandat korda juba.»
Peaaegu näkkab
Hakatuseks tutvub Kuuse praegu pakutavate töökohtadega: baaridaam, lüpsja, keemik-laborant, elektrik... Kokku 11. Üks nendest müügiesindaja amet Kuusele peaaegu sobib.
«Ma ka vaatasin, et teie eelmisel korral täidetud testi järgi sobiks see amet teile kõige paremini,» räägib karjäärinõustaja Helgi Kredemann. Kuid lisab, et kuna tegu on silindrite, hammasrataste ja muu tehnika müügiga, pole see ehk päris Kuuse ala.
Kuuse käik tööturuametisse kujuneb ootuspäraseks. «Vaatame, kuidas tal vahepeal läinud on, ning uurime, milliseid teenuseid oleks tema arvates juurde vaja,» selgitab Lugna.
Karjäärinõustaja soovitab noorel naisel esmajärjekorras kool ära lõpetada ja sellega Kuuse praegu tegelebki. «Kas kooliskäimine tööotsinguid segab?» pärib Kredemann. Kuuse vastab selge sõnaga, et kindlasti mitte.
Lisaks kooli lõpetamisele soovitab nõustaja Kuusel ka mõni võõrkeelekoolitus läbi teha. «See nõuab rahalist väljaminekut, seda ma praegu ei saa lubada,» kahetseb Kuuse.
Küll aga on Kuuse huvitatud tööturuameti pakutavast koolitusest. «Teile saaksime pakkuda administratsiooni puudutavat koolitust,» seletab Kredemann. Kuuse noogutab: sellest on ta kindlasti huvitatud.
Nõustamine aitab
Koolitusele pääsemiseks tuleb Kuusel end registreerida. Kuna koolituse korraldamiseks peab tööturuamet välja kuulutama riigihanke, võib kursuse algus veidi viibida. «Aga ma helistan teile veel koolituse koha pealt,» lubab Kredemann, kellel on juba kiire, sest järgmine inimene ootab ukse taga oma nõusaamiskorda.
Jutuajamine karjäärinõustajaga on asjalik, Kredemann võtab oma tööülesandeid täie tõsidusega, nendib Kuuse. «Võib-olla ehk liiga tõsiselt, sest ta kordas ikka ja jälle üle asju, mida olin juba kuulnud.» Kuid naine kinnitab, et nõustamisest on kasu. Nüüd oskab ta ennast paremini analüüsida ja panna paika soovid, mida ta edaspidi täita püüab.
Kommentaar
Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor
Karjäärinõustamise eesmärk on aidata inimesel jõuda äratundmisele, mida ta soovib teha, mida saavutada, milline eriala talle sobib.
Kui vaatame noori inimesi, siis pahatihti on paljud neist õpingud pooleli jätnud. Kui rahaliselt vähegi võimalik, siis just praegu on õige aeg õpingud lõpetada. Seda karjäärinõustajad noortele ka kõige rohkem soovitavad. Kui kindel eriala omandatud, on kindlasti suuremad võimalused tööd leida.
Üldiselt on noorte osakaal tööotsimisel suurenenud, sest majandusõitsengu ajal jätsid nad kooli pooleli ja nende palgad olid ebaõiglaselt kõrged.
Mina vastaksin küsimusele, millal ükskord tööd saab, nii, et mida rohkem otsida ja mida rohkem selle leidmiseks ära teha, seda kiiremini tööd leiab.
Ahastuses inimene vajaks nõustamist. Inimene, kellel on suhtumine, et küll tööturuamet mulle töö leiab, tõenäoliselt tööd ei leiagi. Võime ta ju tööandja juurde vestlusele saata, ent tööandja saab aru, et see inimene ei ole pakutavaks tööks valmis. Julgust ja pealehakkamist peab olema.
Kaire Uusen
Personaliotsingufirmade poole pöördub abipalvega üha enam inimesi, kes pole kunagi töökonkurssidel osalenud ega CVd koostanud. Nende seas on nii staaikaid tehasetöölisi kui ka juhte ja tippspetsialiste.
«Meie poole pöördutakse küsimustega, kuidas koostada CVd, mis asi on kaaskiri, kuidas vestluseks valmistuda. Mõnel päeval on oma 4050 kõnet,» tunnistas omanimelise konsultatsioonibüroo juht Sirje Tammiste. Nõu ja abi soovivad eelkõige inimesed, kellel on arvestatav töökogemus ja haridus ehk siis need, kes seni edukat karjääri nautinud.
«Palju on juhte, kes ise tööd otsides tunnevad end ebamugavalt, ja on isegi neid, kes on varem töötajaid otsinud, aga nüüd helistavad ja küsivad, kuidas kaaskirja kirjutada,» tõdes Tammiste.
Muutusi on käitumises veelgi: varem helistati ja uuriti töökonkursside kohta harva, aga nüüd toimuvad telefoni teel pikad arutelud, lausa karjäärinõustamine. «Need on inimesed, kelle kandideerimine on läbimõeldud ja kes tahavad oma sobivust analüüsida,» viitas Tammiste valgekraedele.
Saatuslikud eksimused
Postimehele tunnistas mitu anonüümsust palunud väikefirma juhti, et nad tõesti ei tea, millised on kaaskirja koostamise reeglid. Põhjus seni pole neil kunagi olnud vaja seda kirjutada.
Töövahendusfirma CV Keskus ärijuht Kadri Johanson nentis, et kui koondamiste laine sai alguse lihttöölistest ja teenindajatest, siis nüüd on see haaranud kõiki ametite tasemeid. «Seega oleme ka täheldanud, et tööotsija rolli satuvad nüüd inimesed, kes ei ole sellega varem kokku puutunud,» nõustus ta.
Ent kui valgekraede uhkus ei luba kehva CVd ja kaaskirja koostada, siis kogemusteta ja kandideerimist mitte nii tõsiselt võtvad tööotsijad teevad tihti saatuslikke eksimusi. Näiteks saadavad nad tööandjale endast ebasündsa foto, vigu täis CV või annavad kontaktiks kahtlase nimega e-posti aadressi.
Tööandjale vale muljet jätta ei tasu ühe firmajuhi ehmatas ära töötajast luksuslikus keskkonnas tehtud foto, mis tekitas kartust, et millist palka võib sellises luksuses suplev töötaja nõuda. Üks firmajuht tunnistas, et neile on töökonkursside ajal tulnud täpselt ühesuguseid kaaskirju, mis on tööportaalides näiteks toodud ja kus pole kandideerija kohta ridagi.
Tööportaali CV-Online turundusjuht Raimo Matvere märkis, et kandideerimisega on enam raskusi inimestel, kes töötasid paarkümmend aastat ühes ettevõttes ja on nüüd koondatud. «Neil, kes viimati vahetasid töökohta Nõukogude ajal või pole seda kunagi teinud, ei ole kahjuks CV ja avalduse koostamise kogemust,» nentis ta.
Samuti on keerulisem edukalt kandideerida madala haridustasemega inimestel, kes pole selgeks teinud kandideerimiseks vajaliku eeltöö tähtsust.
«Üldiselt mängib rolli varasem konkureerimiskogemuse puudumine ja ilmselt ka küllalt kõrge hinnang oma oskustele ja töötulemustele. See tekitab olukorra, kus kandidaadid koostavad CV vigaselt, toovad seal esile valesid asju või n-ö pakuvad üle,» selgitas Matvere.
Palk jäägu edasiseks
Seepärast tuleks tema sõnul julgelt küsida abi usaldusväärsetelt lähedastelt, kes korduvalt edukalt kandideerinud.
Matvere hinnangul on töökoha leidmisel eelis hea eneseanalüüsi võimega inimestel, kes oskavad oma soove ja võimeid hinnata. «Töökonkursside korraldajad ei soovi lugeda ja kuulda kurtmist, eelmiste tööandjate kirumist jms,» märkis ta.
CV Keskuse ärijuhi Johansoni sõnul tuleb ette olukordi, et CV on kiiruga valmis visatud või on esitatud puudulik info töökogemuse, hariduse ja oskuste kohta. «CVs on kohatud ka isiklikud arvamusavaldused majanduse või poliitika kohta jms,» pani ta kandideerijatele südamele.
Lisaks ei oska tööotsijad palka küsida. «Liiga suure töötasu küsimine vähendab intervjuukutseid. Liiga väike töötasu aga kahandab võimalust raskema töö eest kõrgemat palka taotleda. Seega soovitame jätta palgateema hilisemaks läbirääkimiseks,» lausus Johanson.
Tasub hoiduda
Töökohale kandideerijate kõige hullemad vead
Tööandjale saadetakse foto endast bikiinides ja väljakutsuvas poosis
Tööandjale saadetakse enda lapsepõlvepilt
Kontaktiks antakse e-posti aadress stiilis See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
CVs sõimatakse endist tööandjat, avaldatakse arvamust poliitikute või majanduse kohta jms
CVs laiutab enesekiitus ja vale
CV on täis nn valgeid laike ehk info haridus- ja töökogemusest on valikuline
CV on kirjavigu täis või jutustav
Kaaskirjana saadetakse internetis olev näide selle andmeid muutmata
Kaaskirja kirjutatakse vaid üks rida «soovin kandideerida»
Ühele firmale mõeldud kaaskiri saadetakse vale pöördumisega ka teistele firmadele
Üks inimene saadab avaldusi pimesi kümnetele või sadadele firmadele
Üks inimene kandideerib kõigile ühes firmas pakutud vabadele töökohtadele
Allikad: personaliotsingufirmad, ettevõtjad, PM
BNS
Justiitsministeeriumi ette valmistanud seadusemuudatused annaksid õigusliku aluse riigiteenistujate palkade vähendamiseks ametiasutuste juhtide otsusel seitsme protsendi võrra.
Eelnõu järgi oleks kavas palkasid kärpida alates 1. märtsist. Palkade kärpimisel võetakse aluseks 31. jaanuaril kehtinud palgad. Selline kuupäev on eelnõus sätestatud, et vältida palkade tõstmist vahetult enne 1. märtsi selleks, et need siis märtsi algusest endisele tasemele langetada, selgub seletuskirjast.
Esmajärjekorras peab ametiasutuse juht eelnõu järgi vähendama lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest.
Lisaks on eelnõus täiendav säte juulist kehtima hakkavasse uude töölepingu seadusesse. Välja pakutud täiendus võimaldaks ka eraettevõtetel muuta ühepoolselt töölepingu tingimusi ja vähendada töötajale makstavat töötasu kuni seitse protsenti 12 kuu jooksul.
Eelnõu seletuskirjast selgub, et riigiasutustes on palkade kärpimine ette nähtud asutuse juhi kohustusena, erasektoris ja kohalikus omavalitsuses võimalusena.
«Vajaduse eelnõuga pakutavate muudatuste järele on tinginud erakorraline olukord kogu maailma ja sellest tulenevalt ka Eesti majanduses, milles senised regulatsioonid enam ei paku adekvaatset lahendust,» seisab seletuskirjas.
«Eelnõu on suunatud normide kehtestamisele, mis võimaldavad riigil ja tööandjal efektiivselt, kuid samas tasakaalustatult reageerida järsult muutuvatele majanduslikele oludele.»
Eelnõu kaotab avaliku teenistuse seaduses sätestatud võimaluse maksta riigiteenistujatele puhkusetoetust ning keelab seadustest mittetulenevate toetuste ja lisatasude maksmise riigiteenistujatele.
Seletuskirja kohaselt oleks alternatiiv riigiametnike palkade alandamisele koondamine.
Töö kaotuse puhul tuleb tasuda isikutele koondamishüvitisi, mis sisuliselt tähendaks eelarvest täiendavate kulude tegemist. Seega koondamishüvitiste väljamaksmine võib sisuliselt tähendada täiendavat koondamist, seisab seletuskirjas. Koondamine tooks omakorda kaasa sotsiaalseid probleeme.
Kui ametnik pole palgakärpega nõus, võib ta teenistussuhte omal soovil lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette 14 kalendripäeva jooksul alates palga vähendamisest teadasaamisest.
Teenistusest vabastamisel makstakse riigiteenistujale hüvitisena ühe kuu ametipalk. Sarnane põhimõte on ette nähtud ka erasektori töötajate puhul.
Eelnõu näeb ette ettekirjutuse tegemise ja sunniraha nõudmise võimaluse, kui ametiasutuse juht ei ole palku vähendanud.
Järgnev materjal selgitab lähemalt ja toob näiteid sotsiaalmaksu tasumise kohta töövõimetuspensionäride puhul.
Sotsiaalmaksu riigi- ja tööandjapoolse tasumist isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni, reguleerib sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 1 p 5 ja lg 3.
SMS § 6 lg 1 p 5 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi tööandja) töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspension on üheks riikliku pensioni liigiks, mis määratakse püsivalt töövõimetuks tunnustatud isikule töövõime kaotusega 40-100 protsenti.
Töötaja on isik, kes töötab ülalmainitud tööandja juures töölepingu alusel. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa. Kui töövõimetuspensioni saav isik jõuab vanaduspensioniikka, hakkab ta saama vanaduspensioni ja sel juhul riik selle isiku eest sotsiaalmaksu ei maksa. Töötaja tõendab tööandjale, et tema on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi ja tähtaja kohta.
Riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt (2009. aastal 4350 kroonilt). Juhul kui töövõimetuspensionärist töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seega on sisu poolest tegemist sellele tööandjale antava maksusoodustusega, kelle juures töötaja peamiselt töötab. Juhul, kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus oli esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.
Kuna töövõimetuspensionär on riikliku pensioni saaja, ei ole tööandjal kohustust maksta tema eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt, tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult palgalt. Kui riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu, siis tööandja maksab sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab riigi poolt makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat summat (SMS § 6 lg 3).
Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kord on kehtestatud rahandusministri 31.12.2003.a. määrusega nr 113. Korra kohaselt peab riigipoolse sotsiaalmaksu arvestust Sotsiaalkindlustusamet, kes arvestab ja maksab sotsiaalmaksu riigi poolt tööandja igakuiselt esitatava taotluse alusel.
Töövõimetuspensioni saava töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustus tekib päevast, millal töövõimetuspensioni saav isik tööle võetakse või juba olemasolevale töötajale töövõimetuspension määratakse. Arvestamaks asjaolu, et töövõimetuspensioni võidakse maksta tagasiulatuvalt maksimaalselt 3 kuud, on tagantjärele võimalik esitada taotlus viimase kolme kalendrikuu kohta. Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest tekib või lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta (vt näited 1 ja 6).
Sotsiaalmaksusoodustuse saamiseks peab tööandja igal kuul esitama Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näidatakse töövõimetuspensioni saavate töötajate ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäev ning riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa. Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule (aruandekuule) järgneva kuu 2. kuupäevaks. Taotluse vorm on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Taotluse andmete alusel pärast nende õigsuse kontrollimist esitab Sotsiaalkindlustusamet 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni vormi ESD, millel näitab andmeid iga töövõimetuspensioni saava töötaja kohta. Samaaegselt kannab Sotsiaalkindlustusamet Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle ESD järgi tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu.
Tööandja deklareerib oma sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni vormil TSD, näidates lisa 1 veerus 4 palgalt arvestatud sotsiaalmaksu, mis on vähendatud riigi poolt makstud sotsiaalmaksu võrra. TSD esitatakse Maksu- ja Tolliametile väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Näide 1. Töövõimetuspensionäri tööle võtmine.
Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest tekib aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta.
Töövõimetuspensioni saav töötaja on võetud tööle alates k.a. 17. märtsist. Töötajale on arvestatud märtsi eest palka 5000 krooni. Palka makstakse välja arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäeval.
Tööandja esitab 2. aprilliks Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näitab selle töötaja isikuandmed, töösuhte tekkimise kuupäeva 17. märtsi ja riigi poolt tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa, mis arvestatakse sotsiaalmaksu kuumääralt proportsionaalselt juuli töötatud kalendripäevade arvuga: 4350/31x15x33%=695 krooni.
Töötajale märtsikuu palga väljamaksmisel 5. aprillil ja sellelt palgalt sotsiaalmaksu arvestamisel vähendab tööandja töötaja eest arvestatud sotsiaalmaksu riigipoolse sotsiaalmaksu summa võrra: 5000 x 33% - 695 = 1650 - 695 = 955 krooni. Sel viisil arvestatud sotsiaalmaksu deklareerib tööandja väljamaksekuu (aprill) maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 4 (arvutatud sotsiaalmaks) 955 krooni, veerus 5 (sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed) deklareeritakse töötajale tehtud väljamakse brutosummas ehk 5000 krooni.
Näidisdeklaratsiooni TSD koostamisel oletatud, et töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab tööandja maksuvaba tulu, töötaja ei ole vanaduspensionieas (tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakse määraga 0,6%) ja on kohustusliku kogumispensioni kohustatud isik.
MÄRKUS - TSD lisa 1 aprillikuu eest - vaata tabelit originaalist
Näide 2. Töövõimetuspensionärist töötaja puhkus
Ettevõttes makstakse palka arvestuskuule järgneval kuul. Töövõimetuspensioni saava töötaja palk 5000 krooni kuus. Ta on puhkusel 1. juulist kuni 31. juulini. Puhkuseraha 5000 krooni makstakse välja juunis.
MÄRKUS - Väljamaksed ja sotsiaalmaksu arvestus - vaata tabelit originaalist
Näide 3. Töövõimetuspensionärist töötaja palgata puhkus või ajutine töövõimetus
Kui töötaja on terve kuu palgata puhkusel või haige, st selle kuu eest talle palka ja tema eest sotsiaalmaksu ei arvestata, siis tööandja esitab Sotsiaalkindlustusametile vastava taotluse selle kuu eest ja Sotsiaalkindlustusametil on kohustus maksta isiku eest sotsiaalmaksu, kuid tööandjal ei ole õigust vähendada selle võrra oma teiste kuude sotsiaalmaksu.
Näide 4. Osalise tööajaga töötav töövõimetuspensionär (kuupalk on 4350 kroonist väiksem)
Töövõimetuspensioni saav töötaja töötab osalise tööajaga ja saab palka 2000 krooni kuus. Tööandja esitab igakuiselt Sotsiaalkindlustusametile taotluse selle töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu 1436 krooni ülekandmiseks, tööandja ise sotsiaalmaksu selle töötaja palgalt ei maksa. Vormi TSD lisa 1 veerus 4 näidatakse 0 ja veerus 5 näidatakse 2000 krooni.
Näide 5. Tagasiulatuvalt töövõimetuspensioni määramine
Töötaja kuupalk on 5000 krooni, sellelt arvestatakse igakuiselt sotsiaalmaksu 1650 krooni. Palka makstakse välja selle arvestamise kuule järgneva kuu alguses. Elukohajärgne pensioniamet määrab oma 16. oktoobri otsusega töötajale töövõimetuspensioni tagasiulatuvalt, alates 16. augustist. Töötaja koheselt teavitab sellest oma tööandjat, esitades tööandjale pensionitunnistuse. Tööandja esitab 2. novembriks Sotsiaalkindlustusametile esmase taotluse selle töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmiseks, millel näitab riigipoolse kohustuse tekkimise kuupäevaks 16. august ning arvestatud sotsiaalmaksu summa augusti 16 kalendripäeva, septembri ja oktoobri eest 4350/31x16x33% + 1436x2= 741 + 2872 = 3613 krooni. Tööandjal on õigus vähendada oma sotsiaalmaksu kohustust 3613 krooni võrra vähendades sotsiaalmaksu kohustust väljamaksekuu deklaratsioonidel TSD: septembrikuu vormil TSD (parandusdeklaratsioon) 741 krooni võrra ning oktoobri ja novembri vormil TSD 1436 krooni võrra.
Näide 6. Sotsiaalmaks töösuhte lõpetamisel
Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta.
Töövõimetuspensionäri koondatakse töölt, töösuhte viimaseks päevaks on 17. veebruar. Viimaseks kuuks, mil tööandja saab kasutada SMS §-s 6 ette nähtud soodustust, on töötajale viimase sotsiaalmaksuga maksustatava väljamakse ehk lõpparve maksmise kuu. Lõpparvet makstakse välja veebruaris, 2. märtsiks esitab tööandja SKAle taotluse, mille lahtris Riigipoolse kohustuse lõppemise kuupäev näitab töösuhte lõppemise kuupäeva ehk 17.02.2009 ja riigipoolse sotsiaalmaksu summa arvutatakse proportsionaalselt töösuhte kehtivuse kalendripäevade arvuga järgmiselt: 4350/28x17x33%=872 krooni. Kui töötajale maksti veebruaris nii jaanuarikuu eest arvestatud palka (2. veebruariks SKAle esitatud taotluses näidatud 1436 krooni) kui ka lõpparvet (2. märtsiks esitatud taotluses sotsiaalmaksu summa 872 krooni), siis on tööandjal õigus vähendada veebruarikuus isikule tehtud väljamaksetelt (palk+lõpparve) arvestatud sotsiaalmaksu riigipoolse sotsiaalmaksu võrra 1436+872=2308 krooni võrra (deklareeritakse veebruarikuu TSD vormil).
Lehekülg 1387 / 1596
