Artiklid
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Puhkuse ajal jäi mu laps haigeks. Olin seetõttu viis päeva hoolduslehel. Kas minu puhkus selle aja võrra pikeneb?
Haige lapse hooldamise ajal on töötaja töövõimetu, ta ei saa sel ajal puhkust puhkamiseks kasutada. Seetõttu tuleb juhinduda puhkuseseaduse sättest, mis ütleb, et töötaja ajutine töövõi-metus on puhkuse kasutamist takistav asjaolu, mille puhul antakse saamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist (puhkust pikendatakse töövõimetuse päevade võrra) või viiakse see poolte kokkuleppel üle muule ajale.
Nii on see puhkuse ajaga, kuid mitte tasuga. Ravikindlustuse seaduse kohaselt ei ole töötajal õigust saada ajutise töö-võimetuse hüvitist juhul, kui ta oli põhi- ja lisapuhkuse ajal hoolduslehel. Kuna tööandja on juba puhkusetasu täies ulatuses tasunud ja haigekassal hüvitise maksmise kohustust ei ole, siis rahale pole puhkuse pikendatud osa eest töötajal õigust ja sisuliselt on tegemist palgata puhkusega. Palgata puhkusele ei saa aga tööandja kedagi ühepoolselt saata. Seega peaks töötaja, kes soovib oma tasuta puhkuseosa kasutada, andma tööandjale sellekohase avalduse, alles seejärel on tööandja kohustatud puhkuseaega pikendama.
Samas võimaldab puhkuseseadus poolte kokkuleppel puhkuse katkestada, seda ka hoolduslehe ajaks. Sel juhul on katkestuse aeg töötamise aeg ja haigekassa maksab töövõimetus-hüvitist. Katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa võib anda poolte kokkuleppel samal tööaastal, näiteks kohe pärast hoolduslehe lõppemist, liita järgmise tööaasta puhkusega või anda järgmise tööaasta kestel mõnel muul ajal.
Puhkuse katkestamiseks töötajal nõudeõigust ei ole, seda saab teha ainult poolte kokkuleppel.
Omaette küsimus on see, miks üldse ravikindlustusseaduses tehakse puhkuse ajal vahet töötaja enda ja hooldatava haiguse vahel. Kui töötaja ise haigestub puhkuse ajal, siis makstakse talle hüvitist ja ka puhkus pikeneb, aga näiteks lapse haiguse ajal hüvitist ei maksta. Puhata ei saa ju lapsevanem kummalgi juhul.
Helve Toomla,
ametiühingute jurist
Minu tööaasta on 21. detsember 2006 kuni 20. detsember 2007. Puhkust selle eest sain juunis täies ulatuses. Novembris 2007, kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust sooviksin puhkuseseaduse § 16 p 1 kohaselt uut puhkust. Tööandja väidab, et mul ei ole selleks õigust. Kuidas selle asjaga tegelikult on?
Tööandjal on õigus. Puhkuseseaduse § 16 p 1 kohaselt peab küll tööandja andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, kuid samas seaduses on ka üldnõue puhkust antakse tööaasta eest. Kui töötaja on juba oma käimasoleva tööaasta puhkuse saanud, ei saa ta seda sama tööaasta jooksul teist korda nõuda. Küsijal oli õigus kõnealuse sätte alusel jätta juunis puhkamata ja nõuda puhkust novembris pärast rasedus- ja sünnituspuhkust.
Nüüd saab ta puhkust taotleda alles pärast uue tööaasta algust. Seejuures peab arvestama, et lapsehoolduspuhkuse aega tööaasta hulka ei arvata ning küsijal tuleb veel pärast lapsehoolduspuhkustki ligikaudu üks kuu töötada, et tasa töötada käesoleva tööaasta puhkus.
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Puhkusetasu sisaldab peale viimase kuue kuu palga ka lisatasusid ja preemiaid.
Puhkusetasu arvutamiseks on arvutamise korra kohaselt kolm viisi palga säilitamine puhkuse ajaks, keskmise päevatasu arvestamine ja kollektiiv- või töölepingus kokkulepitud arvutuskord, mis peab olema eelmistega võrreldes töötajale soodsam.
Palk säilitatakse puhkusetasuks neile töötajatele, kellele maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka või lisaks sellele püsiva iseloomu ja suurusega lisatasu, näiteks teenistusstaai eest avalikus teenistuses või püsiva suurusega lisatasu lisatöö eest.
Päevatasu järgi tuleb puhkusetasu arvutada siis, kui palk on viimasel kuuel kuul olnud eri suurusega seda maksti tükitöö alusel või lisandusid lisatasud, nagu preemia, ületunnitöö- või asendustasu jms.
Päevatasu leidmiseks liidetakse puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palgad. Kui näiteks inimene jäi puhkusele 2. juulil, siis tuleb arvestada sellega, et puhkusetasu arvestamise vajadus tekkis juba juunis, sest puhkusetasu tuli maksta 28. juunil. Arvestuse aluseks on järelikult palgad, mis on teenitud möödunud aasta detsembrist kuni käesoleva aasta maini.
Palgaks loetakse põhipalka, lisatasusid, preemiaid ja juurdemakseid. Palga hulka ei arvata puhkusetasu, teiselt tööandjalt saadud palka, töövõtu-, käsundus- vm võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, haigusraha, töölähetuse hüvitisi ega päevaraha, ühekordseid tööga mitteseotud toetusi (juubelitoetus, jõulutoetus vms). Liitmisel saadud summa jagatakse samade kuude kalendripäevade arvuga, mille hulgast jäetakse välja riigipühad. Nii leitud ühe kalendripäeva tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga ja saadud summa ongi puhkusetasu.
Haigusleht
Kui töötaja oli kõnealuse kuue kuu jooksul haige või oli tööleping muul alusel peatunud nii, et palka talle sel ajal ei arvestatud, vähendatakse kalendripäevade arvu haiguse vms tõttu töölt puudutud päevade võrra. Päevade arvu ei vähendata, kui töötaja puudus töölt omavoliliselt, s.t tegi tööluusi või oli seaduslikult töölt kõrvaldatud näiteks joobe tõttu.
Lisatasu ja preemia võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Kui näiteks veebruaris maksti möödunud aasta töötulemuste eest preemiat ja inimene jäi puhkusele märtsis, siis arvutatakse tema puhkusetasu eelmise aasta septembrist kuni selle aasta veebruarini teenitud palgalt, seejuures arvestatakse möödunud aasta nelja kuu palgale juurde 4/12 aastapreemiast. Kui sama firma töötaja jääb puhkusele aasta teisel poolel, ei lange preemiast arvestuskuudele enam ühtki osa. Kahjuks puudub puhkusetasu arvutamise korras puhkusetasu ümberarvutamise nõue juhuks, kui preemiat makstakse nende kuude eest hiljem. Nii tekivad vahel päris suured vahed ühesugust palka ja preemiat saavate inimeste puhkusetasudes. Sellise ebavõrdsuse vältimiseks võiks kollektiiv- või töölepingus kokku leppida puhkusetasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel.
Puhkuseraha lapsehoolduspuhkuselt tulijale
Põhipalga korrigeerimine
Kui töötaja on töölt olnud eemal kauem kui aasta, tuleb vaadata, kas tema töölepingus näidatud palgamäära ehk põhipalka peab korrigeerima palga alammäära indeksiga. See tähendab kunagise palga vastavusse viimist praeguste palkadega.
Näiteks jäi naine lapsehoolduspuhkusele 2001. aastal, mil tema palgamäär oli töölepingus 3000 kr ning ta soovib tänavu vahetult pärast lapsehoolduspuhkust kohe käimasoleva tööaasta puhkust kasutada. Palgamäära korrigeerides tuleb kõigepealt leida indeksi väärtus. Selleks jagatakse tänavune palga alammäär 3600 krooni 2001. aasta alammääraga, mis oli 1600 krooni. Saadud indeks 2,25 korrutatakse töölepingujärgse palgamääraga, s.t 3000 krooniga. Töötaja puhkusetasu arvutamisel võetakse aluseks korrigeeritud kuupalk 6750 krooni (3000x2,25). Kui korrigeeritud palgamäär osutub suuremaks, kui on statistikaameti avaldatud viimase kvartali keskmine brutopalk, jääb piiriks riigi keskmine, s.t suuremat summat arvutamise aluseks ei võeta. Viimane avaldatud riigi keskmine palk on 10 322 krooni.
Kunagist palka ei korrigeerita, kui see oli juba toona töölepingus suurem, kui on viimati avaldatud riigi keskmine.
Kui palgamäär on kehtestatud seaduse, valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud, siis seda samuti ei korrigeerita, vaid kasutatakse maksmise ajal kehtivat palgamäära.
14. juunil võttis Riigikogu vastu seitsmenda tulumaksu muutmise seaduse, mis jõustub 1. jaanuarist 2008 ning toob kaasa tulumaksu määra alanemise, residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu tõusu, täiendava maksuvaba tulu lapsevanemale ning FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikele.
(RT I, 04.07.2007, 44, 318).
1. Muudatuse kohaselt jätkub tulumaksu määra alanemine 2008. aastast kuni 2011. aastani, igal aastal 1% võrra. 2008. aastal on maksumäär 21%, 2009. aastal on maksumäär 20%, 2010. aastal on maksumäär 19% ja 2011. aastast on maksumäär 18% (TuMS § 4 lg 1).
2. Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu tõuseb 2008. aastast kuni 2010. aastani 3000 krooni võrra aastas. 2008. aastal on maksuvaba tulu 27 000 krooni, 2009. aastal on maksuvaba tulu 30 000 krooni ja 2010. aastal on maksuvaba tulu 33 000 krooni (TuMS § 23). Tulumaksu kinnipidamisel on maksuvaba tulu igakuiselt 2008. aastal 2250 krooni, 2009. aastal 2500 krooni ja 2010. aastal 2750 krooni.
3. Last ülalpidav isik, tavaliselt lapsevanem, saab alates 2008. aasta tuludeklaratsioonist arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse (k.a) lapse kohta. Kui laps on ka ise tulu saanud, siis rakendub maksuvaba tulu lapse tulule ning lapsevanem saab arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu lapse tulu võrra vähem. Soodustust saab deklareerida vaid üks lapsevanem. Kui lapsevanemad ei jõua omavahel kokkuleppele, siis saab soodustust vanem, kellele makstakse peretoetuste seaduse §-s 5 sätestatud lapsetoetust (TuMS § 231).
4. Lisaks FIE-ks registreeritud omatoodetud põllumajandussaaduste realiseerijatele saavad FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikud metsamaterjali müügist saadud tulust täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni (TuMS § 32 lg 4). Täiendavat maksuvaba tulu saab arvesse võtta konkreetse tululiigi ulatuses. Kui isiku ettevõtlus hõlmab eri liiki ettevõtlust, näiteks metsamaterjali müüki ja põllumajandussaaduste müüki, siis tuleb metsanduse ja põllumajanduse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust pidada. Kui metsamaterjali müügi netotulu on täiendava mahaarvamise maksimumsummast (45 000) väiksem, näiteks 25 000, siis tulust mahaarvamata osa (20 000) ei saa täiendavalt arvesse võtta põllumajanduse tulu vähendusena. Lõhutud küttepuude müük ei ole käsitletav metsamaterjali võõrandamisena. Metsamaterjaliks saab lugeda langetatud puud ja puutüve, samuti puutüve järkamisel saadud tüveosa.
Helve Toomla,
ametiühingute jurist
Mul on töökaaslasega ühesugune palk.
Iga aasta alguses makstakse aastapreemiat, mis on meil enam-vähem võrdne. Ometi on meie puhkusetasud alati suuresti erinevad. Kuidas see võimalik on?
Tõenäoliselt puhkab küsija ja tema töökaaslane erineval ajal ja aastapreemia osa puhkusetasus tingib erinevad summad. Üldjuhul arvutatakse puhkusetasu selle arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu palga alusel: summeeritakse kuue kuu jooksul teenitud palgad ja jagatakse saadud summa sama ajavahemiku kalendripäevade (v.a riigipühad) arvuga. Nii saadakse ühe puhkusepäeva tasu.
Lisatasu ja preemia võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Oletame, et veebruaris maksti möödunud aasta töötulemuste eest preemiat 10 000 krooni. Sellest summast võetakse 2006. a iga kuu kohta arvesse 1/12 ehk 833.30. Kui inimene jäi puhkusele näiteks 12. märtsist 2007, siis arvutatakse tema puhkusetasu 2006. a 1. septembrist kuni 2007. a 28. veebruarini teenitud palkade alusel ja aastapreemia võetakse lisaks põhipalgale ja teistele lisatasudele arvesse 4/12 (3333 kr) ulatuses, s.t nelja kuu eest septembrist kuni detsembrini.
Lehekülg 1451 / 1596
