Artiklid
Helve Toomla
jurist
Kohalik omavalitsus kinnitas alates aprillist volikogu uue ametnikestruktuuri. Praegu on struktuuri järgi ametnikuna tööl raamatupidaja-kassapidaja ja pearaamatupidaja. Uues struktuuris on nende asemel vastavalt vanemraamatupidaja ja finantsnõunik. Vallavanem väidab, et tegu ei ole kohtade koondamisega, muudetakse vaid ametinimetusi ja juurde tuleb natuke tööülesandeid. Kuidas oleks pidanud vallavanem ametnikega tegelikult käituma? Kas tegu on avaliku teenistuse seadusega sätestatud olukorraga ameti- või abiteenistuskoha muutmise tagajärjel (paragrahv 161) või on tegu ikkagi koondamisega?
Teenistuja tööülesanded on kirjas ametijuhendis. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt võib ametijuhendit, st ka tööülesandeid, muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõu-tav erialane ettevalmistus ega palk ning ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene.
Üksikasju teadmata ei ole võimalik öelda, kas töökohustuste maht suurenes oluliselt või vähem oluliselt, kuna see sõltub alati konkreetsest olukorrast. Kui ametnik leiab, et töömaht on nüüd palju suurem kui enne või on muudetud tema põhifunktsioone, võib ta kohaliku omavalitsuse otsuse halduskohtus vaidlustada.
ATS-i paragrahv 161 on rakendussäte, mida kasutati ainult koos sama seaduse jõustumisega. Praegusel ajal ei saa selle sätte alusel enam teenistussuhet lõpetada või hüvitist nõuda.
Ametinimetuse muutmine ei anna asutusele õigust teenistujat koondada. Koondamine tekib siis, kui väheneb ametikohtade arv, teenistus korraldatakse ümber või on endine ametnik tööle ennistatud.
Avaliku teenistuse ametniku ametijuhendis on määratud ametnike asendamiste kord, st kes keda asendab puhkuste, haigestumiste või pikemaajaliste komandeeringute jms ajal. Puuduva ametniku asendamisel peab ametnik saama asendustasu. Lugedes eri ametite palgajuhendeid, selgub, et asendustasude maksmine on erinev. Küsimus: kas ametnikul on õigus saada teise ametniku asendamise eest lisatasu, olgugi et ametijuhendiga on reguleeritud asutusesisene ametnike asendamine?
Seaduse järgi see õigus on. Ajutiselt ära oleva, sh ka puhkava või haige ametniku asendamiseks võib asutuse juht jagada puuduva ametniku ülesanded lisatööna ühe või mitme ametniku vahel või panna kõik puuduja töökohustused teisele ametnikule, kes asenduse ajaks vabastatakse oma põhitööst.
Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peab asendajale maksma lisatasu järgmiselt.
Kui puuduvat ametnikku asendab üks või mitu ametnikku, kes teevad samal ajal ka oma tööd edasi, makstakse lisaks nende enda palgale lisatasu proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Lisatasude summa ei või seejuures ületada puuduva ametniku ametipalka.
Põhitööst vabastatud asendajale makstakse puuduva ametniku ametipalka, kui see on tema ametipalgast suurem, ja lisatasusid, mida asendajal on õigus saada. Kui puuduva ametniku ametipalk on asendaja omast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.
Seadus ei anna asutusele õigust kehtestada palgajuhendiga teistsugust asendustasu maksmise korda või jätta kedagi asendustasust hoopis ilma. Palga- ega ametijuhendiga ei saa muuta seadust.
Tõnu Vare,
tööinspektsiooni avalike suhete nõunik
EL-i kümnes uues riigis tegeleb üle kolmandiku töötajatest raskete asjade tõstmisega.
Euroopas tehtud uuringud on näidanud, et raskuste käsitsi teisaldamine on üks peamisi luu-lihaskonna vaevuste põhjusi.
Tööinspektsioon korraldab tänavu Euroopa vanemtööinspektorite komitee egiidi all info- ja järelevalvekampaania töötajate alaseljavaevuste ennetamiseks. Raskuste käsitsi teisaldamise kampaania on mõeldud töötajate terviseprobleemide ja -häirete paremaks mõistmiseks ning alaselja ja teisi luu-lihaskonna vaevusi ennetavate meetmete rakendamiseks, vähendades raskuste käsitsi teisaldamist.
Väikepoodide mure
Kampaania keskendub eelkõi-ge transpordi- ja tervishoiusektori töötajate alaseljavaevuste ennetamiseks, kuid probleemiga tahab tööinspektsioon tegeleda laiemalt, mõeldes ka teiste tegevusalade töötajatele.
Nii peavad eriti väiksemate poodide kaubandustöötajad palju raskusi liigutama. Prisma peremarketi kassiir ja ameti-ühingu usaldusisik Tiiu Uuemäe tõi probleemina esile lisaks kaadri suurele voolavusele ka meestööjõu puuduse, mis tähendab, et raskusi liigutavad just naised raskuste tõstmine kõr-getele kaubaalustele, aluste vale komplekteerimine kaubaga ja lõpuks ka raskuste pidev tõstmine kassades. Üks kaubaartikkel kaalub vähe, aga päeva kestel käib kasiiri käest läbi sadu kilo-gramme kaupa.
Olukorra parandamiseks pakkus kassiir töötajate regulaarset võimlemist, korrapäraste puhkepauside pidamist, mehhanismide kasutamist, toole puhkamiseks ja koolitust raskuste tõstmiseks.
Alaseljavaevuste riskitegurid võib jagada mitmesse kategooriasse. Esimesed neist on individuaalsed, nagu töötaja vanus, sugu, kehaehitus, suitsetamine ja passiivne elustiil, teised on seotud füüsilise tööga, näiteks raskuste käsitsi tõstmine, sagedased liigutused, mis nõuavad kallutamist ja pööramist, staatilised ja/või pikaajalised asendid ning keha mõjutav vibratsioon.
Psühholoogilised ja korralduslikud riskitegurid on täht-ajad, töökorraldus ning iseseisvuse, kõrvalise abi, koostöö ja tunnustuse puudumine, samuti rahulolematus tööga.
Tööandjad peavad hindama töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske, millega töötajad kokku puutuvad. Õnnetusi ja halba tervist on võimalik ära hoida, kui kõrvaldada raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskid või neid vähendada.
Terviseriskid
Raskuste käsitsi teisaldamine võib esile kutsuda kuhjuvaid tervisehäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järkjärguline halvenemine, näiteks alaseljavalu või ägedad traumad, õnnetustes tekkinud haavad või luumurrud.
Seljavalu on Euroopa Liidus peamine tööga seotud tervisekaebus (23,8%) ja uutes liikmesriikides kaebab selle üle märkimisväärselt rohkem töötajaid (38,9%).
Seljavigastuse oht suureneb, kui töö sunnib liigselt pingutama, näiteks tehakse liiga tihti või kaua ebamugavaid liigutusi või võetakse niisuguseid poose, nagu kummardamine ja/või keha pööramine, käte tõstmine, randmete painutamine, ülepingutus.
Merike Lees
Õiguskantsler ei jaga arvamust, nagu piiraks kohustus pöörduda üle 50 000kroonise nõudega töövaidluskomisjoni asemel kohtusse töötajate õiguskaitsevõimalusi.
Arvestades, et kohtusse pöördumisel peab tasuma riigilõivu, võib öelda, et üle 50 000kroonise nõude korral kohtusse pöördumise kohustus võib potentsiaalselt mõjutada töötajate võimalusi saada oma tööalaste õiguste väidetava rikkumise korral õiguskaitset, ütles õiguskantsler Allar Jõks.
Samas ei saa tema sõnul sellest automaatselt järeldada, et isiku kaebeõigust on kitsendatud. Kaebeõiguse kitsendus võib olla põhjendatud, sest 50 000 krooni ületav nõue on küllaltki suur nõue, seda nii töötaja jaoks kui ka väikse või keskmise suurusega tööandja jaoks. Sellise vaidluse puhul on oluline tagada isikule sõltumatu ja asjakohane õiguskaitse. Jõksi väitel tagab kohus isikule tugevama õiguskaitse kui töövaidluskomisjon.
Siiski tuleb möönda, et isikule võib teatud juhul takistuseks saada riigilõivu tasumise kohustus, märkis Jõks. Samas on majanduslikes raskustes töötajale ette nähtud riigipoolne menetlusabi oma kohtukaebeõiguse teostamiseks. Menetlusabi on riigi abi isikule kohtumenetluse raames menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata muuhulgas, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.
Samas tuleb kohtutes tagada töövaidlusasja kiire läbivaatus. Jäigalt fikseeritud ajaraamid ei õigusta ennast alati, kuid töövaidlusi tuleb nende spetsiifikast lähtudes lahendada kiiresti.
Tasub teada
Töökohus on sõltumatum kui komisjon
* Individuaalseid töövaidlusi lahendavad Eestis töövaidluskomisjonid (TVK) ja kohtud. Pärast töövaidluskomisjoni on võimalik pöörduda edasi kohtusse.
* Euroopa riikides on spetsiaalsed töökohtud, mis erinevad töövaidluskomisjonidest, kuna on sõltumatud ning kohtunikele on ranged haridus- ja pädevusnõuded.
* TVKs lahendab vaidlusi töövaidluskomisjoni juhataja ning üks tööandja ja üks töötajate esindaja.
Komisjonile ei usaldata suuri nõudeid
Miks ei saa TVK suuri nõudeid arutada?
* TVK-l puudub kohtule sarnane sõltumatus.
* TVK on täitevvõimu osa ning selle juhataja on sotsiaalministeeriumile alluva asutuse ametnik.
* TVK liikmetel ei ole sõltumatuse garantiisid, erinevalt kohtunikest.
* TVK juhataja ja selle liikmete ning kohtunike hariduse ja täiendamise nõuded ei ole võrreldavad.
Allikas: õiguskantsleri kantselei
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Veebruari algusest jõus olnud töötajate usaldusisiku seadus (TUIS) annab usaldusisikule töötajaid esindades suuremad võimalused.
Kui endise seaduse alusel tegutses töötajate üldkoosolekul või ametiühingusse kuuluvate töötajate valitud usaldusisik ainult teda valinud töötajate huvides, siis nüüd on seaduse eesmärk suunata töötajad ja ametiühingusse kuuluvad töötajad usaldusisikut valides ja töötajaid esindades koos tegutsema.
Uue seadusega on usaldusisikule antud rida täiendavaid õigusi, sh ka neid, mis väljakujunenud tava kohaselt on kuulunud ametiühingu ainupädevusse.
Nii on usaldusisikul õigus pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, samuti esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut.
Seadusega on sätestatud usaldusisiku volituste kehtivusaeg - kolm aastat. Ülesannete täitmise ajaks on tööandja kohustatud tagama usaldusisikule tööaega neljast 40 tunnini töönädalas, sõltuvalt esindatavate töötajate arvust. Oma ülesannete täitmiseks on usaldusisikul õigus osaleda selleks vajalikul koolitusel. Koolituse mahus lepitakse kokku tööandjaga. Ülesannete täitmise ja koolituse ajaks säilitatakse usaldusisikule keskmine palk.
Usaldusisikul on õigus saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Samas annab seadus tööandjale võimaluse keelduda teabe andmisest, kui selle teabe avalikustamine kahjustab oluliselt või võib kahjustada tööandja tegevust.
Uudsena näeb TUIS ette töötajate õiguse saada regulaarselt teavet ettevõtte majandus- ja strateegilise arengu küsimustest ning töötajaid puudutavatest otsustest. TUIS näeb ette riikliku järelevalve seaduse nõuete täitmise üle, samuti on seaduse teatud nõuete rikkumine väärtegu.
Usaldusisik sai sisuliselt ametiühingu õigused
Usaldusisiku täiendavad õigused:
* saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
* pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
* esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
* osaleda oma ülesannete täitmiseks vajalikul koolitusel mõistlikus ulatuses;
* kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte.
Tööandja peab volinikku infoga varustama
Tööandjal on kohustus informeerida ja konsulteerida volinikku vähemalt järgmistest töötajaid puudutavatest asjaoludest:
* tööandja struktuur, töötajate koosseis, nende muudatused ja kavandatavad otsused, mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule;
* kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses;
* kavandatavad otsused, millega kaasnevad tõenäoliselt muudatused töötajate töölepingulistes suhetes.
Tööandja väärtegu läheb kalliks maksma
Väärtegu seaduse nõuete rikkumisel:
* informeerimis- või konsulteerimiskohustuse täitmata jätmine või valeandmete esitamine tööandja poolt. Rahatrahv kuni 12 000 krooni;
* sama tegu, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Rahatrahv kuni 50 000 krooni;
* konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumine usaldusisiku või konsulteerimisse kaasatud eksperdi poolt. Rahatrahv kuni 6000 krooni.
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat korraldama töötajate tervisekontrolli. Praktikas tõuseb aeg-ajalt küsimus, kas tervisekontrolli peab korraldama kõikidele töötajatele ja millised tagajärjed on sellel, kui töötaja keeldub tervisekontrolli minemast.
Tervisekontrolli korraldatakse töötajatele, kelle tervist võivad töö käigus mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad, mis võib põhjustada tööga seotud haigestumise.
Kui tööandjal on vajadus suunata töötaja tervisekontrolli, on töötaja kohustatud minema. Tervisekontrolli puhul on tegemist poolte vastastikuste kohustustega - tööandjal on kohustus tervisekontroll korraldada ja töötajal kohustus tervisekontroll läbida.
Töötaja keeldumist tervisekontrollist saab käsitleda töötajapoolse kohustuse rikkumisena ning selle eest võib teda distsiplinaarkorras karistada. Kui töötaja keeldub ka pärast karistuse määramist tervisekontrolli minemast, on tööandjal õigus lõpetada sellise töötaja tööleping.
Tööandjat on õigus karistada töötajate tervisekontrolli korraldamata jätmise eest. Kui tööandja tõendab, et temapoolne kohustus on täidetud, kuid töötaja on jätnud omapoolse kohustuse täitmata, ei ole alust tööandjat karistada.
Ohutegurid kohustavad tervist kontrollima
Tööandja on kohustatud:
* korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud;
* korraldama tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt 3 tundi igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku iga-aastasest tööajast, nii enne tööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal, kandes sellega seotud kulud.
Pane tähele
Töötaja suunatakse tervisekontrolli, kui
* tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemustel selgub, et töötaja puutub kokku töökeskkonna ohuteguritega ja ohutegurite mõju ja kestus töötajale on tööpäeva või töönädala jooksul, suunab tööandja töötaja tervisekontrolli;
* töökeskkonna ohutegurite, millega töötaja oma töökohal kokku puutub, parameetrite väärtused ületavad lubatut;
* töötaja viimases tervisekontrolli otsuses on märgitud järgmise tervisekontrolli läbimise aeg.
Allikas: Niina Siitan
Lehekülg 1455 / 1593
